Eurovisioon (0)

  TALLINNA ÜLIKOOL
                                                          Humanitaarteaduste instituut
        Liisa  Tamm
     SUMERI RIIK JA ÜHISKOND
Sumeri    tsivilisatsioon    on   teadaolevalt   esimene   tsivilisatsioon    Mesopotaamia    alal.   Seda
peetakse esimeseks kõrgkultuuriks maailma ajaloos. (Edzard, Frye, & von Soden, 2017 )
 Sumeri tsivilisatsioon sai mõjutusi või lausa alguse Ubaidi kultuurist ning sumerlaste minek
Lõuna-Mesopotaamia  aladele  (tänapäeva Iraagi alad) oli selle piirkonna õitsenguaja alguseks.
Nende päritolu kohta on erinevaid  arvamusi  ning tegelikult polegi tänaseni kindlat arusaama
ja  teadmisi   selle   kohta,  kust  sumerlased  algselt  pärit  olid   ning  millal  nad  täpselt   Lõuna-
Mesopotaamiasse läksid.  Eeldatavasti  läksid nad Mesopotaamiasse neljandal aastatuhandel
eKr. Sumerlaste kohta on teada see, et nad leiutasid kiilkirja ning selleks ajaks olid nad juba
Lõuna-Mesopotaamias ehk Sumeri aladel juba mõnda aega tegutsenud.  (Sazonov et al 2015:
89) 
Sumerlaste kiilkirja põhjal on nende keel nii-öelda isoleeritud keel. See tähendab, et seda ei
saa  seostada  mitte ühegi teise keelega. Ka see on üks põhjus, miks nende algsest päritolust
pole midagi tänaseni teada. ( Gelb , 2017)
Sumerite riik ei olnud kuigi suur. Arvatakse, et see oli umbes pool Eesti pindalast. See oli
jõgedevaheline piirkond,  asudes  Eufrati ja  Tigrise  vahel ning Sumeri aladel asus mitmeid
linnriike  nagu näiteks  Uruk , Ur, Kiš, Lagaš ja nii edasi. Sumerite  linnriigid  olid väga arenenud
erinevates valdkondades. (lähis ida)Esiteks juba eelmainitud kiilkirja tõttu, kuna see arenes
üsna laialt edasi ning muutis kultuuri ühtsemaks. Ka eelamlased on eeskuju saanud sumerite
keelest.   Linnades   hakati   tegelema   käsitööga   ning   samuti   võeti   kasutusele   ka   erinevaid
materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka
sepakunst.  Linnriikide arengu üheks oluliseks osaks oli ka dünastiate tekkimine ning samuti
kuningavõimu   tulek.   Mõjukamad   linnriigid   asusid   Mesopotaamia   lõunapoolses   osas,
olenevalt   linnriigist   elas   seal    tuhat    kuni   mõnikümmend   tuhat   inimest   ning   linnad   võisid
keskusest  ulatuda paarikümne kilomeetri kaugusele. (Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov
et al 2015: 99-100)
Sumeri   linnriikides   said    olulisteks    ehitisteks   templid   ning   kuningate   paleed.   Templid
(enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli
linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema.
Sumerite seas leviski  uskumus , et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal
linnriigil oli oma  peajumal . Seega võib öelda, et riiklus ning  religioon  olid omavahel tihedalt
seotud.   Riikide   valitsejateks   olid    esmalt    linnaelanikud,   kuid   hiljem   said   valitsejateks
kuningad,   kes   elasid   paleedes   kuid   tegutsesid   templites,   sest   tempel   oli   poliitiliseks,
majanduslikuks ning ühiskondlikuks linnakeskuseks. Kui esialgu oligi kuninga roll pigem
majanduslik   ning   poliitiline,   siis   hiljem   lisandus    kuningale    ka   väepealiku   roll.   Sumerite
linnasid   ümbritsesid   kõrged   müürid.   Sumeri   linnriikide   templimajanduse   ning   kogukonna
tähtis   roll   erivaldkondades   oli   alguseks   riiklusele.   Templite   üheks   ülesandeks   enne
kuningavõimu tulekut oli ka linnades erinevate tööde jaoks tööjõu otsimine ning üleüldiselt
olid   templid   abiks   tööde   ja   majanduse   organiseerimisel.   Tol   ajal   oli    templitel    peale
majandusliku   rolli   ka   suur   poliitiline   roll,   sest   see   oli   linnriigi   juhivaks   keskuseks   ning
templites korraldati terve kogukonna elu. (Sazonov et al 2015: 99-100)
Uruku linn oli lõunaosas üks mõjukamaid ning olulisemaid linnasid sumerlaste aladel. Vahel
peetakse   seda   ka   esimeseks   Sumeri   linnriigiks.   Ka   kiilkiri    leiutati    arvatavasti   just   Uruki
linnas. Kuna Sumeri linnriigid asusid sageli väga lähestikku, siis eri linnade vahel esines ka
pingelisemaid aegu. Seepärast ilmselt muutus ka kuningas väepealikuks, sest oli vaja oma
piirkonda   kaitsta   või   teise   linnriike   rünnata.   Linnad   sõltusid   alati   võimsamatest   ning
mõjumatest linnadest. Sõltumine teistest linnadest pani küll eripiirkondi omavahel koostööd
tegema, kuid samas tekitas ka vajadust eri linnadel hakata üksteist üle trumpama. (Sazonov et
al 2015: 104) (Kriiska & Kõiv, 2015: 36-37)
Sumerite allakäigu põhjusekski võib lugeda erinevate linnriikide ja piirkondade omavahelist
konkureerimist. Teadaolevalt toimus Lagaši linna ning  Umma  linna vahel piiritüli. Lagaši
tolleaegne kuningas Urukagina tekitas linnas pingeid sellega, et tagastas kuningale kuuluvad
põllud templile ning sellega tagas ta endale suurema mõjuvõimu templite üle. Samal ajal sai
aina võimsamaks ka Umma kuningas Lugalzagesi, kes lõpuks ühendas palju sumeri linnriike
ning sai linnade ühendamisega endale võimu üle enamiku Lõuna-Mesopotaamia. (Kriiska &
Kõiv, 2015: 37)
Sumeri ühiskond oli jagatud kihtidesse. Kõige kõrgema staatusega olid kuningad, kes olid nii
poliitilised kui ka religioossed juhid. Kuningate kõrval olid kõrgeima staatusega ka templites
tegutsev   preesterkond,   kes   viisid   läbi   religioosseid    toiminguid    ning   ohvriande   jumalatele.
Nendest    madalas   kihis   oli    administratsioon ,   kes   pani   kõik   kirja.   Kolmandas   kihis   olid
kunstnikud, poepidajad. Ning kõige madalama staatusega olid orjad – need, kes ei suutnud
iseseisvalt oma makse maksta. 
Kuna sumeri ühiskonnas oli üksinda väga raske hakkama saada, siis tehti linnriikides tihedat
koostööd (näiteks põlluharijad ja  kaupmehed  nii-öelda aitasid üksteist). Lapsi ning haiged
aidati ühiskonnas välja. Ühiskonnas määras inimese staatuse ning selle, kui kõrges kihis ta
asus tema rikkus või  vaesus  ning tema nii-öelda vabaks olemine – ühiskonnas olid lihtrahvas
ning orjad. (Mesopotamian civilisation 2008)
Sumerid  asusid Lõuna-Mesopotaamias läbi erinevate ajaperioodide. Nad jõudsid sinna Ubaidi
perioodi lõpuks, kuid nende areng ning hiilgeaeg jäi siiski Uruki perioodi ning 
varadünastilisse ajastusse. (Sazonov et al 2015: 96-100)
Sumerite ühiskonnas oli olulisel kohal ka põllumajandus. Kuna Mesopotaamia asub kahe jõe
vahel, siis mõnes piirkonnas tuli ette  olukordi , kus üleujutused tekitasid probleeme. Sumerite
linnad paiknesid pigem Eufrati lähedal, sest selle jõe vool oli  aeglasem  ning sealt oli lihtsam
vett   saada.   Loodi   niisutussüsteemid   –   üleujutuste   ajal    kogunes    vesi   tehislikult   loodud
tiikidesse   või   siis   ümbritseti   põllumaad    kuival    ajal   tammidega,   et   vesi   sealt   ei   kaoks.
Kasvuperioodil   lasti    mesi    mööda    kanaleid    põldudele,   et   need   saaksid    niisutatud .
Niisutussüsteemid aitasid põlluharijaid ning samuti andsid juurde tööd, kuna kanaleid pidi
keegi valvama ning pidi olema järelvalve, et keegi liiga palju vett ei võtaks oma põllu jaoks.
Niisutussüsteemid   olid   küll   suur   edasisamm,   kuid   ajapikku   muutis   niistusvesi   maapinna
soolaseks ning teatud  viljad  enam sumerite aladel ei kasvanud. (Crawford, 2013: 14-18, 36-
40)
Sumerid tegelesid erinevate aladega ning neil oli kaupu, mida mõnes muus piirkonnas polnud
saadaval. Hakkas  tekkima  kaubavahetus ning see aitas omakorda kaasa majanduse arengule.
Sumeri aladel kasvatati datleid, valmistati keraamikat ja nii edasi. Oma kaupa saadeti ka oma
linnriikidest välja. (Crawford, 2013: 447-452)
Nagu   eelnevalt    mainitud ,   siis   sumerlaste   riik   ja    religioon    olid   tänu   templitele   omavahel
seotud. Templid ja jumalatesse uskumine ning nende  teenimine  polnud ainuke religioosne
tegevus, mida sumerlased järgisid. Sumerlaste seas olid väga levinud mütoloogilised tekstid,
mis võisid sageli olla mõne tegelikult juhtunud poliitilise olukorra ja situatsiooni kirjeldus või
allegooria. Kõige pikem teadaolev sumerlaste müüt räägib jumalanna Innanast, kus ta läheb
Urukist Eridusse. Innanast on olemas veel mitmeid teisigi müüte. (Crawford, 2013: 437)
Kokkuvõteks võib öelda, et sumerite kultuur oli võis olla eeskujuks ka teistele kultuuridele.
Näiteks oli sumerite kiilkirja loomine aluseks ka eelamlaste oma keele loomisele. Sumeri
tsivilisatsioon on esimene teadaolev kõrgkultuur ning kõrgkultuuriks võibki seda nimetada
just tänu keele arengule, niisutussüsteemidele, linnade tekkele ning samuti hakkas sumerite
linnriikidest välja arenema ka riiklus oma erinevate süsteemidega. 
Kasutatud materjalid
Crawford, H. 2013. The  Sumerian  World. London, New  York : Routledge.
Edzard, D., Frye, R., & von Soden, W.  2018 . History of Mesopotamia. Britannica : 
https://www.britannica.com/place/Mesopotamia-historical-region-Asia  (27.09. 2018 )
Gelb, I. 2017 Sumerian  language . Britannica:  https://www.britannica.com/topic/Sumerian -
language(27.09.2018)
Kriiska, A., & Kõiv, M. (2015). Maailma ajalugu I:  esiaeg , vanaaeg. Tallinn: Koolibri. 
Mesopotamian civilisation: The Sumerian society 2008. Dawn : 
https://www.dawn.com/news/885764  (27.09.2018)
Sazonov, V., Espak, P., & Johandi, A. (2015). Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500-2000 eKr. Tartu: 
Tartu Ülikooli kirjastus.

Document Outline

• Kasutatud materjalid