Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja val...
nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber 6päike pöörleb ja seda tõestab see et laigud liiguvad.seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva,pooluste lähedal 10 päeva pikem. 7.päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest-vesinikaatomi tuumade(prootonite) ühinemisest heeliumi tuumaga- 8.päikeselaiguks nim tumedaid laike,temp. on madalam kuid magnetväli tugevam 9.tähesuurus on tähe heledus..suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele 10.fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsest..kui otsustajaks on inimene nim. vastavat tähesuurust visuaalseks..kui fotoplaat siis siis räägitakse fotograafilisest tähesuurusest. 11.värviindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe(tavaline skaala on punane-kollane-valge) 12.doppleri efekt-sageduse muutus sõltuvalt laineallika liikumisest vaatleja suhtes. 13.temperatuuriga on seotud tähtede kiirgusvõime. 14
Päikeselaiguks nimetatatakse tumedaid laike, kus temp on ümbritsevast madalam. Nendes kohtades on energiavood takistatud, kuna seal on tugeva magnetväli. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus väljendab tähtede järjestust heleduse järgi. Mida väiksem number, seda heledam täht. (Tähesuurus ei näita mõõtmeid!) 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda väiskema intensiivsuga ta kiirgab valgust. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsetest sellepärast, et silm näeb kindlaid lainepikkuseid. Fotoaparaat saab aga tuvastada rohkem lainepikkuseid. Fotograafilised tähesuurudes saab jäädvustada kuid visuaalselt näeb inimene lihtsalt oma silmaga. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused tähe poolt kiiratud erinevates spektri piirkondades.
9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaiguks nim tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskm t° 1000K madalama t° ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine teisest 100,4 e 2,51 x tuhmim. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus?
6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede värvuse iseloomustamiseks kasutatakse värvuseindeksit, mis võrdub fotograafilise ja visuaalse tähesuuruse vahega tavaline fotoplaat on tundlik sinise, inmsilm kollase ja rohelise kiirguse suhtes, siis ei ole fotograafilised ja visuaalsed tähesuurused võrdsed. Värvusindeksi igale väärtusle vastab teatav kindel spektritüüp. Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M temperatuuri alanemise suunas. Igaüks neist sümbolitest vasrab ühele spektriklassile. Tähtede absoluutse heleduse L ühikuna kasutatakse sageli Päikese absoluutset heledust(4x1033 erg/s)
familiaarseks. Samade aastate jooksul on hingematvalt selged ja hea resolutsiooniga satelliitfotod ning kaugfotod Maast efektiivselt asendanud harjumuspäraselt mõõdistatud kaardid kui praktilised moodused maapinna ja füüsilise geograafia esitamiseks. Need mõlemad muutused panevad küsimärgi alla tavakohase kaardistamise koos selle selektiivsuse, värvide, koodide, märkide ja esteetiliste tavadega. Näiteks riig ametlikud fotograafilised kaardid, mis on enamjaolt toodetud sõjaväe või riigiametnike poolt ja märgistatud vastavate riigisümbolitega, on harjumuspäraselt loodud riiki esindama. Kolmas oluline muutus ruumilises kujutamises on infotehnoloogia, mis on arenenud jõudsalt kolme viimase aastakümne jooksul. Infotehnoloogia on oluline abivahend, tänu millele jõuab otsitav teave meieni kiirelt, täpselt ning tõetruul kujul. Näiteks on
Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 10) Mis on tähesuurus? Iseloomustab tähe heledust. Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 11)Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 12) Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Visuaalne tähesuurus- inimese nägemismeele abil. Fotograafilise tähesuuruse mõõtevahendiks on fotoplaat. 13) Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Kui mõõta tähtede heledust erinevates spektripiirkondades, siis nende tähesuuruste erinevused ongi värvusindeksid. Levinuimaks süsteemiks on kolmevärvi- fotomeetria, kus tähe värvust hinnatakse kahe indeksi U-B ja B-V. See süsteem on normeeritud tähe Veega järgi
teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub objektiivi keskpunktis, on kujutise välja nurk. · teravussügavus kaugus lähima ja kaugeima teravuspiiri vahel objektiruumis · hüperfokaalkaugus lõpmatusele teravustatud objektiivi ja lähima teravalt joonistuva eseme vaheline kaugus · lahutusvõime võrdse jämedusega mustade/valgete joonte arv, mis mahub kujutise 1mm-le. 11. Fotograafilised aerofilmikaamerad (analoogkaamerad) 4 aerofotokaamera tüüpi: 4 · ühe objektiviga kaamera nende abil saab suurima geomeetrilise kvaliteedi. Läätsi hoitakse kindlas vastavuses fokaaltasandiga · mitme objektiiviga kaamera tehtavaid pilte kasutatakse keskkonna monitooringuks, looduslike ressursside kaardistuseks, maavarade uurimiseks.
