Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning
(ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja
Vt lisa Jana jagatud mõistelehelt. 6. Foneetiline transkriptsioon (IPA ja soome-ugri transkriptsioon) (vaja teada vaid mõisteid) IPA – süsteem, mille järgi pannakse kirja inglse keele hääldusi. Soome-ugri transkriptsioon – süsteem, mille järgi pannakse kirja soome-ugri keelte hääldusi. 7. Fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Fonoloogia – foneetikale lähedane teadus. Uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid ühes või teises keeles on ja kuidas ning mis tingimustel nad omavahel kombineeruvad. FONEEMIÕPETUS. Foneem - väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi, aga ta ise ei kanna tähendust. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendust kandvad üksused e morfeemid. Foneemide liigid: *Vokaalid (mis omakorda jagunevad ees- ja tagavokaalideks, kõrgeteks, keskmisteks ja madalateks.) *Diftongid *Konsonandid
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning
a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna ,,aitäh"). Intonatsioon täidab ekspressiivseid ülesandeid. Sellega väljendatakse imestust, üllatust, ehmatust jne. Kvantiteet (välde) eesti keeles on kolm väldet (haruldane), välde ei mõjuta ainult ühe hääliku, vaid ka silpide pikkust. Sõnaintonatsioon (toon) lause intonatsioon. Põhitooni liikumisest kujuneb lause meloodiline joonis. Põhitooni kõrgust mõõdetakse hertsides. Fonoloogia foneetikale lähedane teadus. Uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid ühes või teises keeles on ja kuidas ning mis tingimustel nad omavahel kombineeruvad. Foneetika ja fonoloogia erinevus: foneetika uurib kõnet füüsikaliste meetoditega, fonoloogia aga otsib häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foon häälik. Akustiliselt eristatav häälik. Nt üks täht. Foneem häälikusüsteemi üksus. Allofoon ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab. Foneemi häälduskuju.
silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna ,,aitäh"). Intonatsioon täidab ekspressiivseid ülesandeid. Sellega väljendatakse imestust, üllatust, ehmatust jne. Kvantiteet (välde) eesti keeles on kolm väldet (haruldane), välde ei mõjuta ainult ühe hääliku, vaid ka silpide pikkust. Sõnaintonatsioon (toon) lause intonatsioon. Põhitooni liikumisest kujuneb lause meloodiline joonis. Põhitooni kõrgust mõõdetakse hertsides. Fonoloogia foneetikale lähedane teadus. Uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid ühes või teises keeles on ja kuidas ning mis tingimustel nad omavahel kombineeruvad. Foneetika ja fonoloogia erinevus: foneetika uurib kõnet füüsikaliste meetoditega, fonoloogia aga otsib häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foon häälik. Akustiliselt eristatav häälik. Nt üks täht. Foneem häälikusüsteemi üksus. Allofoon ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab. Foneemi häälduskuju.
distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika - häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus. Foneetikat huvitab näiteks see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid kaashäälikuid ja sulghäälikuid ja vokaale ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Häälikute moodustamine (artikulatsioon), akustika (heli), häälikute taju(psühholoogia). Fonoloogia - foneetikale lähedane teadus on fonoloogia. Fonoloogia uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid (väikseim keeleüksus) ühes või teises keeles on ja kuidas ning mis tingimustel nad omavahel Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it kombineeruvad. Foneetikat ja Fonoloogiat eristab aspekt, millest kõnet uuritakse: foneetika uurib kõnet füüsikaliste meetoditega
Üks olulisemaid projekte oli 1920-1930 õigekeelsussõnaraamatu loomine. Osad teadlased püüdsid eesti kirjakeelt arendada keele enda abil, osad kasutasid selleks teisi keeli. Põhiliselt uurisid 19 ja 20 sajandil eesti keele ajalugu soomlased. Ka Kettunen, kes pani aluse eesti häälikute ajaloole, uurides Kodavere murret. Eesti Vabariigi aegses Tartu Ülikoolis loodi eest keeleteadusele tugev alus. Murdeuurimine sai kõige toekama aluse, alus pandi aga ka foneetikale, vana kirjakeele uurimisele, teaduslikule eesti keele terminoloogiale, normitud kirjakeele levikule. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) TÜ eesti keele professor, murdeuurija, eesti murdearhiivi rajaja, keelegeograafilise uurimismeeotodi algataja. Tal oli tugev huvi lääne-eesti murde vastu. Eriline huvi oli ka prantsuse keele ja selle kirjanduse vastu. Ta oli igasuguse keele kunstiliku uuendamise vastu. Kogus murdesõnavara
aardeks. Kui Euroopa kultuuri raskuspunkt siirdus Kreekas Rooma, ei toimunud grammatikatraditsioonis muut pööret, kui see, et kirjeldaise esmaobjektiks sai ladina keel. Keele käsitlemine antiikmaailmas : a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline)
aega läbi ühise kogukonna ja keeled koondusid sellest lähtuvalt nö areaalsed jooned. 38. Vana-India lingvistika ja semiootika India: Panini grammatika. Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. 39. Vana-Kreeka lingvistika ja semiootika
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. • Veedade periood – 1300 – 800 eKr – veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus – keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha – veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika, meetrika, etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine)
homofooniliste l~opph¨a¨alikutega silpe nimetatakse . Juhul kui kahesilbilise s~ona m~olemate silpide algh¨a¨a likud on samad, kasutatakse terminit , samade l~opph¨a¨alikute puhul . Nii nagu m¨argi kuju, on ka h¨a¨aldused ajas ning paikkonniti tugevalt muutunud ning vanade h¨aa¨lduste v¨aljaselgitamine v~oib osutuda u ¨sna h¨ upoteetiliseks. Vana-Hiina keele foneetikale pani aluse B. Karlgren, tema teooriat on edasi arendanud A. T¯od¯o [ 75]. Hiina keelest jaapani keelde kandunud laenude kaudu on s¨ailinud praegu kasutusel olevatest kanji h¨a¨aldustest vanimad. Kanji laenud on m~ojutanud foneetiliselt k~oikide piirkonna riikide kee- li, mugandudes muidugi iga keele oma struktuuriga. Nii v~oib eristada m¨arkide jaapanip¨arast-
annaabi.ee 
