Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda Ka ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Saientsim Püsiv õpetusviis ehk dogma: olemuselt on saientism teadus, mis on ainuke viis lähenemaks tõele. Saientism on uskumus, et teadusel ei ole piire. Õigel ajal kõik inimeste probleemid ja nende püüdlused lahendadakse ainult teaduse abil. Seda kutsutakse ka ,,Progressi müüdiks" (Myth og progress).
*arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul). Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte Feyerabend tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). L. Feuerbach meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud (sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm"
Samas vaimus Herakleitose ja sofistidega jätkas sajandeid hiljem kaasaja Austriaameerika filosoof Paul Karl Feyerabend (19241994), kes väitis, et teadus ei vääri suuremat usaldust kui maagia, müstika, legendid või muud sellised teadusevälised arusaamad, sest tegemist on lihtsalt erinevate mõtlemistraditsioonidega, millel on head või halvad omadused ainult teatud traditsiooni seisukohalt. 6 Feyerabendi kohaselt pole võimalik olla neutraalne hindaja teadlane hindab teisi mõtlemistraditsioone teadlase seisukohalt, müstik müstiku seisukohalt jne. Filosoof leiab, et haridussüsteem tuleks ümber korraldada nii, et laps tutvuks erinevate mõtlemistraditsioonidega ning suudaks siis iseseisesvalt ja kompetentselt eelistusi teha. Feyerabend 7 4.3. Relativismi mitmekesisuse ja
Tudengi emakeel pole eesti keel. "Meetodi vastu" 1. Selgita, milles seisneb Feyerabendi järgi empirismi tuum. Emperismi tuum autori arvamuse järgi on see, et igat teooriat tuleb kinnitada faktidega ning kui on mõned faktid/tulemused, mis suudavad meie teooriat ohustada, tuleb seda välja heita. Igal teoorial peab taga olema mingisugust sorti kinnitus, kuid kui seda pole, siis ei saa teooria teaduslikult eksisteerida, seda tuleb kõrvale heita või üleüldse välja jätta. Iga idee peab tekkima mõningate kogemuste alusels või siis läbi viidud eksperimentide
Õige vastus on: Mõni laps ei söö mõnel hommikul putru. Albert Einsteini arvates (Geomeetria ja kogemus) Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte. Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6
Õige vastus on: Mõni laps ei söö mõnel hommikul putru. Albert Einsteini arvates (Geomeetria ja kogemus) Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte. Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6
VIEWALL 16th of May 22:37 A4 Sartre'i arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist sellepoolest, et: asi on selline, milliseks ta on tehtud, inimene aga selline, milliseks ta ise ennast teeb. *** Sartre'i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest: inimene on see kelleks ta end ise teeb. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test12 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 23rd of May 3:22 kala Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega >>a. juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma inertsiseadust sõnastamata). b. juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu kaob. c. ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet pooldatakse. Feyerabendi arvates on mütoloogia, legendid jms mitteteadused 100.0% a. teaduse seisukohalt vähemväärtuslikud kui teadus. 0.0% b
Objektivismi vaadeldakse pigem indiviidi mõistus- või ajuvälisena.Objektivism kaasab suurt hulka teadmiste kogu mis tuleb endale selgeks teha, et objektiivset hinnangut anda.Objektiivset seisukohta kirjeldab hästi olukord, kus mingi inimene teeb väite, mis ei pruugi olla tõene aga kui on selguseta kas ta ise seda tea dus või mitte on tal objektiivne seisukoht.Kuna väite tegijal oli mingi alginformatsioon aga oli palju infot millest ta ise teadlik polnud. Feyerabendi eesmärgiks oli tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Tema seiskoht on õige, kui võtta teadusmetodoloogiat kui juhust teadlaste otsustele ja valikutele.Tähtsamaks muutub mingi teaduse enda tundmine mitte selle metodoloogiate.Tema vaate üheks tähtsamaks koostisosaks on ühismõõdutuse mõiste kasutus.On teooriaid mida ei saa ühismõõdutuses kasutada, need on sellised millel pole ühtegi ühist vaatlusotsustust.Aga kõiki
põhiraamatu kohta, ei jõutaks üldse detailse tööni. Autor nimetab Kuhni relativistiks, kuigi Kuhn ise eitab end seda olemast. Autor üritab järjekindlalt tõestada, et ta seda kindlasti on. Kui Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus ei ole tema eesmärgiks olnud, aga sellegi poolest on ta esitanud ühe võimaliku. Mina arvan pigem, et inimene on see, milleks ta end peab. Huvitav oli ka peatükk ,,Indiviidi vabadus," kus kirjeldati Feyerabendi vaateid. Nimelt räägib ta sellest, kuidas püütakse vabadust suurendada, elada täisväärtuslikku ja tänuväärset elu. Ta julgustab loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest, annab indiviidile julgustava vabaduse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. ,,Kirik on riigist lahutatud, teadus aga mitte" Antud lauset selgitatud sellega, et iga inimene saab valida endale usu, kuid keegi ei saa valida, seda mida koolis õpetatakse. Väga huvitav mõttekäik
alla sadama hakkab. Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? · Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. · Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. · Munevad, kuid loeb lugenud. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega · juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma inertsiseadust sõnastamata). · juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu kaob. · ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet pooldatakse. Feyerabendi arvates on mütoloogia, legendid jms mitteteadused · teaduse seisukohalt vähemväärtuslikud kui teadus.
loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest. Samuti annab ta võimaluse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel ning väidab, et isegi koolis surutakse lastele peale teadust etteandtud vormis, millega võteakse võimalus valida endale sobiv. Erinevate teooriate omavaheliseks võrdlemiseks pakub Feyerabend välja mooduse, kus tuleb teooriad panna vastamisi erinevate situatisoonidega ning jälgida, millisel määral kumbki teooria ühe või teise situatsiooniga haakub. Feyerabendi seisukoha meeldivus seisneb inimese võimaluses otsustada ühe või teised meetodi kasuks, kuidas teadmisteni jõuda. Viimasena käsitleb raamatu autor realismi ja instrumentalismi ning selle teema raames ka tõe olemust. Realistide seisukoht on lihtne teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Seega on tõene teooria, mis kirjeldab mingit tegelikkuse aspekti ja selle olemust. Siin tuleb esile tõe vastavusteooria, mille kohaselt on lause tõene, kui see vastab faktidele
Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. , Feyerabend Paul Feyerabend (19241994) oli austriaameerika teadusfilosoof, kes nimetas oma arusaama teadusest epistemoloogiliseks (kr episteme teadmine) anarhismiks ning see avaldub ka tema peateose pealkirjas: "Meetodi vastu. Ülevaade anarhistlikust tunnetusteooriast, mis ilmus 1974. aastal. Feyerabendi arvates teadus ongi üks anarhistlik ettevõtmine ning ta leiab sellele veendumusele ka kinnitusi teaduse ajaloos. Seejuures rõhutab ta, et ta ei soovita kellelegi hakata järgima mingit uut meetodit pigem tahtvat ta ütelda, et igasugusel metodoloogial, isegi kõige ilmselgemal on omad piirid. Laialt on levinud veendumus, et teadlased järgivad mingit teaduslikku meetodit. Neid teaduslikku meetoditmoodustavaid reegleid ei sõnastata selgelt
kunstiga. Teadusfilosoofial pole mõtet otsida uue teooriani jõudmise loogikat; saab olla üksnes teooria kontrollimise loogika. Siit tulebki avastuskonteksti ja õigustuskonteksti erinevus. 8 Popperi mõju Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin analüütilise filosoofia raames. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Lakatos küll revideeris Popperi positsiooni ja Feyerabend heitis selle täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud. Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks
Näiteks ei ole võimalik tõestada seda, et teadus on kuidagi nõidade ja võlurite tarkusest parem. Kui hakata võrdlema omavahel teadust ja teisi teadmisvorme, siis on vajalik kõigepealt tuvastada kummagi olemus, eesmärgid ja meetodid. Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui
Näiteks ei ole võimalik tõestada seda, et teadus on kuidagi nõidade ja võlurite tarkusest parem. Kui hakata võrdlema omavahel teadust ja teisi teadmisvorme, siis on vajalik kõigepealt tuvastada kummagi olemus, eesmärgid ja meetodid. Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui
Näiteks ei ole võimalik tõestada seda, et teadus on kuidagi nõidade ja võlurite tarkusest parem. Kui hakata võrdlema omavahel teadust ja teisi teadmisvorme, siis on vajalik kõigepealt tuvastada kummagi olemus, eesmärgid ja meetodid. Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui
annaabi.ee 