langenud valgus. 9.Digitaalse kujutise värvid. Mustvalge(pankromaatiline hallskaala), naturaalsed värvid (RGB), värviline infrapuna (valevärv, CIR) Kui 8 bitist värvi kasutatakse iga RGB värvi jaoks saadakse kolme kanali kombineerimisel 24bit värv. CMYK- cyan magenta yellow, K extra black)lahutatavad värvid RGB- Ekraanil on iga piksel moodustatud kolmesest punktigrupist: punasest, rohelisest ja sinisest. Värvilised fotograafilised kujutised põhinevad harilikult kolmele peamisele värvile – punasele, rohelisele ja sinisele (RGB). Seda kutsutakse täiendavate värvide süsteemiks, sest kui need kolm värvi on kombineeritud võrdselt moodustavad nad valge (joonis). Seda kombinatsiooni kasutatakse iga kord, kui valgusest soovitakse saada värvi, ükskõik kas ekraanil või inimese silmas. Esimene kommertsiaalselt edukas sellise süsteemi kasutus leiutati Lumerie’ vendade poolt 1903.aastal, mida
kuivatatud fotoemulsioon moodustab fotomaterjali valgustundlikku kihi. Fotoemulsioon on üldkasutatav traditsiooniline nimetus, rangelt võetuna pole tegemist emulsiooni, vaid suspensiooniga. Fotoemulsiooni valmistamise protsess on keeruline. Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus Fotomaterjal on fotokujutise saamiseks tarvilik valgustundlik materjal. Fotomaterjali moodustab valgustundlikke ühendeid sisaldava emulsioonikihiga (fotokihiga) kaetud või nende ühenditega immutatud alus
signatuur, mille tõttu puudub tal ka väärtus. Selle tõttu võib teda nimetada sisuliselt ka lihtsalt plakatiks. 12. Effektsed fotofiltrid Peale digitaalsete filtrite on võimalik ka käsitisi kaamera ette filter paigaldada. Fotograafiline filter on tavaliselt klaasist või akrüülplastikust valmistatud fototarvik, mille eesmärgiks on muuta läbi objektiivi fotoaparaadi sensorile langevate valgusosakeste koostist. Fotograafilised filtrid jaotatakse oma kuju järgi kaheks suureks grupiks: a. Ümarad filtrid - Filter koosneb filtrist endast ning filtrirõngast. viimane on valmistatud enamasti alumiiniumist ning on varustatud keermega. Selle abil kinnitatakse filter objektiivi ette. Kuna objektiive on nii suurema kui ka väiksema diameetriga, siis ei sobi üks filter ühe filtrikeermega igale objektiivile. Nagu filtrite nii on ka
Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. 9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. 13
Fotomeetria Valgusallikate valgustugevuste või valgusvoogude võrdlemiseks kasutatavaid riistu kutsutakse fotomeetriteks. Fotomeetrid jagunevad visuaalseteks (valguse vastuvõtjaks on silm) ja objektiivseteks (valguse vastuvõtjaks ei ole silm). Visuaalsete fotomeetrite ehitus põhineb silma võimel piisavalt täpselt kindlaks teha kahe kõrvutise pinna heleduste võrdsust. Fotomeetria objektiivsed meetodid jaotatakse fotograafilisteks ja elektrilisteks.( Fotograafilised meetodid põhinevad tõsiasjal, et fotoplaadi või filmi valgustundliku kihi tumenemine on suures ulatuses võrdeline talle ekspositsiooni ajal langenud valguse energia hulgaga. Elektrilistes fotomeetrites kasutatakse valguse vastuvõtjatena fotoelemente, fotoelektronkordisteid, fototakisteid, balomeetreid ja termopaare. Lihtsaim fotoelektriline fotomeeter koosned fotoelemendist ja osutigalvanomeetrist, mis võimaldab mõõta valguse toimel tekkiva fotovoolu tugevust.) Valgusvoog
