Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerin tabelis. Katseklaaside Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg t Reaktsiooni paar maht cm3 maht cm3 suhteline sek kiirus kontsentratsioon v=1/t min-1 1 6 0 6 64 0,016 2 4 2 4 78 0,013 3 3 3 3 119 0,008
Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Massi m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täidan kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 145,14g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 145,24g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 320cm3 õhutemperatuur t = 294,15K õhurõhk P = 101600 Pa
Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti. Siis mõõda kolbi 10 cm3 NaOH-i ja lisan 4 tilka metüülpunast. Seejärel tilgutan hapet leelise lahusesse, kuni leelise lahuse värv muutub kollasest punaseks. Kirjutan üles leelise nivoo asukoha ning kordan katset veel kaks korda. Saadud
Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerin tabelis. Katseklaasid Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg t Reaktsiooni 3 3 e paar maht cm maht cm suhteline sek kiirus kontsentratsioon v=1/t min-1 1 6 0 6 70 0,014
veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 – 0,22 g). 5. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täidan kolbi märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõdan vee mahu 250 cm 3 mõõtesilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtesilindrisse ei mahu, mõõdan kolvis oleva vee mahu kahes jaos ja liidan tulemused. 6. Fikseerin termomeeteri ja baromeeteri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed ja tulemuste analüüs Katsetulemused: mass m1 = 143,03 g mass m2 = 143,22 g kolvi maht V = 320 dm3 õhutemperatuur t = 21 ºC õhurõhk P = 101 500 Pa 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) valemi järgi: V0 = (P * V * T0)/(P0 * T) V0 = LISA ARVUTUS = 297,66 cm3
väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kolvi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Jätkan kolvi täitmist konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17... 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täidan kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1= 147,92 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2= 148,14 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml õhutemperatuur T0= 294,15 K õhurõhk P= 101 325 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
mg/ml. 2. 50 ml katseklaasi pipeteerin 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (pH=4,8), varustan katseklaas korgiga ja asetan termostaati 10 minutiks C juures. 3. Kolme 250 ml koonilisse kolbi pipeteerin igasse 10 ml komplekslahust. 4. Kui substraat saavutas temperatuuri , lisan sellele 1 ml uuritavat invertaasi töölahust, loksutan ja asetan termostaati. Reaktsiooniks kulgenud aeg fikseerin stopperiga. 5. Kohe peale reaktsiooni segu läbiloksutamist pipeteerin 1 ml reaktsioonisegu lahust komplekslahusega kolbi (proov 1). 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust pipeteerin 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi (proov 2). 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust pipeteerin 1 ml reaktsioonisegu kolmandasse kolbi (proov 3). 6. Koonilised kolvid asetan pliidile püstjahutite alla ja keedan neid 10 minutit. Kolvidesse tekib punane vask (1) oksiidi sade
numereerin. Kontrollkatse e 0-proov,mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni,viian läbi destilleeritud veega. Katseklaasi nr.1 pipeteerin 1ml dest.vett Katseklaasidesse nr.2,3 pipeteerin 1ml uuritavat lahust(2 paralleelproovi) Katseklaasidesse nr.4,5,6 pipeteerin igaühte 1ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteerin 3ml tööreaktiivi ja loksutan kohe,et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Fikseerin reaktsiooni alguse aeg ja katseklaase hoian 20 minutit toatemperatuuril.Reaktsiooni tulemusena glükoosi sisaldavad lahused värvuvad tekkiva K-heksatsüanoferraat(lll) toimel kollaseks. 20 minuti pärast mõõdan spektrofotomeetriga lainepikkusel 410nm lahuste optilise tiheduse väärtused. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Katse tulemused: 1) 0-proob 0,059ABS 2) Uuritav lahus 0,173ABS 3) Uuritav lahus 0,170ABS
kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täidan kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõdan vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõdan kolvis oleva vee mahu kahes jaos ja tulemused liidan. 6. Fikseerin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. Katsetulemused: 1)mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 144,54g 4)mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,73g/144,72g/144,73g (kolme kaalumise tulemused) ehk, konstantseks massiks tuleb (m2)144,73g 5) Kolvi sisse mahub 316ml vett. 6) Temperatuur laboris 21 kraadi, õhurõhk laboris on 99400 Pa Katse arvutused 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel
Ensüümreaktsiooni läbiviimine Võtan 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteerin 25 ml substraati, milleks on 7%-line sahharoosi lahus atsetaaspuhvris (pH = 4,8). Katseklaas varustan korgiga ja asetan 10 minutiks vesitermostaati 30±1°C juurde soojenema. Võtan kolm koonilist kolbi mahuga 250 ml, kuhu pipeteerin 10 ml komplekslahust. Nummerdan neid. Kui substraat on soojenenud, lisan sellele 1 ml uuritavat invertaasi töölahust. Lahust loksutan läbi ja fikseerin ensüümireaktsiooni alguse aeg. Võtan kuiva pipetiga 1 ml lahust ja viin esimesse kolbi, kus on komplekslahus (0-proov). Kohe asetan katseklaas termostaati tagasi. 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtan sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viin teise kolbi. 20 minutit peale ensüümreaktsiooni algust võtan veel 1 ml reaktsioonisegu ja viin kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine
Seejärel lisan puhverlahust 5 ml-ni ja loksutan läbi. Ensüümreaktsiooni läbiviimine Võtam 50ml-line katseklaas, kuhu pipeteerin 25 ml 2%-list kaseiini lahust, Klaas katan korgiga ja asetan vesitermostaati 30°C juures umbes 5-10 minutiks soojenema. Võtan 4 kuiva katseklaasi ja nummerdan neid. Igaühte pipeteerin 3 ml 5%-list TKÄ lahust. Kui kaseiini lahus on soojenenud, pipeteerin temale juurde 1 ml savinaasi töölahust, kiiresti loksutan reaktsioonisegu läbi ja fikseerin reaktsiooni alguse aeg. Võimalikult kiiresti võtan puhta kuiva pipetiga 3 ml reaktsioonisegu, viin esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0- proov) ja loksutan hoolega. Peale proovi võtmist asetan reaktsiooniseguga katseklaas tagasi termostaati. Täpselt 5 minuti pärast võtan saa pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja klaasi sisu loksutan hoolega läbi. Sama operatsiooni kordan veel 2 korda, s.t. ensüümireaktsiooni 10-ndal ja 15-ndal minutil.
Seejärel küsin kes soovib degusteerida, valan degusteerijale natukene välja, küsin kas sobib ning valan veini välja, enne naistele siis meestele, viimasena degusteerijale. Peale iga pokaali täitmist pühin pudelisuu kelnerirätti · Toon pearoa, asetan kliendile roa ette paremalt, soovin head isu · Vahepeal täidan pokaale veiniga · Kui külalised on söömise lõpetanud koristan nõud vasakusse kätte, fikseerin kahvlid ja noad. · Koristan laualt maitseained ja leivataldrikud, pokaalid, pühin puru · Toon järelroa, asetan kliendile roa ette paremalt, soovin head isu · Kui külalised on söömise lõpetanud küsin maitseelamuste kohta seejärel koristan laua. · Saadan kliendid ilusti ukseni, tänan külastamast ning ootan neid jälle. Kasutatud kirjandus http://www.google.com/ http://www.hotelliveeb.ee/et/pakettide-nimekiri/koik-sihtkohad/romantikapaketid
oleksid ühes tasapinnas. Märgin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V 1). Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasen eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühel tasapinnal ja loen samalt büretilt uue nivoo näidu (V2). Fikseerin õhurõhu ja temperatuuri laboris. KATSEANDMED: V1 = 13,82 ml V2 = 5,14 ml Püld = 101300 Pa t = 20,5 0C ; T = 293,65 K PH2O = 18,7 mm Hg = 2493,13 Pa KATSEANDMETE TÖÖTLUS JA TULEMUSTE ANALÜÜS: Arvutan eraldunud vesiniku mahu V = | V2 V1 | = | 5,14 13,82 | = 8,68 ml = 0,00868 l Arvutan vesiniku mahu normaaltingimustel Leian metallitüki massi reaktsioonivõrrandist Mg + 2HCl MgCl2 + H2
lahust.Klaasi peale panen parafilmi ja asetan vesitermostaati °C juurde umbes 5-10 minutiks soojenema. 2) Võtan 4 kuiva katseklaasi (20 ml) ja nummerdan.Igaühte pipeteerin 3 ml 5%-list TKÄ lahust. 3) Kui kaseiini lahus on 30 °C-ni soojenenud,alustan ensüümireaktsiooni-kaseiini hüdrolüüsi. Pipeteerin kaseiinile juurde 1 ml valmistatus proteaasi töölahust,reaktsioonisegu loksutan kiiresti läbi ja asetan termostaati tagasi. Samas fikseerin reaktsiooni alguse aeg. 4) Kolme minuti pärast võtan puhta kuiva pipetiga 3 ml reaktsioonisegu,viian esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0 proov) ja loksutan katseklaasi sisu hoolega.Peale proovi võtmist asetan reaktsiooniseguga katseklaas tagasi termostaati. 5) Viie minuti pärast( 8-ndal minutil) võtan sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja loksutan hoolega läbi. Sama operatsiooni kordan 5 minutiliste
