Vahendist eesmärgi teinud riigiusk on viinud Euroopa kriisi ja mis seal salata – üpriski lootusetusse stagnatsiooni. Rahvastiku vananemine, tootlikkuse langemine ja hiiglaslik võlakoorem sisuliselt välistavad selle, et me saaks lähematel aastatel rääkida (euroalal) päris majanduskasvust. Kui saame, siis saab see ilmselt olema majanduspoliitika ohjajate (keskpangad, valitsused) uute monetaarsete ja fiskaalsete improvisatsioonide tulemus. Kui me ei taha sattuda nende kurbade näidete hulka, kes oma loteriivõidu maha mängivad, siis on vaja teha meil midagi teisiti. Kui kunagi oli mõte üle minna isemajandamisele, siis tänaseks juhtmõtteks võiks olla rohkem turumajandust kui neil, kes meid ümbritsevad. Ainult sellel mõttel on piisav ajalooline pretsedent edukuseks ning eeldus käivitada siinmail uus ja ehtne kasvutsükkel
infrastruktuuri ja keskkonda. Maailmapanga hinnangul vajab ainuüksi energiasektor ajavahemikul 1996-2005 vähemalt 200 miljonit USA dollarit (Weber, Taube, 1999). 78 Kokkuvõte Eesti tingimustes on fiskaalpoliitikal täita oluline roll majanduse stabiilsuse tagamisel ja jätkusuutliku majandusarengu kindlustamisel. Eesti fiskaalpoliitiste eesmärkide realiseerimine ja Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevate fiskaalsete konvergentsikriteeriumite täitmine eeldab valitsusepoolseid meetmeid, mis aitaksid: suurendada maksude kogumise efektiivsust; tõhustada maksude administreerimist; süvendada maksumaksjates arusaama, et maksude maksmine on sotsiaalne kokkulepe; tugevdada eelarve distsipliini ja suurendada valitsuse kulutuste ja sotsiaalsete programmide efektiivsust; stimuleerida erasektori säästmist; suurendada investeeringuid inimkapitali ja teadus- ning arendustöösse. Kasutatud kirjandus 1. Aage, H
(vt lisa). Eeskirjad näevad ette, et kõik kaupade vaba liikumist piiravad meetmed on keelatud, välja arvatud juhul, kui neid on võimalik objektiivselt põhjendada ja nad on proportsionaalsed. Millised meetmed võivad olla keelatud? ELi toimimise lepingu kohaselt ei tohi liikmesriigid kehtestada omavahel piiranguid imporditud ja eksporditud kaupadele. Keeld hõlmab nii fiskaalseid kui koguselisi piiranguid. Fiskaalsete piirangute keeld Fiskaalsed piirangud tähendavad peamiselt tollimakse, makse ja muid tasusid, mida kogutakse ainult imporditud ja eksporditud toodetelt (diskrimineerimise keeld). Isegi juhul, kui sama maksu kohaldatakse nii kodu- kui välismaiste kaupade suhtes (näiteks litsentsi taotlemisel), võib maksu käsitleda diskrimineerivana, kui siseriiklikud tooted saavad seeläbi teatava eelise. See võib näiteks hõlmata maksustamise edasilükkamise võimalust, mida võimaldatakse ainult
