Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS................
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal.
Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste (hiljem Fortum) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põhja mööda Venemaalt Põhja-Saksamaale kulgeva gaasijuhtme rajamine ja ekspluateerimine. Saksamaa-poolne partner oli Ruhrgas (hiljem E.ON). Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa erimajandusvööndi, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil. 2001
Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi.
aastal. Hiljem ühineti North Transgas Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks. Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON alla eellepingule toru ehitamiseks. BASF ja E.ON on Severneftegazprom väikeaktsionärid Põhja- Euroopa gaasijuhtme ehitamiseks. Gazprom hakkas ehitama gaasijuhet Venemaa maismaaosal. 2006. aastal alustati keskkonnamõju hindamise protseduuriga. 2007. aastal soovitasid Soome ametivõimud uurida ka torujuhtmest lõunapoolsemaid alasid
Suure osa soome väike-ettevõtete jaoks on lihtsaim viis rahvusvahelistumist alustada Eestist. Ülekaalukalt suurima probleemina Eestis toodi majanduskasvu aastatel esile tööjõupuudust. Praegu, kui on saadaval nii tootmis- ja müügipindu kui tööjõudu, leiavad paljud Soome ettevõtjad, et oleks ehk õige aeg Eestis tegevust alustada. Suurimad Soome otseinvesteeringud Eestis on suunatud järgmistesse ettevõtetesse: Rakvere Lihakombinaat (HK Ruokatalo), A. Le Coq (Olvi), Fortum Termest, Stora Enso, Cargotec Eesti, Kuusakoski, Nordic Energy Link (Finestlink), Eesti Gaas (Fortum). Eestist on investeeringuid Soome tehtud tunduvalt vähem 30.09.2010 seisuga oli otseinvesteeringuid tehtud 4,6 miljardi krooni ulatuses. Soome on sellega Eesti investeeringute suuruselt 4. sihtriik, enim on eestlased investeerinud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Investeeringud on viimastel aastatel küll vähehaaval kasvanud, Soomes on registreeritud üle 50 Eesti kapitaliga ettevõtte
alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada plaanitava Nord Streami gaasitrassi kasulikud ja kahjulikud aspektid ning Eesti seisukohad rajatava objekti suhtes. 2 NORD STREAM AG LOOMISE AJALUGU 1997. aastal, kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oy lõid ühisettevõtte North Transgas Oy, sellega sai alguse Nord Stream´i gaasijuhtme projekt. 1997-1999 aastal viidi läbi uuringud, mis tõestasid veealuse gaasijuhtme teostatavust. Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa erimajandusvööndi, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil. 2000 aasta
kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavandamise ajalugu Projekti alustati 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj (tollal Neste) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 1997-1999 läbi viidud uuringute alusel veendus ettevõte veealuse gaasijuhtme teostatavuses. 2000. aasta detsembris anti projektile Euroopa Liidu TEN ( üleeuroopalised võrgud ) projekti staatus. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis
- SEW EURODRIVE mootorreduktorid, ATLAS COPCO kompressorid - müük, tellimine - kompressorite hooldus ja varuosade tellimine - VEM elektrimootorid - REXNORD tihendid, sidurid - ESAB keevitusaparaadid ja keevitustarvikud - keevitusaparaatide hooldus - LOCTITE tööstuslikud liimid - tööstuslikud kiil- ja hammasrihmad Felandia OÜ Jannseni 7, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] GSM: (+372) 5117844 Firma juht: Teemar Saar Tegevus: Elektrimootorite müük ja remont Fortum Termest AS Kassi 1, 12618 Tallinn e-post: fortum.termest@fortum.com kodulehekülg: www.fortumtermest.ee telefon: (+372) 6678600 faks: (+372) 6678601 Firma juht: Riho Sild Tegevus: Soojusenergia tootmine - soojusenergia; soojusenergia tootmine, jaotus, müük kaugküttevõrkku ja tööstusele; kaugküte, lolkaalküte - katlamajad; katlamajade ehitamine ja hooldus - elektrimootorite remont - maagaasi müük ja jaotus -soojamajanduse outsourcing ja renoveerimine PMP OÜ
Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt,
ning anti riiklikule energiaettevõttele Lietuvos Energija õigused tegutseda uue tuumajaama projekti riikliku investorina (vastav seadus jõustus sama aasta 4.juulil). · Soome Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. 7 Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz)
gaasijuhtme rajamine ja ekspluateerimine. Saksamaa-poolne partner oli Ruhrgas Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa erimajandusvööndi, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil. 3 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe, mille täitmine vajas sobiva poliitilise olukorra teket. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. Rajati ettevõte Nord Stream AG, mis registreeriti Sveitsi linnas Zugis. Kumbki Saksamaa ettevõte sai selles osaluse 24,5% ja Gazprom 51%. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie.