fotomaterjali valgustundlikku kihi. Fotoemulsioon on üldkasutatav traditsiooniline nimetus, rangelt võetuna pole tegemist emulsiooni, vaid suspensiooniga. Fotoemulsiooni valmistamise protsess on keeruline. Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus Käsitsi ilmutamisel on materjalid ja negatiivid väga valgustundlikud. Ilmutamisel kasutatakse ainult infrapuna valgust. Kasutatakse spetsiifilisi fotomaterjale, mida kasutatakse fotokujutiste tekitamiseks, valgustundlikuks aineks on enamikul juhtudel hõbedasoolad. On olemas mustvalge ja
70 kaaresekundi suuruse kogunihke (parallaks ehk nurk, mille all tähelt on näha Maa orbiidi raadius, on pool kogunihkest), millest järeldas, et see täht asub meilt 600 000 korda kaugemal kui Päike; sellelt kauguselt valgus, läbides 300 000 kilomeetrit sekundis, jõuab meieni 10 aasta jooksul: seda väljendatakse veel teisiti, öeldes, et Besseli järele 61 Cygni asub meist 10 valgusaasta kaugusel. Moodsad täpsemad fotograafilised mõõtmised annavad 11 valgusaastat. Arvutades, kui heledana see täht paistaks, kui tema oleks meilt samal kaugusel kui Päike, leiti, et tema valgus oleks Päikese valgusest umbes 16 korda nõrgem; teistmoodi öeldes, 61 Cygni tõeline ehk "absoluutne" heledus on umbes 1/16 Päikese heledusest. Pikksilmas (juba väikeses) osutub 61 Gygni kaksiktäheks; et siin pole tegemist juhusliku - perspektiivi tõttu - üksteise lähedale
pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude – konvektsiooni teel. 9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 10. Mis on tähesuurus? Vt eespool. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/ nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe. Sõltub tähe pinnatemperatuurist? 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist)
images. Algselt maalija, hakaks baldessari 1960 oma lõendile teksti ja fotosid ühendama. 1970 hakkas töötama graafikaga, filmiga, video, installatsiooni skulptuuri ja fotograafiaga. Ta on teinud tuhenadeid töid mis demonsreerivad ja mõnel juhul ka kombinerrivad pildi jutustava potantsiaali ja assotsiatiivse keele võimu kunsti piirides. Baldessari on enim tuntud oma tööde poolest, milles segunavad fotograafilised materjalid, mis on oma originaalsest kontekstist välja võetud ja vorm konstrueeritud, tihti sisaldavad sõnu või lauseid.alternated photos of a woman holding a cigarette parallel to her mouth and then dropping it away. Pilet nr.5 1. Dagerrotüüpia Dagerrotüüpe iseloomustas äärmiselt kõrge pildikvaliteet, sest isegi lähemal vaatlusel polnud võimalik eristada ühtegi kujutist loovat joont ega täppi.Niépce'i avastuse edasiarendajaks sai Louis Jacques Monde Daguerre, kes
annaabi.ee 
