Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmi "Vihmamees" analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Annemai Harak
Vihmamees“
Filmi põhiideeks on kaks inimest, kes teineteist täiendavad. Peategelane Charlie on enesekeskne ja isekas. Ta katkestas isaga kõik suhted teda eirates ja isa surmaga kaasnevas päranduses näeb ta eelkõige päästerõngast oma võlgadele. Ootamatult aga selgub , et isa on kogu raha pärandanud Charlie autistist vennale, kellest Charlie midagi ei teanud. Raymond pandi lapsepõlves peale ema surma hooldushaiglasse, et ta väiksemale vennale Charliele viga ei teeks .
Charlie võtab loata hooldushaiglast ära venna Raymondi, kelle pärandust ta loodab endale saada. Tema vend on autistist, kes suudab meelde jätta ning arvutada keerulisi tekste ja numbrikombinatsioone, kuid on abitu kõige lihtsamates igapäevatoimingutes. Kui Charlie õppis oma venda Ray'd tundma, muutus tema eesmärk täienisti. Kui alguses oli ta huvitatud vaid päranduse endale saamisest, siis lõpuks armastas ta Raymondit väga ning soovis temaga perekond olla. Raha ei mänginud enam mingisugust rolli.
Kui alguses tundus Charliele, et Ray on lihtsalt saamatu ning haige inimene, siis teda tundma õppides mõistis , kui eriline on tema vend. Charliele oli oluline venna heaolu ja õpetas teda isegi tantsima. Kuigi seda oli filmist raske mõista, siis tundus, et Raymond sai väga hästi aru perekonna tähendusest ning hoolis oma vennast väga, kuigi ei osanud seda arusaadavalt väljendada. Kahest võõrast inimesest said lühikese ajaga hingesugulased.
Minu arust muutus Charlie suhtumine hetkel, kui ta sai aru, et Vihmamees tema lapsepõlvest polnud ettekujuteldav sõber, vaid tema suur vend. Ühe hetkega mõistis kui oluline on Ray talle ning meenutasid vennaga koos laulu, mida Raymond väiksele Charliele laulis . Charlie ohtuse huvides pidi Raymond elama hooldushaiglas kogu oma elu ning selle tõttu tundis noorem vend end halvasti.
Charlie tüdruksõber oli filmis ema rollis, kelle armastusest mehed ilma jäänud olid. Kui naine, kes Raymodile huvi pakkus, jättis kohtamisele tulemata, üritas see neiu pakkuda Ray'le õrnust ning kirge, et ta kogeks seda kasvõi korra.
Lõpplahendus oli minu jaoks ootamatu ja mõistmatu, mis jäi lahtiseks. Sellest südamlikust loost oleks oodanud ilusat lõppu, kus vennad saavad koos oma elu mööda saata. Kahjuks otsustati, et Raymond pole võimeline ühiskonnas iseseisvalt hakkama saada. Nõustun, et iseseisvalt ta hakkama poleks saanud, aga kui tema kõrvale oleks jäänud hooliv vend Charlie, oleks Ray elu möödunud õnnelikumalt kui seal hooldushaiglas. Samas lõpuks oleks võibolla Charlie sellest kõigest väsinud ning kahetsenud oma otsust vennaga koos elada. Charlie oleks pidanud aitama venda igapäevastes tegevustes, mis tüütaks ära lõpuks igaühe. Vendade jaoks oli lõpplahendus küll kergem ja mugavam, aga kindlasti mitte õnnelikum .
Kõige sügavaima mulje jättis mulle Raymondi roll, sest otseselt mitte midagi tegemata suutis ta totaalselt muuta oma venna mõttemaailma ning ellusuhtumist. Ta suutis seda kõike olles lihtsalt tema ise – südamlik ja armastust vajav mees. Raymond andis võimaluse läbi enda erinevuse Charliel iseennast tundma õppida.
Minu jaoks oli film väga meeldiv ja köitev. See film pani mind mõistma, et pean olema väga õnnelik selle üle, kes ja milline ma hetkel olen. Olen tänulik , et sündisin tervena ning mind ümbritseb armastav pere. Armastavast perest jäid need mehed mõlemad ilma ning see jättis nende hinge suure jälje. See lugu pani mõtisklema selle üle, et tegelikult meie ümber toimuv pole üldse nii oluline, kui see, mis toimub meie endi sees. Õnneliku hinge, rahulolu ja armastamise tunnet ei saa võrrelda materiaalsete asjadega.
Kui peaksin filmi kohta 3 küsimust esitama, oleksid need:
1) Mis võis Raymondis veel peituda, peale hea numbrikombinatsioonide ja tekstide meelde jätmise võime?
2) Kas on tõenäoline, et Charlie arvas nii palju aastaid, et Vihmamees oli vaid tema ettekujuteldav sõber, mitte tema reaalne vend?
3) Kas meeste isa käitus õigesti, kui paigutas Raymondi hooldushaiglasse, kuna kartis , et ta võib Charliele viga teha?
Annemai Harak
Filmi-Vihmamees-analüüs #1 Filmi-Vihmamees-analüüs #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annemai Harak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Filmi analüüs-Mäleta mind
19
doc

Filmi analüüs ”Mäleta mind”

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1

Sotsioloogia
FILMIDE-INTOUCHABLES-JA-MANDARIINID-ANALÜÜS
50
docx

FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond...........................................

Filmikunst
NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU-NOORSOOROMAANIDES
23
doc

NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES

Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................

Kirjandus
Aleksander Puškin
38
doc

Aleksander Puškin

Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........

Kirjandus
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

· põhiprobleemid o kas iluga võib maailma segi pöörata? o kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? o kas ilu on võimalik müüa o kuidas elada pahelises maailmas? o kas raha eest saab kõike osta? o miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? o kuidas valida hea ja halva vahel? o idioot, kui inimene kellel on mõistus otsas ja ei näe lahendusi? võrdlev analüüs · sarnane o tugevad tunded, emotsioonid o enesehinnang ja hingepiinad ­ raskolnikov oli koguaeg hingepiinades ja sama moodi oli kõrge enesehinnanguga; idioodis oli vürst hingepiinades, pisut teisiti ­ puhtuse kehastus, aga oli emotsionaalne; nastasja ­ hea haridusega, aga langenud naiseks peab ennast, süüdistab kõiges halvas oma elus ennast

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks."

Kirjandus
Kirjanduse arvestus
20
docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus
Isa Goriot põhjalik ülevaade
10
docx

Isa Goriot põhjalik ülevaade

Tegelased Härra Vautrin ­ Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure ­ Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer ­ Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot ­ Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer ­ Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau ­ Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac ­ Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon ­ Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe ­ Pansionaadi toapoiss. Sylvie ­ Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen ­ Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de R

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun