,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Sajandeid tagasi tootis inimene seda, mida tal endal või lähielanikel vaja läks, see oli tingitud sellest, et suhtlemine toimus enamasti ainult lähestikku olevate asulate vahel, kontakt kaugemalasuvatega aga peaaegu puudus. Tänapäeva tehnoloogia areng ning rahvastiku kiire kasv on viinud olukorrani, mil ühe inimese kohta toodetakse ja tarbitakse rohkem kui kunagi varem, tootmine ja kaubavahetus toimub üle terve maailma. Mitmed looduse poolt pakutud ressursid on lõpukorral või juba ammendunud. Üha enam peab inimkond otsima uusi mooduseid alternatiivseteks tootmisviisideks. Mis juhtub siis, kui tootmine muutub liiga massiliseks? Kas tõesti oleme jõudnud ajajärku, mil tuleks tõsiselt mõtiskleda selle üle, mida toob tulevik? Praegust ühiskonda iseloomustatakse kui tarbimisühiskonda. Siiski võib seda öelda ainult arenenud riikide elanike kohta, sest rikkad riigid tarbivad ligi kolm ko...
rääkida kindlatest inimestest Igor Gräzin ütles, et ajakirjanduse ühine probleem on see, millega me oma sõnade ja tegude eest vastutame. Kui ajaleht muutub liiga kollaseks, siis kaotab ta oma lugejaid. Veel leiab ta, et ajakir- jandus on kaotanud oma ühe olulise alustala, milleks on usaldusväärne allikas. Kui allikas on lubatud jätta saladuseks ja see siiski avaldatakse, kaotab allikas usalduse ajakirjanduse vastu. Samuti esineb palju faktivigu ning nende probleemide eest ei vastuta mitte keegi. Nõustun sellega, et ajakirjandus on muutumas üha meelelahutuslikumaks. Enamus ajakirja väljaandeid ongi suunatud meelelahutusele. Veel nõustun sellega, et esineb palju faktivigu, mis viitavad sellele, et ajakirjanikud ei mõtle, mida nad kirjutavad ning kirjutavad sellepärast, et midagi oleks kirjutatud. Ma ei nõustu väitega, et reklaam- ja lisalehti on jäänud vähemaks. Mulle tundub siiski, et iga lehega
Aro Velmeti pakutud lahendus, et ajakirjanikud peaksid olema allikakriitilisemad, on küll hea mõte, kuid see on midagi, mis nad ei pruugi teha. Aga lugejad saavad. Tuleks usaldada ainult tõeliselt usaldusväärsetest allikatest pärinevaid uudiseid. Ning isegi siis tuleks teada, et see lugu ei pruugi täiesti tõsi olla. Kindlasti sain ma artiklist midagi uut teada. Artikleid lugedes olen ma ikka teadnud, et neid võib olla natukene muundatud, kuid ei teadnud, et artiklites võib kohe suuri faktivigu esineda. Eeldasin alati, et enne avalikustamist kontrollitakse artiklid piisavalt hoolikalt üle nii et selliseid vigu ei teki. Artikkel pani üldiselt põgenikekriisi üle mõtlema. Euroopas inimesed vinguvad, et põgenikekriisi tõttu on nende elu natukene ebamugavamaks muutunud, aga ei mõelda põgenike peale, kelle elu on täiesti muutunud, kes on oma kodust ilma jäänud ning kes teevad kõik, et ellu jääda.
vastuargumendid. Lingid teistele 4 linki oli ja kõik lingid 1 link oli ja see ei tööta enam. (veebi)allikatele? töötavad. Ütleb, et seda lehte ei ole olemas. Kas lingid töötavad? Täpsus? Kas leidub vigu - Kirjavigu ei leidnud. Kirjavigu ei leidnud ja kirjavead, faktivead? Faktivigu ei oska hinnata, faktivigu ei paista ka olevat. aga nii palju kui bioloogia tunnist mäletan, siis kõik paistab õige. Kas käsitlus on Jah, välja on toodud nii Ei, välja on toodud ainult tasakaalustatud? poolt- kui vastuargumendid. Lugejale vastuargumendid. kirjutatakse sellest, et GM
oluline) *Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise lõigu juurde Näited *Peavad olema mitmekesised ja demonstreerima kirjutaja eruditsiooni ja lugemust *Hea on tuua näiteid ilukirjandusest, meediast, poliitikast, ajaloost, aga võib ka vihjata lugemisülesannete tekstidele. *Kindlasti ei sobi tuua näiteks umbmääraseid näiteid „Olen kuskilt kuulnud“ või „Vanaema rääkis..“ *väldi faktivigu Kokkuvõte *3-5 lauset pikk, vastus probleemile, järeldus *Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile pole NB! *Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest *Ei tohi olla esitatud mõtete loetelu *Ei tohi püstitada uusi väiteid *Ei tohi lõppeda üleskutsega *Väldi „Kokkuvõtteks tahan öelda..“ ja „Need olidki minu mõtted“ Lisaks
