Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Farmakoloogia testide küsimused Moodlest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ravim, ravis, farmakoloogia, inhibiitor, toimivad, ravimid, köha, antibakteriaalse, inhibiitorid, anesteetikumid, raviaine, positiivset, kõhulahtisus, omeprasool, millisele, mikroobiraku, makroliidid, derivaadid, ravimrühm, tetratsükliin, esmaabis, morfiin, antatsiidid, antibiootikumid, süsteemse, bradükardia, atropiin, manustamine, narkootilineVeresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk)
resistentsuse teket d) halvendada läbiminekut hematoentsefaalbarjäärist ja vältida neurotoksilisi kõrvaltoimeid 21. Mille poolest erinevad aminopenitsilliinid penitsilliin G-st? a) neil on laiem toimespekter gramnegatiivsesse mikrofloorasse (nt Escherichia coli) b) nad on penitsillinaasiresistentsed c) nad põhjustavad vähem kõrvaltoimeid d) saab manustada enteraalselt e) tugevam toime süüfilise tekitajasse (Treponema pallidum) f) tugevam toime enterokokkide suhtes 22. Milline ravimid on efektiivsed ja kiireima toimega penitsilliinidest põhjustatud anafülaktilise shoki nähtude hüpotoonia ja bronhospasmi kõrvaldamiseks? a) adrenaliin (- ja -adrenomimeetikum) b) dimedrool (H1-histaminoblokaator) takistavad alleergilise reaktsiooni (lisaks rahustab patsienti) c) prednisoloon (glükokortikosteroid) 23. Tsefalosporiinide antibakteriaalse toimemehhanismiks on ... a) rakumembraani kahjustamine b) valgusünteesi pärssimine c) rakuseina sünteesi pärssimine
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest?
Bakteriostaaliside toimega antibakteriaalsed raviained: ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist. Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon: (MIK) madalaim antibiootikumi kontsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu. 2. Miks võib olla mõneti keeruline ravida infektsioone, mis paiknevad näiteks KNS-s ja eesnäärmes võrreldes infektsioonidega seedetraktis ja hingamisteedes? Seedetrakti ja hingamisteedesse satuvad ravimid kiiremini, kuna manustamisel läbitakse nt seedetrakt. Seega ravimid saavad kohe lokaalset toimet avaldada. Ning mõned ravimid ei läbi niig KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem. 3. Nimeta faktoreid, mis soodustavad ravim-resistentsete mikroorganismide arengut. * Valel eesmärgil manustamine * Ravikuuri enneaegne lõpetamine * Antibiootikumide jäägid kodus * Empiiriline ravi * Laia toimespektriga antibiootikumid * Pikad ja korduvad ravikuurid 4
a) mõruained b) masindool c) etanool d) kloorfentermiin e) toiduainete vürtsid f) kofeiin g)histamiin 2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ...
· Schmiedeberg eraldas esimesena punasest kärbseseenest muskariini ning näitas, et see mõjub südamele sarnaselt uitnärviärritusega · Schmiedeberg suundus Tartust pärast Prantsuse-Preisi sõda laiendatud Strasbourg'i ülikooli · Samal ajal lahkus Tartust Strasbourg'i teraapiaprofessor Bernhard Naunyn (1839-1925); aastal 1873 hakkas nende toimetamisel ilmuma Archiv für experimentelle Pathologie und Pharmakologie · Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika. Farmakodünaamika. Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis (nende imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist), aga farmakodünaamika ravimite mõju organismile (ravimite poolt põhjustatud efekte & mehhanisme, mille kaudu need tekivad). Biosaadavus verre jõudva ravimi suhteline hulk Kuidas ravimid kudedes liiguvad
seente - Penicillium, Cephalosporium poolt produtseeritavad ained, mis pidurdavad teiste mikroorganismide kasvu või surmavad neid ning mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. § Võib ka nii: "AB - ained, mis surmavad mikroorganisme väga väikestes annustes." § Antibakteriaalsed preparaadid - antibiootikumid + sünteesitud antimikroobsed kemoterapeutikumd. § Triviaalne nimetus - "antibiootikumid". Selektiivse toksilisuse printsiip § See on antibakteriaalse ravi alustala! § AB peab olema toksiline mikroorganismi rakkude suhtes ning samal ajal mittetoksiline makoorganismi rakkude suhtes ehk kuidas surmata selektiivselt prokarüootseid rakke (mikroobid), mis asuvad eukarüootsete rakkude (organismi koed) hulgas. § Bakterite puhul õnnestub päris hästi, tunduvalt raskem leida ravimeid seente, algloomade ja viiruste surmamiseks. Etioloogilise ravi printsiip § See antibakteriaalse ravi teine alustala! § AB
Vastsündinutel harv, peamine lastel ja täiskasvanutel. Suremus ja tõsised neuroloogilised puudused on 4…20 korda tõenäolisemad kui teiste põhjustega meningiitide puhul. Pneumoonia. Ägeda algusega krupoosne pneumoonia, letaalsusega 5% (vanemaealistel, immunokompromiteeritutel). Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid. Produktiivne =P köha, rögas vähe verd. Rinnavalu sage. Üldiselt lokaliseerub kopsu alumistes sagarates, kuna peamiseks põhjuseks on aspiratsioon. Abstsesse reeglina ei teki, v.a. spetsiifiliste serotüüpide, näiteks serotüüp 3, korral. Sinusiit, otiit. Eelneb reeglina viirus, pärast mida PMN-id infiltreeruvad, põhjustavasd obstruktsiooni. Otiit reeglina noortel lastel, sinusiit kõigis vanusgruppides. Baktereemia. 25…30% pneumooniajuhtudest, 80% meningiidijuhtudest. Võib tekkida endokardiit.