iga lahjenduse tegemist katseklaasi hoolikalt läbi, et kontsentratsioonid ühtlustuksid. Värvusreaktsiooni läbiviimiseks võtan 6 puhast, kuiva katseklaasi. 1.katseklas – 0-proov, pipeteerin 1 ml destilleeritud vett 2. ja 3.katseklaas – pipeteerin 1 ml uuritavat lahust (100-kordselt lahjendatud õunamahla lahus) 4., 5. ja 6. katseklaas – pipeteerin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust Pipeteerin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutan kohe. Fikseerin reaktsiooni alguse aja ja hoian katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Seejärel mõõdan spektrofotomeetrilisel meetodil lainepikkusel 410 nm lahuste optilised tihedused. Kuna kontrollproov andis madala optilise tiheduse näidu, siis lahutan kõikide teiste lahuste optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi optilise tiheduse väärtuse. Proovi number Optiline tihedus 1.0-proov 0,0611 2.Õunamahl 1 0,0845-0,0611=0,0234 3
Halvad küljed: dokumentide käest ei saa küsida tausta (nt. Miks sa alles vanas eas ülikooli astusid jne) ning tänu sellele jääb taust tihtipeale arusaamatuks. Kasutatakse: kasutatakse valdavalt abimeetodina. Kasutatakse kui me ei tunne objekti ja tahame temast saada esmaettekujutust. Vaatlus Head küljed: suhteliselt odav meetod ja ei nõua suurt ettevalmistust. Halvad küljed: kõik mida kuulen, näen ja fikseerin käib läbi minu pea ja arusaamade. Meetod on subjektiivne, seda ei saa vältida ükskõik kui objektiivne ma ka olla ei püüaks. Kasutatakse: avalik vaatlus ja impodniko( salajane) Küsitlus kirjalik ja suuline e. intevjuu Head küljed: kõige odavam meetod, ei nõua suurt ettevalmistumist ega kellegi koolitamist. Seda saab läbi viia väga suurte hulkadena. Halvad küljed: tagasi laekub palju vähem ankeete kui välja saadame.
harudest.Sulen kolvi korgiga(võimalikult kiirelt) ja kaalun uuesti. Peale seda juhin kolbi 1...2 minuti vältel veel süsinikdioksiid kuni kolb täitub konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) CO2-ga täitunud kolvi mahu m ääramiseks täidan kolvi eelnevalt märgistatud kohani toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõdan mõõtesilindri abil. Fikseerin katse sooritamise ajal termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 152,37 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 152,21 g m2 - m1 = 141,73 - 141,56 = 0,16 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 310 ml = 0,31 dm3 õhutemperatuur t° =22 oC=295,15 K õhurõhk P = 101700 Pa normaaltingimustele vastav õhurõhk P0 = 101325 Pa normaaltingimustele vastav õhutemperatuur T0 = 273,15 K
SUMMUTI TAGUMISE OSA VAHETUS Tööriistad, seadmed Terashari Võtmed Ketaslõikur või tiigersaag Roostesurm Keevitusagregaat Tööprotsess 1. Tuleb eemaldada aku miinus klemm 2. Tööd on võimalik teostada nii summutit alt ära võtted kui ka auto küljes 3. Eemaldan vana osa ja asendan uuega, eelnevalt puhastan keevitatava pinna 4. Asetan summutaja tagasi, sobitan uue detaili paika ja fikseerin ja seejärel saan hakata keevitama 5. Vajadusel vahetan välja summuti kinnitused 6. Asetan summutaja paika ja kontrollin, et summutaja oleks hermeetiline 7. Koristan töökoha Tööohutus 1. Kasutan puhastamise juures maske ja prille 2. Keevitamisel kaitsemaski 3. Kannan kindaid 4. Veendun, et lähedal pole kergelt süttivaid elemente 5. Kindlustan sõiduki veerema hakkamise
Uurin kannatanult, mis juhtus, kas ta on löönud oma pea kuskile või on metsas käinud, tarvitanud kogemata mõnda kodukeemiat või ravimeid. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Epilepsia hooga. Võimalusen kergendan kukkumist, ning eemaldan lähedusest kõik ohtlikud ja teravad asjad millega ta võiks ennast vigastada. Fikseerin hoo alguse ja lõpu, helistan 112 kui inimene pole minu tuttav. Tuttava puhul helistan 112 siis kui hoog on kestnud juba üle 2 minuti. Vajadusel elustan. Selles situatsioonis võivad tekkida ka niisama krambid näiteks alkoholi või narko üledoosist, võõra inimese puhul ei oska seda kindlaks teha, sel juhul kutsun koheselt kiirabi. 13. Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu
ma kiirabile. 12 Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Tegu võib olla epilepsidaga. Tegutsen järgnevalt: Kutsun kiirabi. Esiteks kaitsen ma kannatanut vigastuste eest ning võimalusel kergendan ma kannatanu kukkumist. Võimalusel eemaldan ohtlikud esemed Fikseerin kellaaja, millal kramp hakkas ning millal lõppes. Võimalusel kaitsen ma kannatanu pead ning vabastan kaela ümbritsevatest riietest. Kui hoog lõppeb siis avan ma kannatanu hingamisteed ning jälgin elutähtsaid funktsioone. Juhul kui kannatanu ei tule teadvusele 10 minuti jooksul, kui krambihoog kestab üle 5 min või kui esinevad korduvad krambihood - helistan kiirabile. Vajadusel elustan.
