kogutud andmete konfidentsiaalsuse (kui pole otsustatud teisiti) Probleemne Kus lõpeb uurimises osaleja veenmine ja algab sundimine? Kui palju informatsiooni peab osalejale tegelikult andma? Kui uuringus osalemise eest pakutakse tasu kas kummagi osapoole kohustused on siis suuremad? Kui uuringus osaleja soovib hiljem oma andmed tagasi võtta? Uurimistöö ja poliitika (1) Uurimistöö võib olla teadlikult väärtuspõhine (näit. feministlikke suundi), juba uurimisteema valik on mingis mõttes poliitiline otsus võib olla mõjutatud asetumisest kellegi poolele võib saada uurimistoetust mingilt (missuguselt?) instantsilt, kes on huvitatud uurimistulemustest (tellijalt) Uurimistöö ja poliitika (2) Uurimistöö võib olla mõjutatud: juurdepääsust uuritavaile andmetele uurimisgrupi liikmete erinevaist arusaamadest, näit. tulemuste hilisemate kasutusvõimaluste, uurijate karjääri jne osas
naistel on samad õigused meestega ega sarnane enam Beauvoiri teoses asetleidvaid olukordi. On sellest hoolimata sarnasused vähemarenenud kui agraarse riigiga, kus naiste ja meeste vaheline sooroll mõjutab nii palganumbrit või positsiooni tööturul olemas. See pole väärtus, mis käib kaasas modernse ja demokraatliku riigiga. Seetõttu, leian, et ainuke võimalus antud soorollist tulenevat olukorda muuta ja parandada on vajadus suurema ja sisukama feministlikke õigusi esindava organisatsiooni loomisele, mis käsitleks ja hoiaks antud teemat aktuaalsena, et probleemi võimalikult kiirelt lahendada ja ühiskonda sellega veelgi paremaks muutes. Sooline diskrimineerimine ja majandusareng Võiks öelda, et Eestis kehtivad aegunud arusaamad naiste ja meeste rollidest ühiskonnas, mida muu maailm väärtustas 50-60 ndatel. Mistõttu on jah, küll tavaline, et meie ühiskonnas
Feministliku liikumise saab jagada kaheks: radikaalseks suunaks ja tasakaalukaks suunaks (naisliikumiseks).Simonede Beauvoir’i oli oluline roll, tänu temale jõudis arusaam feminismist ka ülikoolidesse, samuti mängis ta tähtsat rolli ka 1960.ndatel alguse saanud demokraatlikel liikumistel, sh naisliikumisel. „Naiseks ei sünnita: naiseks saadakse,“ on üks kõige tuntuimaid ütlusi Beauvoiri ramatust ,, Teine sugupool;, (Le Deuxiéme sexe, 1949), see on ka üks esimesi mõjukaid feministlikke filosoofilisi teoseid, kus autor seletab lahti eristuse bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahel. Naisliikumine andis tõuke naisuurimuste tekkele ja esiletõusule eriteadusharudes. 20. sajandi alguses tegeleti põhiliselt naiste häälte kuuldavale toomisega ühiskonnas, samuti naiste õigusele valimiste osas. Tuntuimateks esindajateks on Mary Wollstonecraft (1759–1797), John Stuart Mill (1806–1873) ja Harriet Taylor (1807–1858)- keskendusid naiste
Pärast Prantsuse revolutsiooni Mary Wollstonecraft nõudis revolutsiooniideede laienemist naistele haridusele ligipääsu kaudu. 19. sajand tunnistas mitmete peamiste kirjandusfeministide õitsengut nii Euroopas kui Ameerikas. Tänapäevane feministliku kirjanduse kriitika algab naisõiguslaste liikumisega kuuekümnendate lõpus ja seitsmekümnendate alguses. Oma arengu jooksul on feministlik kirjanduskriitika läbi elanud mitmeid muutusi. On olemas erinevaid feministlikke liikumisi. Briti feminism (V. Wolf) - naised pole olnud võimelised kirjutama sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste pärast. Neile tuleb anda meestega võrdsed võimalused ja nad on sama viljakad kui mehed. Sotsiaalne feminism, mida propageeris Simone de Bouvoir - usuti, et sotsiaalne võrdsus võimaldaks naistel kirjutada. Eitatakse traditsioonilisi meeste ja naiste stereotüüpe. Prantsuse feminism - usutakse, et naiste kirjutamine peaks oma loomult olema radikaalne. Tuleb
teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele 5 nende XY kromosoom. Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed kõigest hoolimata kuritegijateks ei hakka. Sotsiaalteaduslikud seletused Siin võib leida mehelikke, feministlikke ja emantsipeerumise teooriad. Feministlikud ja emantsipeerumisteooriad näevad kuritegevuse põhjuseid ühiskondlikes tingimustes. Gipser ja Stein-Hilbers näevad oma 1980.aasta kirjutises ´´Kui naised kaotavad oma rolli´´, et naisi rõhutakse kahekordselt nii palgatöö kui domineeriva mehe poolt. Soorollide jaotuses laduvad naised enam probleemide passiivse lahendamise kui kuritegevuse poole. Selle all on arvatud põgenemist haigusse ehk alkoholismi
konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud).