• Peab aru saama, kas on uudis või arvamus • Konfliktse artikli puhul, peab kuulama ära kõik osapooled • Ei tohi inimesi riivata • Ei tohi käsitleda inimest kurjategijana, enne kohtu otsust • Enesetappudest ja katsetest ei kirjutata • Kõiki ei pea idenfitseerima • Eraelu puutuamtus • Fotod ei tohi eksitada • Viitamine • Vastulause • Kui kedagi on riivatud, siis on õigus vastulauseks • Samas kanalis • Parandamaks faktivigu ja tsitaate • Reklaam • Peab olema selgelt eristatud ajakirjanduslikust pildist 3. EESTI MEEDIA JA EETIKA (VAATA SEDA KOODEKSIT) • Pole tsensuuri • Uudised pole kallutatud • Eksitavad pealkirjad ei ole eetilised 4. AJAKIRJANIK JA EETIKA • Lubaduste hoidmine • Erapooletu • Informatsiooni tuleb kontrollida 5. REKLAAM JA EETIKA • Mõjutamisega ajakirjanik kaasa ei lähe • Millal on uudis ja millal arvamus
Raamat ei olnud läbinisti huvitav lugeda. Kuid enamus sellest oli siiski köitev. Huvitavaim osa raamatust oli minu jaoks ,,Püramiidide raamat", sest Egiptuse ajalugu üks haaravamaid ja kaasakiskuvamaid. Võibolla ka sellepärast, et sellest kultuuris, on kõige rohkem teada. Raamat oli ka hariv. Kindlasti laiendas silmaringi. Üks huvitavamaid peatükke oli sellest, kuidas tehakse muumiaid. Autor ütles, et paljud arheoloogid võivad tema raamatust leida suuri faktivigu. Toetudes sellele, et autor ise ei ole arheoloog on ta suutnud kirjutada siiski hea raamatu. Sobib nii nendele, kes ei tea ajaloos mitte midagi kui ka neile, kes midagi teavad. Nõrganärvilistel tuleb kindlasti mõned peatükid vahele jätta!
kõige õigem kandidaat antud ametikohale Sooviavalduses võiks välja tuua sellised aspektid, mis võivad teie CV-s jääda ebaselgeks või mida te eriti soovite rõhutada. Kui tööpakkumise kuulutuses on palutud ära märkida palgasoov, siis märkige see sooviavaldusse Soovitused avalduse koostamiseks: Sooviavalduse koostamisel kasutage lihtsat stiili Jälgige, et kiri oleks korrektselt vormistatud ega sisaldaks kirja- või faktivigu Kontrollige, et avaldus sisaldaks teie nime ja kontaktandmeid; firma andmeid, kuhu te kandideerite, kuupäeva ja teie allkirja Materjal on valminud koostöös konsultatsioonifirma Mercuri Urvaliga. Mercuri Urval 10. jaanuar 2000 Roosikrantsi 11 10119 Tallinn fax 6 676 211 "Tegevdirektor" Peeter Tamm Mustamäe tee 333-11 13131 Tallinn tel. 6 666 222
• Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvused ei või olla eksitavad. • Välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. Vastulause • Kui kellegi kohta avaldatatakse süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris. • Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem aega-ruumi, kui oli kasutada kriitikaks. Vastulause tuleb avaldada viivituseta ja märgataval kujul, ilma toimetusepoolse kommentaarita. • Ebaõige info ilmumise korral tuleb avaldada parandus. Reklaam • Reklaam ja suhtekorraldusmaterjal olgu kõigi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist. • Ajakirjanikud ja alalised välisautorid ei edasta samas kanalis reklaamteateid ega
õigem kandidaat antud ametikohale Sooviavalduses võiks välja tuua sellised aspektid, mis võivad teie CVs jääda ebaselgeks või mida te eriti soovite rõhutada. Kui tööpakkumise kuulutuses on palutud ära märkida palgasoov, siis märkige see sooviavaldusse. Soovitused avalduse koostamiseks: Sooviavalduse koostamisel kasutage lihtsat stiili Jälgige, et kiri oleks korrektselt vormistatud ega sisaldaks kirja või faktivigu Kontrollige, et avaldus sisaldaks teie nime ja kontaktandmeid; firma andmeid, kuhu te kandideerite, kuupäeva ja teie allkirja Kaaskiri Väga sobiv on esitada CV tööandjale koos kaaskirjaga. Kaaskirja eesmärk on: informeerida tööandjat, et sa taotled töökohta, juhtida tähelepanu sellele, et CV on kirjale lisatud, heita lisavalgust sinu tugevatele külgedele, teabele, mida sa CVsse kirja ei pane, lisada midagi täiendavat. Kaaskirja kirjutamine
