välja, et Rootsi aeg, mis oli inimese jaoks päris ränk katsumus, omab tegelikul väga suuri positiivseid muutusi just kultuuri poolepealt. Kuna Eestis polnud just eriti kiita köstrite arvukusega, asutas Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal omanimelise seminari, kus ta hakkas välja õpetama eestikeelseid koolmeistreid ning köstreid. Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaule ja rehkendamist, õpilasteks olid talupojad. Kokku õpetas ta 160 talupoega ning neist 50 sai koolmeister. Forseliust võib pidada siinse hariduse rajajaks, sest hiljem rajati igasse kihelkonda kool ning Põhjasõja alguseks oli juba kirjaoskajaid tuhandetes. Lisaks sellele rajati veel Rootsi ajal Gustav II Adolf pool 1630.aastal Tartusse Gümnaasium, mis aastal 1632 muudeti ülikooliks. Samal ajal rajas ta ka Tallinnasse kooli. Nagu ka usu poole pealt arenes ka haridus tol ajal väga palju Eestis, sest hakati õpetama lihtrahvast, neile rajati isegi koolid, et nad saaksid omandada hariduse algteadmisi
humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky. „Komensky seisukoha järgi on kõik inimesed arenemisvõimelised, riigi ülesandeks olla seepärast koolide avamine vaestele ja rikastele, poistele ja tüdrukutele, teisisõnu: üldise kooliõpetuse kehtestamine“ (Andresen: 1991, 35). Komensky pidas oluliseks emakeelset algõpetust ning asetas esikohale huvi äratamise kooliõpetuse vastu ja võimete edendamise. „Enne Forseliust oli vähestes olemasolevates koolides õpetust korraldatud õpilaste individuaalse õppimise, harvem rühmatööga“ (Andresen: 1981, 4). Forselius seadis kooliõpetusele uued põhimõtted. Ta pidas oluliseks kooliõpilaste püsivat koosseisu ning õpilaste kooli saatmist kindlaksmääratud päeval, et õpetaja saaks töötada kõigi lastega ühel ja samal ajal ning ühesuguses tempos. Iga õppeaine jaoks pidi olema eraldi õpik. (Andresen: 1981, 4.) Lähtudes J. A
o pärisnimed eestipärastada : Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; o kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; o jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha. o Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu o Forseliust võib pidada vana kirjaviisi loojaks · Forseliuse aabits
Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust. Abi saamiseks pöördus Forselius 1686. aasta sügisel Rootsi kuninga poole. Ta võttis kaasa kaks oma andekamat õpilast Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri ja viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. Poisid oskasid kuningakojas vastata kõigile keerukatele küsimustele
Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust aitasid töös andekamad õpilased, kes abistasid mahajääjaid. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd
Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust aitasid töös andekamad õpilased, kes abistasid mahajääjaid. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi
õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust aitasid töös andekamad õpilased, kes abistasid mahajääjaid. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi
lastelt usuõpetuse tükkide usinat õppimist. Kaplan või köster pidi laste õpetamist korraldama. Eriti tuli jälgida gümnaasiumide ja linnakoolide tööd. Piiskopid pidid kontrollima, missuguse usinuse, püüdmise ja kasuga koolmeistrid lapsi õpetavad. Oma kohustustes oskamatud ja hooletud tuli vallandada ja ainult need ametisse jätta, kellest kindlasti teati, et nad noorsoole kasulikud on. Esimesed talurahvakoolid avati kõigepealt Tartu lähedastes kihelkondades, kus Forseliust kõige enam tunti. Pärast seminari esimese lennu lõpetamist pöördusid koolmeistri saamiseks Forseliuse poole kõik selle aja parimad eesti keele tundjad: J. D. Berthold asutas kooli Pilistverre, C. F. Rauschert Sangastesse, M. Schütz Tartusse, Adrianus Verginius Puhja, R. Broocmann Laiusele. Seni oli talurahva õpetamisega õige aktiivselt tegelenud Nõost pärit Kambja professor Andreas Verginius
Tänu Forseliusele saame tänavu 2011 aastal tähistada eesti keelse kooli 325 aastapäeva.10 Forseliuse seminar kestis kõigest neli aastat. Pärast Rootsi kuningalt volituste saamist talurahva koolide asutamiseks ja rahvahariduse korraldamiseks inspektori kohtade loomist Eesti ja Liivimaale, hukkub Forselius Läänemere lainetes. Forseliuse pärand on vaieldamatult Eesti haridusloo üks liikumapanevaid jõude. Eesti rahvakooli algusega seostatakse just B. G. Forseliust. Siit edasi on hariduse areng juba sujuvam, kuigi pikalt ei saada lahti kiriklikest stampidest. Nii võib tänapäeval naljakana tunduda 1774 aastal välja antud instruktsioon, kus kohustatakse kirikueestseisjaid valima koolmeistriteks neid talupoegi, kellel hea lauluhääl ja lauluoskus. Eestikeelse kirja ja õpetussõna vajalikkus aga ei kao siitmailt enam. Nii Ilmub 1782 üks esimesi eestikeelseid juturaamatuid, Kiikla mõisa koduõpetaja, Tallinna
asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi Mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata ning see tekitas koolile raskusi õpilaste saamisega Haridus tegevat inimese targaks ja kihutavat mässama Teised ütlesid et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma Mõisnikute arvates oli kooliharidus lausa kahjulik ja püüdsid Forseliust takistada Foreselius püüdis leida kuningalt oma tööle toetust 1686 pöördus Foreselius Rootsi kuninga poole, võttes kaasa oma kaks kõige andekamat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri-Hansu Jüri. Ta viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. (Poisid oskasid vastata ka kõige keerukamatele küsimustele, kuningas andis poistele kuldraha) Selle reisi tulemuseks saadi kuningalt luba koolide ehitamiseks Harju-
kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpetaja perekonnas. Ta pani tähele, et talurahvakoolides õpetati vananenud põhimõtete järgi.Nende põhimõtete järgi võttis lugema õppimine aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja oli erinev hääldusest. Ta hakkas talupoegi õpetama omal viisil. Ta lasi tähti valjult hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine kiiremini
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit
Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust. Abi saamiseks pöördus Forselius 1686. aasta sügisel Rootsi kuninga poole. Ta võttis kaasa kaks oma andekamat õpilast Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri ja viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. Poisid oskasid kuningakojas vastata kõigile keerukatele küsimustele.
annaabi.ee 