Mikrofoni räägitud jutu arusaadavus ja 4 selgus sõltuvad eelkõige mikrofoni kaugusest suust; vältimaks häirivate helide sattumist mikrofoni, peaks see suule olema nii lähedal kui võimalik (215 cm). Kui liigutan pead, siis liigutan ka mikrofoni kaasa, et mu hääl järsku ei kaoks. · Juhul, kui näo vastu puutuv metalne mikrofon on minu jaoks ebameeldiv, fikseerin mikrofoni, asetades hoidva käe pöidla lõua alla; nii väldin ka tänavaaugust läbi sõites mikrofoni põrkumist vastu hambaid. · Kõige olulisem: väldin istumist või seismist võimendi all, sest see tekitab kaja. · Kohtlen mikrofoni hellalt; tegemist on väga õrna tööriistaga. Ei rebi seda oma pesast välja, et minna bussis tahapoole. Kontrollin eelnevalt mikrofonikaabli pikkust. · Väldin kommi/ närimiskummi suus hoidmist.
Olen tähelepanelik, et mürgitanud inimene ei tekitaks mulle kahju. Hingamisseiskuse korral elustan. Päikesepiste: viin inimese varju, annan juua mineraalvett, külmakompressid. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Tegemist võib olla epilepsiaga. Kaitsen kannatanut vigastuste eest – võimalusel kergendan kukkumist, eemaldan kõik ohtlikud asjad ruumis. Fikseerin kellaaja, milla algas ja lõppes kramp. Üritan kaitsta kannatanu pead, asetades selle alla midagi pehmet, vabastan kaela. Suhu ei tohi midagi panna, jõuga ei hoia kinni. Kui hoog lõpeb – avan hingamisteed. Jälgin elutähtsaid funktsioone. Kuni teadvusele tulekuni ei jäta inimest järelvalveta. Vajadusel elustan. Kui teadvusele ei tule 10 minuti jooksul, kui krambihoog kestab üle 5 min, kui esinevad korduvad krambihood - helistan 112. 13
12 Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? See võib olla epilepsia. Tegevus: Kaitstan kannatanut vigastuste eest Võimalusel kergendan kukkumist Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada! Teen ümbritsev ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad (kuumad joogid, teravad esemed) Fikseerin kellaaeg, millal kramp algas ja millal lõppes Võimalusel kaitsen kannatanu pead, asetades pea alla midagi pehmet. Vabasta kaela ümbritsevad rõivad Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus Ära pane talle midagi suhu ega hoia teda jõuga kinni Krambihoo ajal inimene ei hinga – elustamisvõtete rakendamine pole vajalik Helistan 112 - vajadusel!
00. Kontrollisin kasutatava seadme STALKER MDRII nr AS 003015 töökorrasolekut ja taatlustunnistuse TTRSS - /00130 kehtivust. Videotehnikat mõõtmisprotsessis ei kasutanud. Kiirusemõõtmise kohaks Tallinn Pärnu Ikla mnt 139 km (Tahkuranna vald). Lubatud sõidukiirus teelõigul 90 km/h. Välistemperatuur +20 C. Nähtavus hea, valge aeg, sademeteta. Patrullauto seisab paremal teepeenral. Tee on tühi. Pärisuunas Pärnu poolt läheneb üksik sõiduk Honda CRV 000 AAA, mille kiiruseks fikseerin kell 09.34 118 km/h. Peatan sõiduki, esitlen, teatan peatumise põhjuse, esitan näitu juhile kelleks osutub JUHAN JUURIKAS. Juht keeldub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile alla kirjutamast, protesteerib kiiruse mõõtmise seaduslikkuse üle, avaldab, ,,et see ei ole tema sõidukiirus, politseiametnikud on altkäemaksuvõtjad ning kasutatud seade ei ole töökorras, see on taatlemata ning näitab kogu aeg samu numbreid." Ükski esitatud dokument ega selgitus isikut ümber ei veena.
annaabi.ee 
