MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Kuidas koostatakse Eesti riigieelarvet? Riigikogu riigieelarve seadusega. Koos stabiilsusprogrammiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ uuendatakse riigi eelarvestrateegiat igal kevade Millistest näitajatest koosneb riigieelarve? Selgita iga komponendi sisu Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi
mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. Eelarve Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril ning eelarve peab vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Valla- või linnavalitsus koostab eelarve projekti omavalitsusüksuse arengukava arvestades ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve tulud ja kulud Tulud: 1. Antavad toetused 2
· Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument. · Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Küsimus: kas tegelikult on? Valla ja linna eelarve (1) Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Munitsipaalomand · Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. · Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema
astumist või meetmete rakendamist 2. Riigi eelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutisioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigi eelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiastuste lõikes. Riigitulude prognoos, riigikulud ja finantseerimistehingud moodustavad kokku riigieelarve. 3. SKP/SKT? Sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal.
Igal Eesti kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning selle kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Eesti kohalike omavalitsuste eelarvete süsteemi aluseks on eelarve tasakaalustatuse printsiip. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril. Karula vald Rae vald Mäetaguse vald Kulud -1 155.9 -20 398.5 -3 835.4 Tulud 1 272.4 24 603. 4 4 073.0 Vahe 116.5 4 204.9 234.6 Tabel 1
valem, lastetoetuse määr jne). Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1. oktoobriks. 16.03.2010 10 Riigieelarve sisu (1) Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. (2) Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (3) Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole riigieelarves lubatud. 16.03.2010 11 Tulude artikligrupid on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. 16.03.2010 12
omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Valla- hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja valimise seaduse alusel ja valitsus - volikogu poolt moodustatav finantseerimistehingutest. Volikogu võib moodustada nii alatisi täitevorgan. Vallal ja linnal on iseseisev eelarve. Volikogul on kui ka ajutisi komisjone. Volikogu moodustab oma volituste seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. KOV ÜLESANDED: korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi Revisjonikomisjon kontrollib: valla- või linnavalitsuse tegevuse
tulu. Kohalikud maksud: müügimaks- kauplemis ja tegevusloaga ettevõtjad ja jurid või kaupleja, kes on reg. majandustegevuse registries, paadimaks- , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks 2) kaupade ja teenuste müük, sh lõivud 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük 4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid KOVil on iseseisev eelarve- 1) kõikehaaravuse põhimõte: eelarve koosneb terve eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest 2) ühtsuse põhimõte tulud-kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, et oleks tagatud täielik ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. 4) aastase kehtivuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu igaks aastaks; valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest
5) Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud · Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri areng arendamise poliitika: eesmärgid 1 ja 2 6) Suurem haldusvõimekus · Kodanikuühiskond ja riiklus (Rahandusministeerium) Millest koosneb riigieelarve? ,,Riigieelarve koosneb ükshaaval üles loetd riigi tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Nii sisaldab riigieelarve kõiki riigile väljastpoolt Eestit laekuvaid tulusid ehk välisvahendeid ja vastavast rahast tehtavaid kulutusi (näiteks Euroopa Liidu toetsed), riigi poolt kogutavaid makse ja mittemaksulisi tulusid (näiteks aktsiise, riigivara müügi tulud jms.) Samuti kajastab eelarve riigi poolt võetud laene ja nende tagasimakseid" (riigieelarve.fin.ee/?id=10412) Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda
hoopiski riiklik. Olukorras, kus seadusandja on jätnud omavalitsuslikud ja riiklikud ülesanded õiguskorras täpselt piiritlemata, on seda kaasusepõhiselt tulnud teha kohtuvõimul. 166. KOV finantseerimine ja kohalikud maksud Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. Vallal ja linnal on iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Kohalike maksude kehtestamise õigus kuulub KOV finantsgarantii struktuuri. Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 lg 3 sätestab, et vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest, mille suuruse kohalikud võimuorganid võivad seadusega lubatud piires ise määrata. Kohalikud maksud on: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks,
Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus. VII SEADUSANDLUS 53. Seaduse mõiste Üldjuhul on seadus õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt (seadus materiaalses mõttes). Erandjuhtudel on seaduse vorm õigusaktidel, mis õigusnorme ei sisalda (nt PS § 115 lg 1). Sellistel juhtudel on tegemist seadusega üksnes formaalses mõttes.
jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. VII SEADUSANDLUS 53. Seaduse mõiste Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. 54. Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu
Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. VII SEADUSANDLUS 53. Seaduse mõiste Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. 14 Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ
gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Eelarve moodustub koormistest, maksudest .Koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 7. Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse? Kas kohalik omavalitsus võib laenu anda? Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses? Kas kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimestel on õigus esitada volikogule eelnõu? Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused: 1. valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2
Kohalike maksude maksuhaldur võib vaide maksukorralduse seaduses sätestatud juhtudel tagastada. Vaide tagastamise otsuse peale võib kohalike maksude maksuhaldurile esitada kaebuse. Eelarveõigus PS § 157 lg 1: KOV-l on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Eelarve koostamise põhimõtted: 1) kõikehaaravuse põhimõte: kohalik eelarve koosneb vastava KOV üksuse ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest 2) ühtsuse põhimõte: iga arvestusperioodi tulud-kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, et oleks tagatud täielik ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: kohaliku eelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Siiski tehakse riigieelarvest KOV üksuse eelarvesse sihtotstarbelisi eraldisi.
annaabi.ee 
