Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fenoolid ja nendega seotud keskkonnaprobleemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fenool, fenoolid, veed, hüdroksüülrühm, meta, terminit, aromaatse, orto, fenoolide, happesus, soolad, loodusesse, põlevkivi, termilise, tehnoloogiad, eluslooduses, taimeriigis, vegetatiivsed, mürgised, nendest, sulfaate, põhjaveestüks reagentidest on vaba radikaal. Sidestusreaktsioon toimub metallkatalüsaatori juuresolekul. Selle käigus tekib tavaliselt uus süsiniksüsinikside, haruldasemad on süsiniklämmastikside (aniliinidel) või süsinikhapnikside. Areenide hüdrogeenimine tekitab küllastunud tsüklitega aineid. Tsüklite lisandumise reaktsioonid, näiteks DielsAlderi reaktsioon, ei ole nii tavalised. Benseenituum mõjub laengutele stabiliseerivalt. Seda on näha näiteks fenooli juures, mille hüdroksüülrühm OH on happeliste omadustega, sest benseenituum osalt stabiliseerib hapniku aatomi negatiivse laengu. Fenoolid Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega. Nende lihtsaim asendusrühmadeta esindaja on fenool. Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto, meta ja para kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe, kahe või
2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine
7 • küllastamata mittearomaatsed heterotsüklilised orgaa- nilised ühendid (nt pürroliin, joon. 7); N N • aromaatsed heterotsüklilised orgaanilised ühendid H H (pürrool, pürimidiin, puriin, joon. 8). Terve rida bio- P ü r r o l id ii n 2 - P ü r r o l ii n molekule on aromaatse heterotsüklilise struktuuriga (NB! see tagab olulise termodünaamilise stabiilsuse). Mõned inimorganimi baasil toodud näited on järgmised. ⇒ 4 aromaatset heterotsüklilist pürrooltuuma on proto- porfüriin IX koostises (vt peatükk 8). Viimane oma- Joon. 8 korda on heemi baasstruktuuriks. Heem on inimese N
- + - H O:...................C.....................:Cl Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon (alkoholaat) Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus RONa à RO:- + Na+ CH3-C (CH3)2 - C+H2-Br- + CH3O:-Na+ à CH3-C (CH3)2 CH2-O-CH3 + NaBr Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan à CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool
Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus RONa RO:- + Na+ CH3-C (CH3)2 - CH2-Br + CH3ONa CH3-C (CH3)2 - CH2-O-CH3 + NaBr 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 6 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites.
Bioloogilises puhastusprotsessis hüdrolüüsub P (vee-)taimedele kergelt omastatavaks ortofosfaadiks. H3PO4 H2PO4- HPO42- PO43- Suuremad P-saaste allikad on pesuainete fosfaadid ja fekaalid. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast. Tavalises olmereovees ei ole raskmetalle. Peamiseks raskmetallide allikaks on tööstus. Viimasel ajal on järjest enam pööratud tähelepanu tööstusest pärinevatele mürgistele orgaanilistele ainetele reovees. Nende hulka kuuluvad näiteks fenoolid, polüaromaatsed süsivesikud (PAH), orgaanilised kloorühendid jne. Olmereovee saaste hulgad varieeruvad suurtes piirides. Tööstusreovete omadused on seotud spetsiifiliste tootmisprotsessidega: 1. reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; 2. toiteelementide vähesus või puudumine; 3. bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; 4. reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 6. Reovete eeltöötlemismeetodid Palm Martti 7
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb. Põllumajanduslik veereostus (väetised, loomade sõnniku valesti käitlemine jne). Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks. Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites. Vooluveekogumites fenoolide ja naftasaaduste tõttu. Seisuveekogumis peamiselt fenoolide tõttu. Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus. Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste. Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus
energiaülekanne ja moodustuvad aineringed, kujutab endast ökoloogilist süsteemi e. biosüsteemi. 1. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2. Ökosüsteem on biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Terminit "ökosüsteem" kasutas esmakordselt inglise ökoloog A. Tansley 1935. aastal. Ökosüsteem on ökoloogias peamine funktsionaalne süsteem, kuna temasse kuuluvad nii elusorganismid kui ka eluta keskkond. Kui me tahame hakata lahendama probleeme, mis tekivad bioomide (makroökosüsteemide) ja biosfääri tasemel, peame kõigepealt tundma õppima ökosüsteemi tasemel eksisteerivaid seaduspärasusi.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
