1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791
• Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton Direktoorium- Prantsusmaa valitsus 1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid. • Tühistati mitmed jakobiinide seadused, ka1793
ning feodaalkord. Kriisi põhjused Peamised põhjused miks kuulus revolutsioon algas : - Prantsuse sõjaväe ebaedu sõdades. - Suur üleriigiline majanduskriis. - Troonil olevate kuningate ja kuningannade saamatus ( Louis XVI huvitas ainult puusepatöö, Antoinette pidas armukesi ). 1789 14. juulil 1789 - prantsuse rahvas tungis Bastille vanglasse, seda päeva loetakse revolutsiooni algus kuupäevaks. 4. august 1789 kaotati feodaalkoormised, talupojad said loa uuesti maad osta. 26. august 1789 Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''. Varennes'i kriis Varennes'i kriisi nime all on läinud ajalukku Louis XVI põgenemiskatse. - Kuningas Louis jõudis põgenemiskatsel Austria piiri lähedale. - Peale põgenemiskatset ta tunti ära ja toodi tagasi Pariisi. - Louis viidi Tullieres'i lossi range järelvalve alla ning temalt võeti kõik poliitiline võim. 1791 17
Seadusandlik kogu Kellele Kuningale ja kuninga Valitsusele Valitsus Direktoorium kuulus poolt määratud täidesaatev ministritele võim? Nimetage · Kehtestati · Likvideeriti monarhia · Kaotati · Kaotati terror kolm teie konstitutsiooniline ja Prantsusmaast sai talupoegade · Vanglatest vabastati arvates monarhia vabariik feodaalkoormised inimesi kõige · Talupojad vabastati · Kuningas hukati · Kehtestati · Kaotati piirhinnad ja tähtsamat teotööst · Raha ohjeldamatu piirhinnad arenema hakkas ümber- · Kaotati seisuslikud juurdetrükkimine, · Emigrantide maad vabaturumajandus korraldust eesõigused mis tõi endaga läksid müüki ja
” osutusid prohvetlikuks. Danton giljotineeriti koos mitmete tema mõtekaaslastega 5. aprillil 1794. aastal. Maximilien Robespierre Maximilien Robespierre täisnimega Maximilien Marie Isidore de Robespierre ja hüüdnimega Äraostmatu oli radikaalne jakobiinide rühmituse juht ja üks peamisi juhte Prantsuse revolutsioonis. Robespierre valiti 1789. aastal kolmanda seisuse esindajana generaalstaatidesse, kus ta kaitses rahva huve. Talupoegade poolehoiu võitmiseks tühistati feodaalkoormised ilma väljaostuta, lihtrahva huvides määrati tarbeainete hindade ülemmäär. Ta võitles vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus. Ta sai 1792. aastal konvendi saadikuna jakobiinide vasakpoolse suuna juhiks ja pidas võitlust žirodiinidega. Koos Jean-Paul Marat’ga oli ta 1793. aasta ülestõusu poliitiline juht. 1793. aastal sai temast revolutsiooni valitsuse tegelik juht ja terroripoliitika elluviija. Sel ajal hukati väga palju inimesi.
hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises. Suurt kahju tõi kuningannale eriti kaelakee afäär, milles ta oli tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Asutava Kogu tegevus ja Prantsusmaa olud selle ajal Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4. augustil 1789 otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, sealhulgas ka kümnise, ning vastu võtta inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Kuningas oli esimestele kategooriliselt vastu, lootes senist aadlile toetuvat süsteemi veel säilitada. Kuid järgneva kahe aasta jooksul toimunud sündmuste tõttu osutus see võimatuks. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka
mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20
Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789. mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis) 26. 08. 1789. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" inimesed vabad, omand puutumatu. Nov. 1789. (piiskop Talleyrand ettepanekul) hakati riigistama kirikumaid. 1790. administratiivreform senine haldussüsteem asendati regioonide ja kommuunide omaga( püsib tänapäevani), kaotati aadliseisus (keelati aadlivapid,-tiitlid). 3. 09. 1791
mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20
senjöörile, vagadust ja suuremeelsust, ülistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhizanri kangelaseepos (Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema poole kohustused ja õigused, nt feodaalkoormised kaotati, tuli maksta senjöörile makse, linna elu juhtis raad, aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg sai vabaks. rüütliseisus kuj Lääne- Europ 10.11. saja vabadest sõjasulastest, kes rüütliks löödi. Nr1-sõdimine. Rüütliseisus- feodaalhierarhia madalaim aste, 12-13.saj muutus päritavaks suletud seisuseks. Kuj rüütlikirjandus(nt Graalist, Arthur). Rüütlieetika-seisuseuhkus, truudus ja ustavus. Rüütlivoorused-olid oma seisuse raames ning mitte võõraste/alamate suhtes.14
17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20