Tehingukulud madalamad. Investorite kindlustunne <-NB!. Tihedam konkurents). Lõpptulemusena saavutatakse: Kokkuhoid välisvaluuta reservide arvelt. Heaolu kasv -> õnn ja rõõm!. Teoreetiline plaan: optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid: 1.Tootmistegurite, tööjõu ja kapitali, mobiilsus 2. Kaubaturgude integratsioon. 3. Majanduse avatus ja suurus 4.Toodangu mitmekesisus 5. Inflatsioonimäärade sarnasus 6.Hindade ja palkade paindlikkus 7. Fiskaalsete ülekannete mehhanism 8.Poliitilised faktorid Eurotsooni liitumise eeldus- sisuliselt kogu rahaliidu alus. KONVERGENTSIKRITEERIUMID: Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst. Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst. Intressid paigas (Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti). Paigas inflatsioon (Riigi keskmine inflatsioonitase
Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja ekspordipiirangud JA kõik samaväärse toimega meetmed. Artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja
suuresti liikmesriikide teha. Fiskaaldistsipliini ning hindade stabiilsuse kindlustamiseks EMU-s kehtestati EL lepinguga viis konvergentsikriteeriumit, mille täitmine oli Rahaliidu likmeks saamise eelduseks. Kaks neist kriteeriumidest olid fiskaalse iseloomuga: · Riigi eelarvedefitsiit ei tohtinud olla suurem kui 3 % SKP-st. · Riigivõlg ei tohtinud olla suurem kui 60 % SKP-st (Timpmann 2000 lk 422) Et kindlustada Maastrchti fiskaalsete kriteeriumide täitmine ka pärast EMU loomist, võeti 1996.a detsembris Dublinis vastu niinimetatud stabiilsuspakt. Selle kohaselt peavad riigid, kelle eelarvedefitsiit tõuseb üle kolme protsendi maksma trahvi 0,2 kuni 0,5 % SKP-st. (Begg 1997, p.2.5) Vastavalt Maastrichti lepingule kätkeb Euroopa Liidu Liikmelisus endas EMU eesmärgi aktsepteerimist. Eelarvedefitsiidi hoidmine alla 3 % pole Eestile raskusi valmistanud.
- Väljatõrjumise efekt- valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused Automaatne majanduse stabiliseerimine - Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. (nt töötu abiraha) - Omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu täielikult - Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja vastupidi - Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS) toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist Diskreetne stabiliseerimine - ehk situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. - Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi - Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine Riigvõlg - Tekib siis, kui eelarve lasta miinusesse
ja seeläbi riigi eksistents. 2) Kujundamisfunktsioon mõjutusmaksud ehk normid on kasutusel riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimisel ning need jagunevad: a. Majanduspoliitliseks funktsiooniks maksud peavad mõjutama maksumaksja käitumist (pakendi- ja tubakaaktsiis) b. Sotsiaalpoliitiline funktsioon eesmärgiks rahvusliku rikkuse ümberjaotamine ühiskonnas (progresseeruv tulumaks, omandimaksud, pärandimaks). Fiskaalsete maksude puhul tekitab kõige enam probleeme maksjate võrdse kohtlemise küsimus ning maksukoormuse õiglase jaotamise poliitika. Mõjutusnormide puhul on vaieldav nende eesmärgipärasus ning proportsionaalsus nende vajadus ühiskonnale. Üldpõhimõtte järgi peaksid mõjutusnormid olema soodustava iseloomuga ja piirava mõju korral ei tohiks nad olla väga jäigad ega äärmuslikud. 8.MAKSU ELEMENDID Maksusuhe on õiguslik suhe, mis tekib seadusest ja on oma olemuselt õigussuhe.
