· Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega 3/19/18 4 Investeerimisfondide liigitus 1. avalikud ja mitteavalikud 2. avatud ja kinnised fondid. 3. Eurofondid 3/19/18 5 Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3. Osaku puhasväärtus 4. Fondiosaku ostuhind 5. Fondi tasud ja kulud (valitsemistasu, depootasu, maaklertasud ja muud fondi varaga tehingute tegemisega seotud kulud) 6. Märkimis- ja lunastustasud 7. Tulumaks 3/19/18 6 Investeerimisfondide tüübid 1. Börsidel kaubeldavad fondid 2. Aktsiafondid 3. Kasvufondid ja väärtusfondid 4. Aktiivselt juhitud fondid ja indeksfondid 5. Fondifondid 6. Riskifondid
müügisoovid. Siseinfo – vaid piiratud osaliste ringile teadaolev info mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta. Insaider – siseinfo valdaja. www.baltic.omxnordicexchange.com www.rahakompass.ee www.tarkinvestor.ee http://fp.lhv.ee www.aripaev.ee INVESTEERIMISFONDID Investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid. Raha paigutamisel investeerimisfondi annab fond investorile vastu fondiosaku. Miks investeerida fondi? 1.Raha paigutavad professionaalid. Investeerimine nõuab aega ja asjatundlikkust. Kui üks neist puudub, võib kasu asemel saada kahju. 2.Riskid on hästi hajutatud. Väike rahasumma ei võimalda osta piisavalt palju erinevaid väärtpabereid. Ära pane kõiki mune ühte korvi! 3.Väiksemad kulud. 4.Raha saab paigutada sinna, mida ise ei tunne või ei pääse juurde. 5.Osaleda saab ka väikeste summadega. 6.Investeeringu väärtust on lihtne jälgida. 7
84 Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid maakler- agent, kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. 85 Avatud investeerimisfond- fond, mis korjab raha investoritelt ning investeerib seda fondi prospektis määra- tud instrumentidesse ( aktsiad, võlakirjad jne) fondiosaku ( aktsia?) saab alati müüa- osta fondiosaku puhasväärtusega. 86 Suletud investeerimisfond- Sisult sarnane avatud fondiga, aga on noteeritud börsil ning investor saa osta- müüa selle hinnaga, mis turul parasjagu on. .
sambasse ja võivad vabatahtlikult osaleda III sambas. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Mille järgi ma peaks endale pensionifondi valima? Pensionifonde pakuvad mitmed pangad. Fondid erinevad üksteisest ka riskantsuse poolest. Fondijuht (pank) on sul mõistlik valida selle järgi, et milliseid tulemusi on üks või teine fondijuht (pank) siiani saavutanud. Kas pensionifond saab pankrotti minna? Ei. Kui pensionifond teeb investeeringuid, millega kaotatakse raha, siis see mõjutab negatiivselt fondiosaku hinda (osaku hind kukub), kuid fondi pankrot on tehniliselt välistatud. Millised seadused reguleerivad pensionifondide tegevust? Pensionifond on üks investeerimisfondi liik ning investeerimisfondide tegevust reguleerib Investeerimisfondide seadus. Kogumispensioni süsteemi toimimine on paika pandud Kogumispensionide seadusega. Kas pensionifondi osakud on pärandatavad? Jah. Pensionifondi osakud on väärtpaberid, mis on pärandatavad. Pärija võib saadud osakud
80. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberiturul Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid maakler- agent, kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. 81. Avatud investeerimisfond - fond, mis korjab raha investoritelt ning investeerib seda fondi prospektis määratud instrumentidesse ( aktsiad, võlakirjad jne) fondiosaku ( aktsia?) saab alati müüa- osta fondiosaku puhasväärtusega. 82. Kinnine investeerimisfond Sisult sarnane avatud fondiga, aga on noteeritud börsil ning investor saa osta- müüa selle hinnaga, mis turul parasjagu on. 83. Börsiindeksid Dow Jones- Väärtust arvutatakse kolmekümne (algselt üheteistkümne) olulisema ettevõtte aktsia hindade alusel. Indeksi väärtust väljendatakse punktides. Selle arvutamiseks
ettevõtetel, kelle väärtpaberitesse fondi vara investeeritakse. Investeerimisrisk on seotud ettevõtte majandustegevuse ja majanduskeskkonna muutustega nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, olulise lepingu kaotamine, tippjuhtkonna lahkumine. Investeerimisel on teisigi riske valuutakursi muutustest tulenev risk, poliitiline risk jms. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt konkreetse investeerimisfondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite hinda ja seeläbi fondiosaku hinda. Investeerimine põhineb usaldusel. Investor volitab oma vara investeerima selles valdkonnas endast targemal, kelle ülesandeks on otsida vastavalt investori riskitaluvusele parimat tootlust. Investeerimisriskide maandamiseks on fondivalitsejal kohustus piisava põhjalikkusega kontrollida nende ettevõtete finantsmajanduslikku olukorda, kelle väärtpabereid fond omab või kavatseb omandada. Suurema riski võtmine ei saa samas olla välistatud
