Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle
Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T I
Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall"
*kihelkond - endisaja haldusüksus *domeen - maavalduse osa, mida feodaal ise majandas *konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal *üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. *vabadik - pops, maata v vähese maaga kehvtalupoeg *sulane – teener, feodaali võimu all olev isik *trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele *sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
2045 36 214 2050 35 026 Linnastumine Linnade tekkele andis aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus. Inimesed leiutasid endale palju uusi abivahendeid, hakati rajama kuivenduskanaleid ja palju muud. Seega ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algseglt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Arvukalt tekkis linnu feodaalajal, kuid need olid väikesed. Nii on paljudel linnadel pikk arengulugu, mida võib naäha ka nende säilinud välimusest. Linn on oma ümbruskonda teenindav keskus, kus on erinevate suunitlustega ettevõtteid ja teenindusasutusi nagu tööstus-, ehitus- ja teenindusettevõtted, kaubanduskeskused, meditsiini- ja teadusasutused . 20. sajandi algul elas linnades ligikaudu 14 protsenti inimestest. Tänasel päeval läheneb see arv aga juba 50 protsendile
end kellegi sõltuvusse. VASALLITEET: vasallide omavaheline sõltuvussuhete süsteem, mille aluseks oli feodaalne hierarhia. Suurfeodaal sai kuningalt maalt, jagades selle omakorda läänistatud maa väikefeodaalidele, olles neile senjööriks. LÄÄN: ehk feood, mis on kõrgemalt valitsejalt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud valdus. ALLOOD: allood ehk pärisvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võiks piiramata käsutada, millel ei olnud feodaalsuhteid. Nt vabadel talupoegadel oli allood. MEIER ehk mõisavalitseja BANALITEET mõisniku ainuõigus leivaajule, veskile, kirikuandamid, kohtuanamid. Aadel kui suletud seisus kujunes 1011 sajandi vahetusel, kui suhted stabiliseerusid ja maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks isalt pojale, mitte võimsalae. Pärimisreeglid said
Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. IX Vabariik Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, puudus üldine valimisõigus. Demokraatlikus vabariigis aga kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Feodaalne riik on üldjuhul monarhistliku vormiga, kuid teatava erandina tekkisid feodaalajal ka vabariikliku võimukorraldusega üksused linnvabariikide näol, seda eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes. Sotsialistlik riik on ajaloos esindatud olnud ainult vabariigi kujul, seega sotsialistliku vabariigina. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. - Pariisi kommuun 1871. aastal, sotsialistliku vabariigi esimene katse. Kestis veidi enam kui 2 kuud.
konkurentsi; · Vene kaupmehed Eestis müüsid omi asju tunduvalt odavamalt kui kohalikud kaupmehed; · Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas; · Laadad; salaviinapõletamine; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed · Säilis tsunftikord; · Tsunftikord - käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal; · Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste liit; · Käsitöös tõrjuti eestlasi eemale nii, nagu ka kaubanduses; · Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid · Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised;
terav. Eriti seetõttu, et andekad lapsed muutuvad meil ikka enam riskirühmaks. Pole vast vaja pikemalt kirjutada, kuidas halbades majanduslikes, sotsiaalsetes ja kasvatusoludes kasvavate laste võimalused head haridust saada järjest vähenevad. Majanduslikult vaesed andekad maalapsed on riskirühm ruudus. Seda teavad kõik, aga ette ei võeta sama hästi kui midagi. Veel enam, vahel jääb mulje, et ongi parem, kui lapsed jätkavad nagu feodaalajal samas ametis, mida peavad nende vanemad. Mida väiksem on rahvas, seda vähem on tal puhtloodusseaduslikel põhjustel potentsiaalselt andekaid lapsi. Ent ka väike rahvas vajab neid oma riigi olulistele kultuuri ja halduse aladele. Seega on just väiksel rahval eriti tähtis luua tingimused, mis soodustaksid kõigi lastele võimete maksimaalset arengut. Ainult sel viisil saab muuta reaalseks tähtsaimate rahvusvaheliste organite põhidokumentides deklareeritud
Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet. 6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon. Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb
Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet. 9 6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon. Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil
võimeid, vajadusi, unistusi, majanduslikke võimalusi jpm ning leida vastavalt sellele oma koht elus. · Nüüd saavad noorele tähtsaks just perevälised suhted, mida ta kasutab vanematest eraldumiseks ja endale elus uue koha leidmiseks. · Identsuse otsimine on seda raskem, mida keerulisem on ühiskond, mida enam on ühiskonnas erinevaid rolle ja mida kergem on liikuda ühest rollist teise. Feodaalajal, mil talupoja poeg oli mõistetud talupojaks, ei saanud rääkida identsuskriisist tänapäevasel kujul. Murdeea probleemid. M.Mead. Etnokultuurilised uurimused. · Erinevates ühiskondades lapse sotsialiseerumine erinev. · Uuris puberteeti Samoa saartel ja Uus-Gineas · Seal ei ole mingit kriisi, üleminek toimub sujuvalt. Lülitub järkjärgult täiskasvanuellu · Tüdrukud ei tundnud seksuaalseid tabusid nagu Euroopas ja Ameerikas. N. Rousseau nim
president. Vabariiklik riigivõimu organisatsioon on maailmas läbi aegade kasutusel olnud. Antiikmaailmas esines vabariik kas aristokraatliku või demokraatliku vabariigi kujul. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus. Demokraatlikus vabariigis kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Feodaalajal tekkis teatava erandina vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnavabariikide näol. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Nõukogude vabariiki sotsialistliku riigi vormina iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesinduste organite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Eksisteeris aastatel 1917.-1991. Rahvademokraatlik vabariik tekkis neis Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II
annaabi.ee 
