arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge. Riigipeaks oli president, seadusandlik vim kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete lastega samas koolis, tkoha hankimises ja ttingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954
Seal toodetakse suurosa maailma merelaevadest, autodest, elektroonikast. Kõrge kvaliteet ja taskukohane hind on muutnud Jaapani kuulsaks kogu maailmas. Jaapanit peetakse kõige Euroopalikumaks Aasia riigiks, sest seal kujunes välja pärast Teist maailmasõda uus maailmavaade. Nad loobusid kutseliste sõjameeste põhimõtetest, kuid säilitasid rahvatraditsioonid, neil oli ka soov õppida arenenumatelt riikidelt, (USA-lt ja Lääne-Euroopalt) sealt omandas Jaapan uusi asju oma maailmavaatele, kuid kõik euroopalikud maailmavaated neile ei sobinud, neid tuli muuta paindlikumaks. Erinevused olid näiteks, et nende kahe riigi vahel on erinevad kultuurid ning maailmavaated, Jaapanil on väiksemad sõjakulutused kui Euroopal ning Jaapani majandus ja tööstus arenes kiiremini.
Majanduskriisi mõjud rahvusvahelistele suhetele 1930. aastatel 1929. aastal kukkus kokku New Yorgi aktsiabörs. Ühendriigid hakkasid Euroopalt nõduma tagasi laene, mis nad olid sinna andnud ning kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel ka teistessegi maailmajagudesse. Nii saigi alguse Suur majanduskriis, mida tuntakse ka Suure Depressiooni nime all. Kriisi tõi esile Esimesest maailmasõjast tekkinud lahendamata majandusprobleemid. Selgus, et 1920. aastail kasutusele võetud uued tootmisviisid, andsid küll võimaluse kaupu
· TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid). · Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj
Dai=suur, Nihon=Jaapan). 1876.a. kaotati samuraireziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijinvalitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 189495 sõdis Jaapan Hiina vastu, Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794.a. pealinna Nahast üle Kytosse. 1895 tähistati selle sündmuse 1100aasta juubelit Heian Jingu (Shint tempel) ehitamisega palee järgi, mis asus Kytos
kokkuvarisemine. · Põllumajandustoodangu probleemid mõjutasid ka USA aktsiaturgu. Puhkes paanika, kus hakati müüma väärtpabereid mistõttu langesid hinnad kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suure osa oma varandusest, ei suudetud laene enam tagasi maksta ning pangandus varises kokku. Järgnes töötus ning pankrotistumine. Ei jõutud enam osta nii palju ning tootmine vähenes veelgi. · Ühendriigid nõudsid Euroopalt laene tagasi, kehtestasid kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas aga majanduskriisi ka Euroopas ja muudes maailmajagudes. · Ülemaailmne majanduskriis oli suurte tagajärgedega. Väga suur oli tööpuudus, mis põhjustas omakorda nälja ja rahulolematuse. Eriti ränk oli kriis USAs, kus inimesed kaotasid tänu vaesumisele oma kodud ja varanduse. Tööd polnud kerge leida, mistõttu järgnes vaesumine
Sõda see siiski ära ei suutnud hoida. Ülemaailmne majanduskriis- 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ja nende väärtus langes hetkega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga enamuse oma varandusest. Nad ei suutnud enam pangale võlgasid tagasi maksta, selle tulemusel kukkus kokku pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, töötute arv kasvas, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veelgi. USA nõudis tagasi laene Euroopalt ning kehtestas neile kõrged tollimaksud. Selle pärast laienes majanduskriis Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Üks peamisi põhjuseid ületootmine, vale majandamine(inimesed võtsid laene, kriisi ajal enam tagasi maksta ei suutnud), valitsuse vead kriisi ajal(loobumine vabamajandusest, tollimaksude kehtestamine).Tagajärjed: tööpuudus, see omakorda nälja ja rahulolematuse. Selle seos demokraatia kriisiga- Kriisist pääsemiseks asus riik endisest rohkem
Rahvaarvu hüppeline kasvinglaste valitsemis ajal polnud näljahädasid ega suuri epideemiaid. India lülitus euroopalikku kapitalismi süsteemikäsitöö ja kodustootmise vormide kadumine. St rahulolematus, sest ei suudetud leida kohta uues euroopalikus ühiskonnas ja muututi proletaarideks(töölisteks). 1896 India Rahvuskongressi loomine Briti valitsemise vastu, eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Unistati tuleviku Indiast, mis on palju euroopalt üle võtnud. Hiina: formaalselt iseseisev.Valitses mandzude(Qingi) dünastia. Lagunesid traditsioonilsed majanduse ja ühiskonnaelu vormid, tekkis euroopalik ühiskonnastruktuur. 1900. a. bokserite ülestõus-soov saada lahti lääne tulnukatest. Sõlmisid liidu Qingi valitsusega, euroopa suurriigid surusid maha ülestõusu. Hiina pidi euroopale andma rendile veel mitmeid alasid. 1911. a Xinhai revolutsioonmandzude dünastia vastu.Taheti taastada Hiina suurriiklus. Sun-Yat-
Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud langes tootmine vähenes tollimaksud ja laenud Euroopalt tagasi kriis Euroopasse kriis teistesse maailmajagudesse. Põhjused: ületootmine, vale majandamine(laenud, mida ei suudetud tagasi maksta), valitsuste vead(nt. loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrged tollimaksud) Tunnused: tööpuudus, tootmise vähenemine, inimestel laenud Mõju: Riik hakkas senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Paljud hakkasid pooldama diktatuuri(kindla käega valitseja teeb kõik korda).