kantserogeenid. Teratogeensus on keemilise ühendi võime põhjustada nii loote kui ka sellest areneva looma strukturaalseid või funktsionaalseid ebanormaalsusi. Kuigi ka tsütotoksilised ühendid võivad olla samaaegselt teratogeensed, pole paljudel juhtudel väärmoodustuste tekkimisel tegemist mitte embrüo või loote otsese kahjustuse, vaid häire tekkimisega tema arengus. Teratogeenid on sageli suhteliselt ohutud emaorganismile, kuid toimivad mingi spetsiifilise mehhanismi abil just lootele. Seetõttu on ka täpne kokkupuuteperiood teratogeeniga kandmise ajal ülimalt oluline. Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk. Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2. väärarengud; 3.kasvupidurdus;4. funktsionaalsed häired Teratogeneesil on palju erinevaid mehhanisme, kusjuures mõnikord on põhjuseks vaid esmapilgul tühisena näivad häired raku funktsioneerimises
Krooniline haigus inimene ei tervistu täielikult, mingid kõrvalekalded normist jäävad püsivalt, kusjuures need muutused on aluseks haiguse ägenemisele. Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt
.............................................. 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid........................................................................................................................... 88 3.10. Meeleelundid ....................................................................................................................... 94 4. Farmakoloogia............................................................................................................................ 101 4.1.Üldine farmakoloogia........................................................................................................... 102 4.2. Erifarmakoloogia................................................................................................................. 106 4 5. Raadioside alused .................................................
Lüsosoom Tsütoplasma Mitokonder Tsentriool Membraan Golgi kompleks Joonis 2. Raku üldine ehitus. Lüsosoomid on põiekesed, mis toimivad rakusisestes seedimisprotsessides ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ensüüme. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed tuuma läheduses, mis tagavad raku pooldumisel pärilikkuseaine jagunemise tütarrakkude vahel. Golgi kompleks on põiekeste ja torukeste süsteem tuuma läheduses, kus modifitseeritakse (töödeldakse) rakus sünteesitavaid valkusid. Muude organellide lühikirjeldus on tekstis. ning moodustab ühtse terviku
instinktid on tihedas vastastikkuses seoses. Iga psüühikahäirega võib kaasneda instinktide, s.h. ka seksuaalinstinkti avaldumise muutus, kuid ka vastupidi - instinktiivse talitluse häire võib häirida psüühikat. Nii võib neuroos olla impotentsuse või frigiidsuse põhjuseks, impotentsus ja frigiidsus omakorda võivad tekitada neuroosi. Kuivõrd psüühika etendab seksuaalsuse avaldumise juures määravat osa, on psüühikahäired ja seksuaalhäired omavahel tugevalt seotud, nende ravis on oluline osa psühhoteraapial. Seksuaalelu kohta on raske öelda, mis on norm, mis patoloogia. Seksuaalelu "normi" võib vaadelda kolmest aspektist: 1. Moraalses mõttes tähistab norm niisugust käitumist, mida peetakse õigeks kehtiva moraalisüsteemi valguses. Moraalinormid võivad erinevates ühiskondades olla väga erinevad: näiteks suhtumine abielueelsesse suguelusse, abiellumise reeglid ja protseduurid. 2