ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm.
relva kanda). Puudus alaline sõjavägi. Liivi ordu Läänistas maid vähem Liivi ordu oli ise sõjaline organisatsioon, seetõttu vajas ka vähem läänimehi Liivi ordu alad jagunesid: komtuurkonnad ja foogtkonnad, keda valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. 3. Vana- Liivimaa kiriklik hierarhia ROOMA paavst Kõrgem kiriklik võimukandja Vana Liivimaal Lundi peapiiskop RIIA peapiiskop Tartu piiskop Tallinna Piiskop (Taani) Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskop 4
- 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused)
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid
1525 Saksa ordu Jüriöö ülestõus 1629 rootsi Pljussa rahuleping, liivisõda Nimeta ajalooperiood, millal kehtis järgmine ajaloojaotus 1. Kontuurkond, foogtkond, piiskopkonnad orduaeg pärast jüriööd 2. Eestimaa hertsogkond, vajevoodkond kolmekuninga aeg 3. Maakonnad, kihelkonnad - muinasaeg 4. Eestimaa hertsogkond, piiskopkonnad, komtuurkonnad, foogtkonnad orduaeg enne jüriöö ülestõusu Tartu Võim Sündumus, mille tagajärjel kadus võim XII sajand Eestlaste käes Muinstne vabadusvõitlus XIV sajand II veerand Tartu piiskopkond Liivisõda XVI sajand I veerand Tartu piiskopkond Liivisõda Vana liivimaa, liivisõda, kolmekuninga aeg
kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu VANA-LIIVIMAA RIIKLIK KORRALDUS Riiklik korraldus Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal? Millised muutused toimusid riiklikus korralduses peale Jüriöö ülestõusu? Liivi orduriik jagati haldusüksusteks, mida nimetati komtuur- ja foogtkonnad, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Seisused Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, s.t. et rahvastiku enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus
ettevalmistamine kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. - Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks (teenisid kihelkonnapreestrid), kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid (teenisid preestri asendajad vikaarid). - Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus: 1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud): ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine).;
Harju-Viruks nimetati Taani valdust. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad allusid Saksa-Rooma riigi keisrile, otseselt allusid iseseisvatele maahärradele. Liivi ordu oli üks iseseisvatest maahärradest, kes valitses Eestis.Vana-Liivimaa ajastu oli feodaalse killustumise ajajärk Eestis. Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid. Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend rüütelkonna liige (sepp, pagar, kingsepp jne). Preestervend oli rüütelkonna liige, kes pidas kiriklikke talitlusi. Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja.
1562/1563. Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, mida valitses Kuramaa piiskop. Piiskopkond asus Kura poolsaarel ning selle stift (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli Piltenes, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka Ruhnu saar. Piiskopkonna dlötseesi kuulusid orduvaldustest Kuldga ja Vindavi komtuurkonnad ning Grobia ja Kandava foogtkonnad. Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Ecclesia Osiliensis, saksa keeles Bistum Oesel- Wiek) oli katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi riik, mille territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti (ilmaliku võimuala) ja diötseesi (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi
Tallinnas asetsevat asehaldurit, kes juhib teiste tööd, nim peaasehalduriks. 17.saj alguses hakatakse teda nimetama kuberneriks, 1673 hakatakse teda nimetada kindralkuberneriks. Asehaldusala jagati linnuseläänideks. Põhja-Eestis on neid olnud 7. Linnuseläänid jagunevad mõisaläänideks, mille eesotsas foogtid. Põhiülesanne kohalikelt talupoegadelt maksude kogumine, madalama astme õigusemõistmine, kõikvõimalikud avalik-õiguslikud toimingud. Foogtkonnad ei jää püsima. Rootsi ametnikele hakatakse jagama mõisalääne läänistuseks, see tähendab, et järk-järgult annab riik oma maavaldused erakätesse, protsess kestab 1620.aastateni, kus massiliselt jagatakse linnuselääne erinevatele läänisaajatele, mis tähendab, et nad lähevad erakätesse ja riik sinna enam ei sekku. See tähendab, et võimu teostamine läheb riigilt kohalikele mõisatele, ehk mõisad muutuvad haldusüksustele. See jääb kestma kuni 19.sajandi reformideni.
ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva , Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. 9 Liivi Ordus eristati kolme seisust: rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm.
Keskaja lõpu poole väiksemad kontuurpiirkonnad likvideeriti ja liideti teistega. Siin kajastub ka asjaolu, et 16. sajandil nappis Saksa Ordus juba liikmeid, enam ei olnud nii palju rüütleid, et nad oleksid suutnud täita kõiki ametkond - rüütelkonnad moodustasid konvendid, 16. sajandil võis konvendi suurus olla juba 2-3 liiget. Viljandi, Tallinna, Pärnu ja Lihula olid Eestis kontuurid, Narva, Rakvere, Vasknarva, Toolse ja Põltsamaa... ja olid foogtkonnad. Need olid väga erineva suurusega - Viljandi oli suuremaid linnuseid üldse, suure konvendiga, samas teine kontuur Kursi oli väga tilluke. Isikute roll on olnud foogtkondade ja kontuurkondade valitsemisel üsna ambivalentne. Ordumeistrid konsulteerid sageli oma nn väikese nõukoguga, ordu kapiitlisse kuulusid kõik foogtid ja kontuurid. Põhja-Eestis esindas Taani kuningate kapitaanius?. Historiograafias vaidlusküsimus, millist rolli Taani kuningad Põhja-Eestis mängisid