• ELTL artikkel 29 - kolmandast riigist toodud tooted loetakse liikmesriigis vabas ringluses olevaks, kui on täidetud impordiformaalsused ning tasutud tollimaksud või samaväärse toimega maksud, mida tuleb maksta selles liikmesriigis, ja kui selliseid tolli- või muid makse pole täielikult või osaliselt tagastatud. • ELTL artikkel 30 - liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. C-7/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia Kaup - tooteid, mille väärtust on võimalik rahaliselt hinnata ning mis saavad sellisena olla äritehingute objektiks • Itaalia kehtestas maksu eksporditavale kultuuripärandile säästmaks oma kultuuripärandit • Alusleping ei tee vahet, millisel eesmärgil on maks kehtestatud, leping välistab üheselt tollimaksude ja samaväärsete meetmete säilitamise. Tollimakse ega samaväärseid makse ei saa õigustada. Oluline on maksu
FFI Freight Forwarding Instructions ekspedeerimisinstruktsioonid SIC Shippers Intermodal Weight Certification intermodaalse veose kaalutõend AFI poolt AWB Air Waybill õhutranspordi saateleht CLECAT European Liaision Committe of Forwarders Ekspedeerijate Euroopa Siduskomitee EL liikmeriikide ekspedeerijate assotsiatsiooni liikmete lobigrupp EL juhtorganite juures CLECATi eesmärgid erialaste, majanduslike, juriidiliste, fiskaalsete ja muude probleemidega tegelemine oma liikmete rahvusvahelise esindatuse saavutamine EL juhtorganites oma liikmetele info jagamine NAFF Nordic Association of Freight Forwarders Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsioon Asutatud 1920 Taani, Soome, Norra ja Rootsi ekspedeerijate assotsiatsioonide ühendus Eesmärgid Ekspedeerimistingimuste parandamine põhjamaades Põhjamaade seisukohtade koordineerimine erialastes rahvusvahelistes küsimustes
(kivisüsi, pruunsüsi, koks, põlevkivi), maagaas, ning kütusesarnane toode, vedel põlevkivi ja biokütus mootorikütuse või kütteainena. Elektrienergia. Maksuvabastused: standardses kütusepaagis olev kütus, keemiatööstuse toore, aktsiisilaod. Erivorm sooduskohtlemiseks: erimärgistamine (kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus). Elektrienergia maksustatakse selle edastamisel tarbijale. KESKKONNAMAKSUD: Kehtestatakse avalike hüvede säilitamiseks või riigi fiskaalsete eesmärkide täitmiseks. Üks majandushoobadest: majanduslik. Keskkonnamaksud vs. Keskkonnatasud? Põhimõtted: saastaja-maksab, kasutaja-maksab, ennetamispõhimõte. KESKKONNAMAKSUDE ARENGUD: Keskkonnamaksude reform (maailmas). "Topelt topelttulu" ("Double dividend"). Keskkonnamaksud ja konkurents. Keskkonnamaksude harmoniseerimine. Eesti: Ökoloogilise maksureformi (2006-2013) lähtealused (2005). Uued maksuobjektid seoses kliimamuutustega (tuumareaktori kütus, lennuliiklus, CO2 variandid).
Automaatsete stabilisaatorite teooria väidab, et nii maksekui ka siirdeid mõjutab oluliselt sissetulekute tase, mistõttu võivad nad toimida automaatsete stabilisaatoritena majanduse tõusu- ja langusperioodidel. Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja maksude vähendamine suurendab kogunõudlust. Mida progresseeruvam tulumaks on, seda rohkem maksutulu muutub tulude muutumisel ja seda suurem on mõju kogunõudlusele. Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS)toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist Peamisteks teguriteks, mis AFS suurust kujundavad, on: valitsussektori osatähtsus majanduses maksusüsteemi ülesehitus töötu abiraha maksmise kord. OECD andmetel on automaatsed stabilisaatorid vähendanud ELi riikides SKP tsüklilist kõikumist 1990. aastail keskmiselt 25%.
jagunevad kaheks: 1. loodusvara kasutusõiguse tasudeks ning 2. saastetasudeks. Juhul, kui keskkonnakasutus ületab loas lubatut või see toimub ilma loata, rakendatakse kõrgendatud tasumäärasid. Kui kemikaale ja saastet maksustatakse eelkõige keskkonna- ja tervisekaitseaspektidest lähtudes (muutmaks saastavat käitumist), siis loodusressursse maksustatakse ka fiskaalsetel ja tulude ümberjaotamise eesmärkidel. Fiskaalsete maksude eesmärk on koguda piisavalt tulu majandustegevust oluliselt kahjustamata. Praktikas tähendab see, et tooteid ja teenuseid, mille hinnaelastsus on madal, saab kõrgemalt maksustada, kui elastsuse suhtes tundlikumaid tooteid. Loodusvarade puhul on hinnaelastsus suhteliselt madal, sest (a) asendusressursse pole võimalik või on raske leida ning (b) loodusressursside töötlemine on väga kapitalimahukas. Lisaks on suur osa loodusvarade nõudlusest nn tuletatud nõudlus, st
annaabi.ee 