700 800 900 1000 1100 70,00 80,00 90,00 100,00 110,00 67,67 75,67 83,67 91,67 99,67 1 vali piir mis on vaja grafikkuse panna 2 Grafik +insert+vali garafik Fortum Simple Partner 24 20 40 60 80 10 0 0 0 0 00 KwH afikkuse panna Laenu periiod Koreteri hind 40000
Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku. Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaz)
ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NC, NEA, NIB, NSG, OAS, OECD, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, PFP, Schengen Convention, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMEE, UNMIL, UNMIS, UNMOGIP, UNTSO, UPU, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC. (3) Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet. Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo,
ühinevad. Vastav informatsioon on kättesaadav ka Eestimaa Looduse Fondi ja Maailma Looduse Fondi kodulehekülgede Gaasijuhe Põhja-Euroopa gaasijuhe on Venemaa ja Saksamaa vaheline maagaasi torujuhe, mille ehitamist alustati Venemaal detsembris 2005. Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997 kui Gazprom ja Neste moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president 13 Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. 2006 kevadel otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja
seire" eesmärgiks on Lasnamäe elukeskkonna välisõhu kvaliteedi (tolm, saasteained, müra) hindamine sõltuvalt piirkonnas asuvate tootmisettevõtete heitmete ja transpordi võimalikust mõjust. Hindamiskomisjon leidis, et projekti on mõttekas rahastada juhul kui Tallinna Linnavalitsus suurendab projektis omaosalust 10%-ni projekti kogumaksumusest. (Kinnituskiri lisatud). Taotletav summa 500 000.- krooni. Fortum Termest AS projekti ,,Jõgeva maakonna gaasitrassi ehitus" eesmärgiks on Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitrassi ehitus. Gaasitrassi abil transporditakse kütus Jõgeva gaasijaotusjaamast läbi asulate Siimusti, Saduküla, Lustivere, Paustvere Põltsamaale ja Põltsamaa ümbruskonna asulatele. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele. 17. AS Wermo projekti ,,AS Wermo tootmisprotsessi vastavusse viimine
Rait AS 120 213 263 457 541 Reola, saetööstus Vara Saeveski 73 82 118 181 Stahlhut 37 97 138 Saetööstus Ha Serv OÜ 164 saematerjalid Arens Mööbel 87 81 128 151 Olerex AS 125 493 Fortum Tartu AS 158 193 Soojus Tartu Maja 120 166 443 Betoontooted AS 181 518 Kodumajatehase AS 298 204 319 407 520 Glaskek Tartu 105 215 Aknad-uksed Baltiklaas AS 120 104 127 190 226
Joonisel on näha, et põhiliseks mineraaliks põlevkivi tuhas on lubi (CaO). Allikas: Laja 2005: 12. Ida-Viru maakonna võib jagada välisõhusaaste seisukohast tinglikult kaheks piirkonnaks: 11 maakonna põhjaosaks, mida iseloomustab tööstuse kontsentreerumine ja Ida- Virumaa suurimate energiaettevõtete (Narva Elektrijaamad – Balti ja Eesti EJ, Sillamäe SEJ, Kohtla-Järve ja Ahtme EJ, Fortum Termest AS, Kiviõli SEJ Kiviõli Keemiatööstuse OÜ koosseisus) ja Kohtla-Järvel asuvate põlevkivikeemia ning teiste keemiaettevõtete (Viru Keemia Grupp AS koos tütarettevõtetega: Viru Õlitööstus AS, Viru Vesi AS jt), Viru Liimid AS, Novotrade Invest AS, Nitrofert AS, Velsicol Eesti AS, aga samuti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, OÜ Repo Vabrikud jt olemasolu;
annaabi.ee 