Võitlus islami vastu sai alguse Sitsiilia vallutamisega normannide. Sitsiilias kujunes välja multikultuurne ühiskond. Paralleelselt Sitsiilia vallutamisega algas Hispaanias reconquista. 13. saj alguseks suudeti Pürenee ps suurtes piirides tagasi vallutada.Välisekspansiooni musternäidiseks kujunesid ristisõjad.Ristisõja põhjusteks võib nim türklaste kasvavat ekspansiooni Väike-Aasias,mistõttu Bütsantsi keisrid palusid Lääne-Euroopalt abi. Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse.
rahumeelselt *alla kirjutas 15+48 riikidevahelis *mõju siiski väike, sest ei nähtud ette desarmeerimist ega sanktsioone agressiooni korraldati 1929-1933 ülemaailme majanduskriis ehk Suur Depressioon >esimesena ilmnevad kriisinähtused põllumajanduses (ületootmine, teraviljaturu kokkuvarisemine) >29. ok 1929 New Yorgi börsil paanika =>pangandus varises kokku=>järgnes pankrotilaine tööstustes >USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud) >tagajärjed: enneolematult suur tööpuudus, elatustaseme langus, rahulolematus, riik rohkem majandusse sekkuma =>nõrga demokraatiaga maades viis see diktatuurini eluolu 1920. aastad
Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik. Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi
Bütsantsi olusid raskendasid ka araablased, kes vallutasid vahemere idaranniku ja egiptuse, rüüstasid ka mitu korda Konstantinoopolit. 10 sajandil aga vallutati nad ja saadi võim egeuse merel tagasi ning laiendati piire väike-aasias. 11 sajandil hakaksid bütsantsi vastu võitlema türklased, kes vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi keel, b palun abi Lääne-Euroopalt, see tõi kahju, sest langes ise frankide kätte, 13 sajandil taastati küll võim, aga mitte enam kunagine hiilgus. 14 sajandil vallutas Türgi riik lõplikult Bütsantsi (1453) Hiilgeaeg oli keiser Basileuse I ajal, siis oli nende käes ka Bulgaaria. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka aristokraatlik senat, nõuandmiseks, nähti ainult pidulikel sündmustel. Keisri nimetas ametisse senat, armee ja rahvas
Riigi kohtuvõimud jätkavad kohtuasjade peatamist või annavad olulisemad kohtuasjad, sealhulgas endist peaministrit puudutava juhtumi, üle põhiseaduslikule kohtule. Bulgaarias on tõsiseks probleemiks palgamõrvad. Samas ei ole esitatud ühtegi süüdistust jaanuaris alanud kohalike poliitikute vastu suunatud rünnakute asjus. Bulgaarias anti 2006. aastal altkäemaksudeks ligikaudu miljard eurot (üle 15,5 miljardi krooni) umbes sama palju kui riik soovis 2007. aastal saada Euroopalt abirahasid. Euroopa Komisjoni arvates on veel liiga vara, et rakendada nende riikide suhtes mingeid sanktsioone, kuid mõlema riigi jälgimine kestab veel vähemalt ühe aasta (Postimees, 27.06.2007, 19. 05.2007, EPL, 27. 06 2007, http://www.epl.ee/artikkel/391175). Euroopa Liitu kuulub kokku 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu lepingud 1992 sõlmiti Hollandis Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping, see jõustus 1. novembril 1993
Riigi kohtuvõimud jätkavad kohtuasjade peatamist või annavad olulisemad kohtuasjad, sealhulgas endist peaministrit puudutava juhtumi, üle põhiseaduslikule kohtule. Bulgaarias on tõsiseks probleemiks palgamõrvad. Samas ei ole esitatud ühtegi süüdistust jaanuaris alanud kohalike poliitikute vastu suunatud rünnakute asjus. Bulgaarias anti 2006. aastal altkäemaksudeks ligikaudu miljard eurot (üle 15,5 miljardi krooni) umbes sama palju kui riik soovis 2007. aastal saada Euroopalt abirahasid. Euroopa Komisjoni arvates on veel liiga vara, et rakendada nende riikide suhtes mingeid sanktsioone, kuid mõlema riigi jälgimine kestab veel vähemalt ühe aasta (Postimees, 27.06.2007, 19. 05.2007, EPL, 27. 06 2007, http://www.epl.ee/artikkel/391175). Euroopa Liitu kuulub kokku 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu lepingud 1992 sõlmiti Hollandis Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping, see jõustus 1. novembril 1993. Koostööd
annaabi.ee 
