Kadi Kotk Inga Reispärk INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE Arvestustöö Õppejõud: Ave Nukka, MBA Mõdriku 2013 1. Projekti ülevaade ja põhjendus Kuna oleme algajad kogemusteta investeerijad ning meil pole igapäevaselt aega jälgida, mis aktsiaturgudel toimub, otsustasime osta 50 000 euro eest fondiosakuid ja oleme valmis oma raha paigutama fondi viieks aastaks. Olles keskmise riskitaluvusega investorid, kes tahavad, et nende alginvesteering jääks alles, kuid samas on valmis võtma ka tulu teenimiseks riske, valisime investeerimiseks SEB strateegiafondi, kuna selle eesmärk on teenida tulu, mis on stabiilsem kui traditsioonilistel varaklassidel ehk aktsiatel ja võlakirjadel põhinevate fondide tulu. Investeerimiseks valisime strateegiafondide seast fondi SEB Strategy Balanced, kuna
pearaamatus ühendada kõik kassad ja kõik pangakontod ühele kontole, kuid abiregistrites tuleb pidada eraldi arvestust. Aktsiad ja muud väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Sel bilansikirjel kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, obligatsioone, fondiosakuid jne). Lühiajalised finantsinvesteeringud on need aktsiad ja muud väärtpaberid, mida juhtkonna otsusel hoitakse lühiajalise edasimüümise eesmärgil ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuu jooksul. Aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis lisaks ostuhinnale sisaldab kõiki väärtpaberi soetamisega seotud väljaminekuid. Nende edasine
Order - Kliendi nõue maaklerile osta (ostuorder) või müüa (müügiorder) määratud kogus väärtpabereid kas orderil märgitud- või turuhinnaga. Osaku puhasväärtus (Net asset value e NAV) - Fondi ühe osaku puhasväärtus. Saadakse, kui fondi varade ja kohustuste vahe jagatakse müüdud osakute arvuga (varad kohustused/müüdud osakud). NAV arvutatakse kord päevas peale kauplemispäeva lõppu. Avatud fondi puhul ongi NAV hinnaks, millega on fondiosakuid võimalik osta. Suletud fondi puhul (Closed end mutual fund) võib aga osaku ostu või müügihind osaku hetke NAV-ist erineda, kuna juhul, kui neid osakuid on võimalik osta või müüa, siis saab seda teha järelturul ning hind kujuneb erinevate faktorite- nagu komisjonitasud, ostja- ning müüjapoolsed ootused ja muu - tulemusena. Ostuoptsioon - Annab optsiooni omajale õiguse osta finantsvara eelnevalt kokkulepitud hinnaga.
mille alusel läheksid inimese surma korral õigused makseid saada üle teisele füüsilisele isikule (nt abikaasale). 4. Kogutud (700-kordse)on vähemalt 1 406 160 krooni. Siis on mitu võimalust. Vähemalt nimetatud summa eest tuleb sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping, kuid seda võib teha ka suurema summa eest. Inimene võib seda piiri ületava summa eest sõlmida fondipensioni ehk jätta osa kogutud raha pensionifondi ning perioodiliselt tagasi müüa fondiosakuid, saades sedasi makseid otse pensionifondist. MIKS pean valima kogumispensioni? II e Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe
5. INVESTEERIMISFONDI OSAK ,,Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investoritelt saadud raha näiteks erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi eesmärk on tulu teenimine. Investeerimisfondid on ka II ja III samba pensionifondid." (Investeerimisfond, http://minuraha.ee/investeerimisfond/) Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, saades nii fondiosakute omanikuks. Osakud tõendavad investori õigust osale fondi varast. ,,Fonde on väga erinevat tüüpi osad investeerivad näiteks ainult võlakirjadesse, teised nii aktsiatesse kui võlakirjadesse, kolmandad ainult aktsiatesse. Seetõttu saab iga investor valida enda eesmärkide ja riskitaluvusega sobivad fondid üldjuhul mida suurem aktsiate osakaal, seda riskantsem, kuid ka oodatav tulusus on suurem. Investeerimisfondi raha paigutamine on üldiselt
ajavahemiku tagant vahetad fondivalitsejat ja kolida oma pensioniosakud teise fondi ei taga see siiski pensioniosakute väärtuse säilimist kuna pensionifondi vahetamisele mõeldakse tavaliselt alles siis kui osakute väärtus on juba drastiliselt vähenenud. Selliseid näiteid ei pea hakkama ka kaugel otsima. Viimaste aastate majandus olukorrast lähtuvalt on ka Eestis mitmeid pensionifonde, mille väärtus on tänasel päeval väiksem kui rahaline väärtus, mille eest fondiosakuid on ostetud. 26 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 32 lg 1 27 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 78 lg 3 28 Tagatisfondi seadus - RT I 2008, 59, 330 - § 61 lg 1 Kokkuvõte Võib öelda, et riigi poolne algatus pensionisüsteemi reformimiseks ning seeläbi kohustusliku kogumispensioni kehtestamiseks on vajalik. Eesti ja muu Euroopa demograafilised trendid näitavad, et jätkub pidev rahvastiku vananemine. Sellest tulenevalt on ilmne, et kui
Kui portfelli koondada liiga palju instrumente, siis võib fondi valitsejal tekkida probleeme fondide administreerimisel. Ning samuti suurenevad kulutused, kuna suurema hulga investeeringute jälgimine tekitab oluliselt suurema tööjõukulu. Aktsiaseltsina kasutatud kinnised investeerimisfondid. Tähtaja saabumisel võib selliste aktsiatega kaubelda väärtpaberite turgudel. Avatud lepinguliste investeerimisfondidena, sellisel juhul on leping osalise kaasomandist. Ning fondiosakuid on fond kohustatud igal ajal tagasi ostma, erinevalt eelmisest, makstes turuhinda. Avatud fonde liigitatakse erinevatel alustel: · Regionaalse suunitluse järgi, mis tähendab seda, et investeeringud suunatakse kas konkreetsesse riiki või riikide gruppi. Iga investeering on seotud erinevate riskidega, mis võivad tuleneda majanduslikust olukorrast (nt juhtide kompententsusest, investeeringud teise riiki võivad tekitada valuutariski- poliitilise riski jne).
ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid. Riskid: Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus tavaliselt käsikäes mida suuremat tulu on võimalik teenida, seda suurem on risk raha kaotada. Investeerimisel ei saa keegi anda sajaprotsendilist garantiid, et sa kasumit teenid
järgmisest üld valemist: 19. Indeksfond, ETF, hedge-fond Indeksfond: indeksfondi näol on tegemist passiivselt juhitud fondiga, mille eesmärgiks on oma portfelli koostamisel ja juhtimisel järgida võimalikult täpselt mingit indeksit. Kuna eesmärgiks pole turgu lüüa, siis pole portfelli juhtimisel vaja teostada põhjalikku analüüsi ning tehinguid tehakse üksnes tagamaks indeksfondi vas-tavus aluseks võetud indeksiga ning siis, kui investorid soovivad fondiosakuid osta või müüa. Nimetatud fonditüüpi iseloomustavad väga madalad halduskulud (tüüpiliselt 0.09–0.6% aastas). Siiski ei suuda indeksfondid täiuslikult järgida oma alusindeksit. ETF: Börsil kaubeldav fond on tüüpiliselt börsil kaubeldav avatud indeksfond (nn indeksaktsia), kuigi eksisteerib ka aktiivselt juhitavaid kinniseid ETF-e. Nendepeamine eri- nevus indeksfondidest seisnebki selles, et nad on börsil noteeritud. See loob olulise eelise,
Samuti ei pea kinnine fond osakuid investorilt tagasi ostma - investor saab oma raha kätte siis, kui tal õnnestub fondiosakud järelturul mõnele teisele investorile edasi müüa. Avatud investeerimisfondi osakute arv ei ole lõplik ning muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde panevad või seda fondist välja võtavad. Järelikult - kui investor tahab fondi raha paigutada, siis emiteerib fond vajaliku hulga fondiosakuid juurde. Ühtlasi on avatud fond kohustatud investorilt osakud tagasi ostma, kui investor tahab fondist raha välja võtta. 21. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. · optsiooni tähtaeg viimane kuupäev millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte (näit. JUN02 15. juuni 2002.). · tehinguhind ehk strike price näitab millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta (ostuoptsioon) või
maailmamajanduse olukord (Bekaert et al) . Väärtpaberiportfelli tulemuslikkuse hindamine. NAV. Sharpe'i suhtarv, Treynor'i suhtarv. NAV = fondi varad fondi kohustused. NAV sõltub enamasti väga otseselt fondi varade liikumisest - kui fondi investeeringute väärtus kasvab, siis tõuseb ka NAV. Kuna NAVi arvutatakse ka iga fondiosaku kohta, saab investor NAVi abil jälgida oma investeeringu käekäiku. Avatud investeerimisfondi puhul ongi NAV hinnaks, millega on fondiosakuid võimalik osta. Portfelli tulemuslikkuse analüüsi põhiidee seisneb hinnatava portfelli võrdlemisel alternatiivsete sama tüüpi investeerimisvõimalustega. Sageli võetakse aluseks mingi võrdlusindeks. Valitud võrdlusindeks peaks lähtuma samast investeerimisstiilist ning sisaldama samu varaklasse, kuigi võrdlusindeksi koostis võib olla tunduvalt laiem kui hinnatava portfelli koostis. Seega, aktsiafondi
(osaku puhasväärtusega, millest võib olla maha arvatud fondi tingimustes ettenähtud tagasivõtmistasu). Osaku tagasivõtmisel võib selle eest tasuda üksnes rahas. Erinevalt kinnisest fondist ei ole avatud investeerimisfondi osakute arv lõplik ning muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde panevad või seda fondist välja võtavad. Järelikult, kui investor tahab fondi raha paigutada, siis emiteerib fond vajaliku hulga fondiosakuid juurde. Ühtlasi on avatud fond kohustatud investorilt osakud tagasi ostma, kui ta tahab fondist raha välja võtta. Fondiosanikega sõlmitud lepingus on kindlaks määratud, kuhu fondihaldur võib nende raha paigutada ning kui palju ta saab oma tegevuse eest tasu. Mõlemat tüüpi fondi osakuid või aktsiaid ei või avalikult välja lasta ilma emissiooniprospektita. 107.Mida tähendab fondide puhul varade lahususe printsiip?
annaabi.ee 
