väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne" viidatakse inimese isiklikele standarditele, väärtustele ja ka elustiilile. Carina Peek 9.klass
Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka) Instrumentaalkontsert – kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Concesto Grosso – mitmeosaline teos soolopillidegrupile, solistidele, orkestrile. Instrumentaal tantsusüit ( 17. saj ) – mitmeosaline teos, mis sisaldas 4 erineva rahvusliku päritoluga tantsu. 1. Allemande – saksa tants 2. Courante – prantsuse 3. Sarabande – hispaania 4. Gigue – šoti hüppetants
retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Oratooriumi alaliik on passioon: Selle sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka, Johhannese evangeeliumil) G.F.Händel-koor "Halleluuja" oratooriumist "Messias" Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor.
sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile)
Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile)
7. Viikingid a. Kes olid viikingid? Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313. a. mille kohaselt hakati ristiusku sallima. b. Euroopa rahvaste ristiusustamine Paganlikke ja Ariaanlikke rahvaid ristiusustati ristisõdade abil. c. Apostel Peetrus Rooma- Katoliku kirik põhineb Peetruse evangeeliumil. d. Paavstluse kujunemine, Paavstiriik ehk Kirikuriik 756.aastal. Paavstlus kujunus keirivõimu nõrgenedes. Lääne- Roomas suurendas paavst religiooset ja poliitilist tähtsust. Pippin Lühikese ajal pandi alus 756. a. kirikuriigile.
III ooper "Orpheus" 1607.a Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus, suur esinejate koosseis, uhked kostüümid ja keerulised lavakujundused. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratuuriumi eriliik, mille sisuks on kristluse kannatused. See põhineb uue testamendi neljal evangeeliumil: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. (Kristuse õpilased) Evangeelium on neli raamatut, iga evangelisti poolt koostatud jutustused. Kantaat on oratooriumist lühem, ilma areneva süzeeta. See väljendab meeleolu, elamust või tunnet. Concert grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolokontserti rajajaks oli
Keskseks tegelaseks oli jutustaja. Tekst oli kas itaalia- või ladinakeelne. Solistide aariates ja ansamblites väljendasid tegelased omi tundeid. Koori tähtsus suurem kui ooperis. Passioon oli oratooriumi alaliik, selle sisuks olid Jeesuse kannatused. Esindajateks Heinrich Schütz ja Hendel. 6. Passioon- Loo tegelased esitasid otsekõnega või koor ja rahvahulk oma repliikidega. See on oratooriumi alaliik, tekst põhineb Uue Testamendi 4. Evangeeliumil. 7. Kirikukontsert- Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevalt ooperimuusika mõjutustega, säilinud olid ka vanad polüfoonilised stiilivõtted. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. 8. Sonaat- instrumentaalteos, võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9
a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud, uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub siin lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratooriumi eriliik mis jutustab kristuse kannatustest. See põhineb uue testamendi 4-l evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumil). Kantaat on oratooriumist lühem ilma areneva süzeeta. Väljendab meeleolu, elamust või tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile (ansamblile) ja orkestrile. Kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Tantsutsüüt 17.ndal sajandil kujunes välja klassikaline tantsusüüt, millese ühendati 4
vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile)
- 392.a. Rooma riigi usundiks nimetati kristlus. · Pühad raamatud: 1. Piibel - Koosneb erinevatel aegadel kirjutatud tekstideks - Jaguneb: Vana ja Uus Testament (keskendub Jeesus Kristusele läbi ta inimeste) - Uus Testament valmis 380a. - Vana Testament oli heebrea keeles Evangeelium (kreeka keelest rõõmusõnum) - Neli evangeeliumi omistatakse Mattusele, Markusele, Luukale ja Johannesele - Usuti, et Jeesus elab nende keskel oma sõna kaudu - Igal evangeeliumil on oma sümbol a. Epistel - pühad kirjad b. Apokalüpsis ehk ilmutus raamat - Kirjas Johannase ilmutus maailmalõpust. 2. Veel raamatuid.... · Usk - Usutakse, et on ainult üks jumal, kuid näitab ennast kolmes vormis Isa, Poeg, Püha Vaim - Trinitas Püha Kolmaainsuse kirjeldamine - Püha kolmainsus ja ehk ka usutunnistus...: a) Esimene usutunnistus on apostlelik usutunnistus, mis ütleb ,,mina usun jumalasse..."
Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses esinemine retsetatiivne. Koor kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati, Stradivari)
kirikuseadustes. Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Iseseisvussõda. 2. Kanoonilise õiguse allikad 2.1. Ühised allikad rooma-katoliku ja kreeka-katoliku (ortodoksi) kirikule 2.1.1. Piibel · Vana Testament (VT) · Uus Testament (UT) Põhimõttelise otsustuse VT kui kanoonilise õiguse allika suhtes langetas 49.a. apostlik kirikukogu. Erinevalt heebrea õigusest on kanoonilises õiguses oluline roll ka UT, eriti 4 evangeeliumil ja apostel Pauluse kirjades. UT sisaldab palju konkreetseid norme, eriti kiriku sisemise elu ning kiriku ja riigi suhete kohta, laiem tähendus on nõudel abielu lahutamatuse kohta. 2.1.2. Apostlikud allikad Esimeste teoste autoriteks peetakse traditsiooniliselt apostleid, kuigi kaasajal on selge sageli on autoriteks teised isikud. Olulisemate allikatena võib nimetada · Didache (12 apostli õpetus) 1. saj. · Didascalia Apostolorum (Apostlite õpetus) 3. saj.
annaabi.ee 