Russowi kroonikas on eriti väärtuslik Vana-Liivimaa poliitiliste siseolude, elulaadi ja sõjasündmuste kirjeldus. Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastor Russowi juures on oletatud eesti päritolu (Paul Johansen) või isegi peetud teda eestlaseks. Krooniku aadlikest oponendid olid tema talupoeglikus ja mittesaksa päritolus üsna kindlad ja sõimasid teda ,,rumalaks taluhärjaks". Esineb palju faktivigu, uudsem vaatenurk võrreldes eelmistega. Eesti sõbralik, aadlivaenulik. Johann Renneri - Sakslasena on ta ordusõbralik ja venevaenulik. Renner näeb missiooni selles, et hoiatada Euroopat ja eriti Saksamaad moskoviidi ohu eest. Talle ei sümpatiseeri ka teised sõjas osalejad: Poola, Leedu ja Taani, ainult Rootsi krooni vastu võib aimata varjatud poolehoidu. Eestlaste ja lätlaste vastu pole tal vaenu ja maa allakäigus süüdistab kroonik saksa ülemkihti. 4
132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? Quintus Fabius Pictor kirjutas esimesed annaalid, mis ei olnud otseselt ajalooproosa stiilis, vaid lihtsalt sündmuste ülestähendus (oma arvamust, tõlgendusi, seletusi pakkumata). 133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid. Ei olnud erinevalt teistest riigiametis, seetõttu faktivigu ja ebatäpsusi, aga see polnud tema silmis ka oluline. Moraal olulisem kui täpsus. Eel- ja järellugude väljajätt, dramaatiline kulminatsioon. Suured sündmused, mitte olukirjeldused. Võimsad, ajaloo kulgu määravad üksikisikud, mitte ajalooprotsessid. Alati iseloomu ja tegude kooskõla (see inimene on selline, järelikult tema teod on ...), kohati kunstilise liialduseni. Vasturääkivuste väljajätmine, ainult üks (kahtlusteta) versioon.
Augustuse ajajärku langeb ka mitmeid Kreeka ajaloolasi, kes on Rooma ajaloo käsitlemisel olulised. Tähtsamad neist on kaks. Esimesena Diodoros (ca 80- 20eKr), ta on kirjutanud teose ,,ajalooline raamatukogu" mis käsitleb väga mahukalt ajalugu. Teisena on tähtis ajaloolane kreeklane Polybios, kes vaatas Roomaajalugu ilmselt linna rajamisest kuni Caesarini, aga paljut pole säilinud. Diodorosele on ette heidetud pealiskaudsust ja mitmeid faktivigu. Oluline ajaloolane on veel Dionysios Halikarnassosest, kelle eluaastaid teada pole, aga on teada et 30eKr tuli ta Rooma. Ta kirjutas teose ,,Rooma muinsused", millest on säilinud samuti vähe. Ta vaatles ajalugu ____ kuni I Puunia sõjani, ta kasutas autorite teoseid mida pole säilinud. Ka talle heideti ette, et ta oli ebakriitiline ja pealiskaudne. Ta oli teadlikult apologeetiline, seda sel viisil, et ta õigustas kreeklaste alistamist Roomlaste poolt
allikviitena. Kogu info jääb ajakirjaniku vastutusele. V off the record allika antav info ei ole üldse avalikustamiseks infost on kasu sündmuse või protsessi mõistmiseks. NB! Kui eelnevalt kokku ei lepita, siis eeldatakse I suhtlustasandit kõike võib kasutada ja tsiteerida. Ei ole garantiid, et kokkulepet ei rikuta mõtle, mida räägid! Enne avaldamist võid paluda intervjuud näha, saad parandada faktivigu kuid ei saa dikteerida tooni. TELEINTERVJUU vajab põhjalikumat ettevalmistust - tutvu küsimustega ja valmista ette vastused. TV mängib rohkem emotsioonidele, seetõttu ära liialda faktide ja arvudega. Ei sobi mittefotogeeniline ja halva esinemisoskusega inimene. Kasuks tuleb: · Rõõmsameelsus; · Tunne end vabalt, mugavalt väldi ebamugavaid poose; · Ära liialda zestidega; · Vaata kaamerasse, fokusseeri oma vaade, ära vaata vaid korraks;
Nt „Kõik lätlased on 8 m pikad ja Jānis on lätlane, järelikult Jānis on 8 m pikk“. Võib öelda, et me tegime arutledes faktivea – esimene eeldus on väär. 3 Vt Hurley, 2012: 1. 4 Võib olla pole mõtlemises ning keeles toimuva vahel vahetegemine arutluse puhul nii oluline nagu mõistete või propositsioonide korral. 5 Väljendit „tulem“ kasutab nt J. Eintalu (2007). 3 b) Arutluse loogiline skeem võib olla vigane, nii et see ei taga tõest tuletist isegi mitte siis, kui me faktivigu ei tee. Nt „Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend.“ Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid).
on väär. 3 Vt Hurley, 2012: 1. 4 Võib olla pole mõtlemises ning keeles toimuva vahel vahetegemine arutluse puhul nii oluline nagu mõistete või propositsioonide korral. 5 Väljendit ,,tulem" kasutab nt J. Eintalu (2007). 3 b) Arutluse loogiline skeem võib olla vigane, nii et see ei taga tõest tuletist isegi mitte siis, kui me faktivigu ei tee. Nt ,,Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend." Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid).
annaabi.ee 
