Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB
kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 27. september 2013 Eeldused finantssuhtarvude arvutamiseks: raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. (RpS § 15 lg 1) 4
puhaskasum ROA = ×100 . kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. Lisaks veel finantssuhtarve äriplaani hindamiseks 1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. .2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja
o Liising 75)Milliseid tagatisi aksepteerivad krediidiasutused? · Isikulised e. personaalsed o Käendus o garantii · Varalised tagatised o Vallaspant o kinnispant Varalised tagatised tuleb alati kindlustada! 76) Selgita hüpoteeklaenu mõistet Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant. Vastavalt seadusele peab tagatise väärtus ületama laenusumma vähemalt 1,3 korda. 77) Loetle olulisemaid finantssuhtarve · ROI investeeringu tulusus · ROE omakapitali tulusus · Tasuvuspunkt tegevuskulud + laenuteeninduskulud jagatakse maksimaalse võimaliku kogutuluga · Laenukoormuse kattekordaja tegevustulu jagatud laenuteeninduskuluga · Hüpoteeklaenu teenindamise suhtarv põhiosa + intress + maksud + kindlustus jagatud iga kuu brutosissetulekuga Püsikohustuste suhtarv põhiosa + intressid + maksud + kindlustus + muud püsikohustused jagatud kuu brutosissetulekuga 78)
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid; 4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks. 08. aprill 2009 ____________________ Ants Saun Juhatuse liige 4
autod jm. transpordivahendid 20% aastas Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisatsiooni ei arvestata. Uutelt põhivaradelt hakatakse amortisatsiooni arvestama kasutusele võtmise kuust. Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara väljalangemise järgnevast kuust. Põhivarade inventeerimine viiakse läbi varade säilivuse kindlustamiseks kord aastas 31.detsembri seisuga. Tegevdirektor kehtestab käskkirjaga komisjoni koosseisu. 1.6.5. Finantsnäitajad Finantssuhtarve on hea kasutada firma erinevate aruandeaastate võrdlemiseks, et anda hinnangut, kuidas on ettevõtet majandatud, kas olukord on muutunud paremaks või halvemaks. Lisaks on nende samade näitajate põhjal hea võrrelda sarnase tegevusega ettevõtteid, võrdlus annab hea võimaluse anda hinnangu firma edukusele teiste firmade suhtes. 16 Andmed on toodud alljärgnevas tabelis kolme viimase aasta kohta. Arvutamisel kasutatud
autod jm. transpordivahendid 20% aastas Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisatsiooni ei arvestata. Uutelt põhivaradelt hakatakse amortisatsiooni arvestama kasutusele võtmise kuust. Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara väljalangemise järgnevast kuust. Põhivarade inventeerimine viiakse läbi varade säilivuse kindlustamiseks kord aastas 31.detsembri seisuga. Tegevdirektor kehtestab käskkirjaga komisjoni koosseisu. 1.6.5. Finantsnäitajad Finantssuhtarve on hea kasutada firma erinevate aruandeaastate võrdlemiseks, et anda hinnangut, kuidas on ettevõtet majandatud, kas olukord on muutunud paremaks või halvemaks. Lisaks on nende samade näitajate põhjal hea võrrelda sarnase tegevusega ettevõtteid, võrdlus annab hea võimaluse anda hinnangu firma edukusele teiste firmade suhtes. 16 Andmed on toodud alljärgnevas tabelis kolme viimase aasta kohta. Arvutamisel kasutatud
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid; 4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. © 2014. Janek Keskküla 26 Maksustamine Füüsilise isiku tulumaksumäär 20%
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi
8 SUHTARVUDE ANALÜÜS Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Suhtarvuanalüüsi kasutades saab esile tuua finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, uurimaks finantsseisukorra muutumist, ja teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega, selgitamaks oma positsiooni teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi põhiinstrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest. Näiteks: Müüja on tavaliselt kõige enam
ärisaladus. Ettevõtted peaksid majandusaasta aruannetes avaldama rohkem finantsjuhtimisinfot. Selleks võiks olla näiteks ettevõtte väärtust puudutav informatsioon (sh kapitali hind). Tähtis on esitatud informatsiooni usaldusväärsus, võrreldavus ja uudsus13. Erinevates riikides kasutatakse erinevaid raamatupidamisstandardeid. Seetõttu on eri riikide ettevõtete rahandusalane võrdlus tihti võimatu. Finantssuhtarve kasutades tuleb üsna hästi teada, mis on erinevate raamatupidamiskirjete taga, missugused on aruannete seosed jms. Vastasel korral võidakse anda ettevõtte majandustegevusele vale hinnang. Järgnevalt juhitakse tähelepanu mõningatele raamatupidamise aspektidele. Bilanss (balance)14 on aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on üles ehitatud likviidsuse seisukohast lähtudes: Lääne-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas,
annaabi.ee 