linnatöölised uskusid, et reformid toovad mõningaid kergendusi. Rahandusministri, Jacques Necker, vallandmine tekitas veel rohkem pahameelt. 14. juuli 1789 ründasid Pariisi töölised Bastille' vanglat, milles nähti vihatud absolutismi sümbolit.15 Bastille' vallutamine oli alles algus. 15. juulil kutsus Louis XVI sõjaväe Pariisist ära ja usaldab end Rahvuskogu kätte. 4.-ks augustiks oli talurahva ülestõus veelgi enam hoogu juurde saanud. Sellest tulenevalt otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, sealhulgas ka kümnise. Samuti otsustati võtta vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni. Ning 26. augustil 1789 aastal võeti vastu ,,Déclaration des droits de l'Homme et du Citoyen" ehk ,,Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon", millest sai 14 http://fr.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9claration_des_droits_de_l%27homme_et_du_citoyen_de_1789 15 J.Stevenson ,,Euroopa Ajalugu" lk 286, 2002 kodanikevabaduste etalon. 16 16 http://fr.wikipedia
aristokraatial eesõigustatud seisund) • Kaotati tsunftisundus- igaühel kehtestati vaba juurdepääs ametile • Kehtestati kõik kodanikuvabadused ja õigused. Inimene on kodanik ja rahvas on võimu kandha (varem ustavus kuningale) • Tagatakse usuvabadus, õigus eraomandile ja selle puutumatusele • Erinevate poliitiliste vaadete eksisteerimine sai normiks, osalemine poliitikas sideus rahva ühtseks tervikuks. 4.08.1789 otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, kaotati feodaalkord, tunnistati õigeks kõikide inimeste maksustamine. 26. august võeti vastu „inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. NAPOLEON JA PRANTSUSE REVOLUTSIOON Reini liidu ala- Püha Saksa-Rooma keisririik. Hakati(Austria ja Preisimaa) ohtu nägema feodaalkorras. Austria ja Preisimaa hakkasid Prantsusmaa piirile vägesid koondama. Prantsusmaa otsustas sõjaliselt sekkuda. 1792- algavad revolutsioonisõjad
Vabariik kestis selle ajani , kui Napoleon krooniti keisriks 1804. aastal. Vabariigi raskused: lüüasaamised sõjas, talurahva rahulolematus, poliitiline lõhenemine, hindade tohutu tõus. Täidesaatev võim kuulus kuningale. Jakobiinide diktatuur: 1793-1794. Nende juht oli Maximilien Robespierre. Jakobiinid pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust. Nad kehtestasid toidukaupade hindade ülempiiri. Viisid läbi muudatused sõjaväes- loodi üldine sõjaväekohustus. Kaotasi ära feodaalkoormised, kehtestati uus ajaarvamine. Võtsid kasutusele meetermõõdustiku. Samuti tapsid nad giljotiini all kõik need, kes nende tegevuse vastu olid. Võeti vastu seadus nn ,, kahtlaste" vastu. 1794 võeti jakobiinide liidrid kinni ja hukati Direktoorium: 1795. aastal loodi uus konstitutsioon ja riiki hakkas valitsema Direktoorium, kuni 1799. aasta riigipöördeni. Direktoorium oli viieliimeline. Revolutsiooni lõpp: Revolutsioon leidis oma lõpu 1799. aastal , kui toimus riigipööre ja
See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Asutava Kogu tegevus ja Prantsusmaa olud selle ajal Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4. augustil 1789 otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, sealhulgas ka kümnise, ning vastu võtta inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Kuningas oli esimestele kategooriliselt vastu, lootes senist aadlile toetuvat süsteemi veel säilitada. Kuid järgneva kahe aasta jooksul toimunud sündmuste tõttu osutus see võimatuks. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon. 1789
Talupoegade revolutsioon maal, põhjuseks toimetulekuraskused Prantsuse revolutsiooni neli faasi: 1. liberaalne faas: 1789 suvest kuni 1792 septembrini; märksõnaks on vabadus. Revolutsioon on populaarne. Asutava kogu esmärgiks on uue põhiseaduse kehtestamine ehk konst monarhia. Usuti et uus põhiseaduslik riigikord annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. Perioodi saavutused: 1 ) aug 1789 otsutati likvideerida kõik vanad eesõigused ja feodaalkoormised; seisulikust riigist sai ameti- ja teenistusvabadusega riik, 2) aug 1789 võetakse vastu inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon, eeskuju USA-st; võetakse omaks valgustusfilosoofia põhimõtted: inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega, omandiõigus, õigusriigi põhimõtted, õigus vastuhakule rõhumise korral, sõna- ja trükivabadus, usuvabadus, rahva suveräänsus ja võimue
· Revolutsioon on populaarne · Eesmärgiks põhiseaduslik monarhia · III seisuse rahvuskogu võttis endale nimeks Asutav kogu (9.7.89) ja hakkas ettevalmistama konstitutsiooni (kuni 1791 aastani) · AK soovib ,,vabastada" rahva: usuti, et põhiseaduslik monarhia annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. AK öine istung 4.-5.8 1789 · Likvideeriti korraga kõik vanad eesõigused: seisuste ja tsunftide privileegid ning feodaalkoormised, kirikukümnised, ametite ostmine jne. · Seisuslikust riigist sau ameti- ja teenistusvabadusega riik (Klassiriigi algus) · Kaotajatele kompensatsiooni ei makstud · Uues ühiskonnas pidi otsustama isiklik tublidus, mitte päritolu. Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon · AK võttis vastu 26.8.1789 USA eeskujul · 17 punkti valgustusfilosoofia ja loomuõiguse vaimus: · Inimesed (mehed) sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega
annaabi.ee 