summa tagastatakse igal juhul hoiuperioodi lõpus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. RISKID Investoril puudub kontroll investeeringute üle Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida, kuna fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas Osaku puhasväärtus pole ennustatav Algne hoiusumma ja tootlus pole garanteeritud LIIGITUS Aktsiafondid Võlakirjafondid Rahaturufondid Segafond Fondifond Riskikapitalifond Sektori fond Hedge-fund 43. Aktsiate liigitus ja olemus Kasvuaktsiad – iseloomustab konkurentidest suurem müügitulu ja kasumi kasv, dividende ei maksta
investoritele nominaalväärtusest odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga. Investeerimisfondi osak Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis näitab tema omaniku osalust avatud, lepingulises investeerimisfondis. Avatud tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor seda soovib (on teatud erandid) ostma tagasi fondiosaku puhasväärtuse (NAV) alusel. Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisfonde on lepingulised. Aktsiate ositamine, fondiemissioon, aktsiate tühistamine. Aktsia ositamine Tegemist on operatsiooniga, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga. Näiteks asendatakse üks aktsia nimiväärtusega 1000 EEK 100 aktsiaga nimiväärtusega a' 10 EEK Kuna käigusolevate aktsiate arv sajakordistus, langes ca 100 korda ka ühe aktsia turuhind
sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid. Riskid: Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus tavaliselt käsikäes mida suuremat tulu on võimalik teenida, seda suurem on risk raha kaotada. Investeerimisel ei saa keegi anda sajaprotsendilist garantiid, et sa kasumit teenid. Alati on võimalus raha kaotada. 12
KINNISED: •tegemist on juriidiliselt iseseisva isikuga; •fond ei ole kohustatud investoritelt aktsiaid tagasi ostma; •fond ei ole peale asutamist avatud uutele investeeringutele, st ta ei ole kohustatud uusi aktsiad emiteerima, kui mõni potentsiaalne investor neid osta soovib; •investoritevahelistes tehingutes erineb fondi aktsia hind sageli aktsia puhasväärtusest (NAV), olles sellest kas kõrgem (preemia) või madalam (diskonto). 18. Fondiosaku puhasväärtus NAV Investeerimisfondide ja privaatportfellide tulemuslikkuse hindamist(performance measurment) alustatakse tavaliselt tulususe mõõtmi-sest. Mõõtmisel tuleks lähtuda kas fondi aktsia/osaku turuväärtusest (kui fond on väärtpaberiturul kaubeldav) või lepingulise fondi puhul osaku puhasväärtusest (net assets value — NAV). Fondi osaku (aktsia) puhasväärtuse arvutamisel lähtu takse järgmisest üld valemist: 19. Indeksfond, ETF, hedge-fond
· diversifitseerimine riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile · madalad operatsioonikulud · likviidsus osakud on likviidsemad kui aktsiad professionaalne juhtimine fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. 21. Investeerimisfondide liigitus Investeerimisfondid jagatakse kaheks: · avatud investeerimisfond. Avatud ehk lepingulist tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor seda soovib ostma tagasi fondiosaku puhasväärtuse alusel. Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisfonde on lepingulised. Eestis moodustab lepingulise investeerimisfondi eriliigi pensionifond, millel on omakorda kaks alaliiki: kohustuslik pensionifond (nn II samba fond) ja vabatahtlik pensionifond (nn III samba fond). · suletud investeerimisfond. Kinnises, aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondis omandiõigust tõendavaks väärtpaberiks on lihtaktsia ning kinnisel investeerimisfondil ei lasu kohustust oma
hajutada. Investeerimisfonde juhivad professionaalid, Ka professionaalid eksivad. Ei ole välistatud, kel on piisav haridus ja kogemus fondi et fondi paigutuste eest vastutav haritud ja varade paremaks paigutamiseks ning kogemustega fondijuht eksib või teeb pidevaks jälgimiseks. inimlikke vigu ja valesid otsuseid, mis võivad avaldada negatiivset mõju fondiosaku väärtusele. Võimalik on investeerida ka väiksem summa. 100.Miks ei tasu panna kõiki mune ühte korvi? Investeerimisfondide eesmärk on osakuomanike vara väärtuse ehk osaku puhasväärtuse maksimeerimine. Investeerimisfondi mõte on selles, et ta võimaldab ka väikeinvestoril, kellel ei ole individuaalse portfelli moodustamiseks (vt P. Sander ,,Portfelliteooria" 1999 ja 2003)
annaabi.ee 