ja 19.saj.suurromaanid mõtisklevad teema üle kuidas saada/kasvada meheks või naiseks. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll
Mõistes, et meie reaalsusetajus mängivad olulist rolli meie representatiivsed süsteemid, saab selgeks et kirjanduse kui tekstide kogumi ja elu suhe on keerulisem kui algus võis tunduda. Üldlevinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja huve ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest. See on põhjuseks, miks feministid on huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris "Literature and Feminism" (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike
selgeks et kirjanduse kui tekstide kogumi ja elu suhe on keerulisem kui algus võis tunduda. Üldlevinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja huve ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest. See on põhjuseks, miks feministid on huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris “Literature and Feminism” (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud.
naiseks." Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Feministliku kirjandusteooria alused. Mis huvitab feminislikke kirjandusteoreetikuid? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused: * kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial: meeste kirjutatud, meessoost peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni.
tähendusega "naine" ja "kana". Broilerina süüakse Saksamaal "das Huhn", muutes ta toppelt asisooliseks - "das Hühnchen",või siis sootuks muudetud kukke "der Hahn" das Hähnchen". Liide (Suffix) -chen ja -lein annavadki lisamisel alati kesksoost olendeid, tähendusega -kene (Deminutiv). Seega Hänschen und Gretchen on mölemad sootud. Lai tööpõld saksa feministidele, kellest mõned oma saksa feminismis on aktiivselt vormi "man" vastu, on ju see rudiment "der Mann" -ist. On feministlikke tekste, kus ei ole mitte "man fragt", "man liebt", man denkt", vaid "frau fragt", "frau liebt", "frau denkt". Tähenduses "küsitakse"," armastatakse", "mõeldakse". Nagu alguses öeldud, need on ainult kommentaarid saksa keele grammatikale. Minu arvates on seda üsna palju, et oma saksa keelt korrigeerida ja puhastada. Arvan ka, et verbile võiks rohkem tähelepanu pöörata, kui substantiivile tema soos ja arvus. Lõpetuseks M
majad ja hotellid. Religioon, mida seni hariduses ja ühiskonnaelus peale oli surutud, muudeti eraasjaks. Haridust hakati andma universaalselt ja tasuta. Okupeeritud kirikutes ja teatrites toimusid pidevalt massilised rahvakoosolekud. Alatine sõjavägi asendati rahva üldise relvastumisega. Naistele anti valimisõigus ja asutati Kommuuni poolt rahaliselt toetatav Naisühing, millel olid osakonnad kõigis Pariisi kahekümnes rajoonis ja mis propageeris jõuliselt ja edukalt feministlikke algatusi. Legaliseeriti abielulahutus. Kaotati legaalne erinevus abieluväliste ja "seaduslike" laste vahel. Külmutati sõjatingimustes kasvanud üürivõlad ja inimeste olukord muudeti mitme dekreediga tunduvalt talutavamaks. Töölised võtsid kollektiivselt üle töökojad ja vabrikud. Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu). Mässu surub maha Mac-Mahon Verisel Nädalal maha. Monarhistlik restauratsioon. Peale ülestõusu võitlus vabariigi ümber jätkus
annaabi.ee 
