MORAALIPRINTSIIBID Need on põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami kultuuris isegi pereliige võib tappa teise pereliikme ja seda ei peeta ebamoraalseks), häbi (Hiina kultuur enda maine kaotamine on väga suur häbi ja on ebamoraalne). Moraaliprintsiipe iseloomustavad 5 tunnust: 1. preskriptiivsus need oma olemuselt etteütlevad või ettekirjutavad, neid väljendatakse enamasti käskudena (imperatiivsus ära tee seda või teist!) 2. universaliteeritavus kõigile sarnases situatsioonis (kui ma pean ühte tegu heaks, siis pean pidama kõiki sarnaseid tegusid heaks) 3. ülimuslikkus st. moraaliprintsiibid on ülimuslikud teiste printsiipide suhtes näiteks esteetiliste printsiipide ja seaduslike printsiipide suhtel 4. avalikkus moraaliprintsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtida
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks
ülesanne). Development Case UP artifactide valik projekti jaoks kirjutatakse dokumenti Development Case - Sarnaneb UP põhiraamistiku tabeliga, veerud on iga iteratsiooni kohta, lahtritesse kirj artifaktide nimetused mida konkreetse iteratsiooni vastavas distsipliinis toodetakse. Iga iteratsiooni järel kirjutatakse tabel üle vastavalt sellele mis tegelikult tehti ja kui plaanid muutusid. 13. Agiilne UP Protsessid on kahes jaotuses, mis on omakorda kaheks. Rasked vs kerged protsessid ja ettekirjutavad vs kohanevad protsessid Rasked - palju artifacte, rangud ja kontroll, viimistletud pikk detailplaneerimine, pigem ettekirjutav kui kohanev Ettekirjutav protsess - üritab planeerida ning ette kirjutada tegevusi ning inimressursside omistamist detailselt suurema osa projekti kohta. Kasutab tavaliselt kose mudeli elutsüklit (not iteratiivne) - defineeritakse kõik nõuded, siis detailne disain ja alles seejärel realiseeritakse.
Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. Moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. (eri kultuuride keeled, või enamik neist, on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused) 7
hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtust, on nad universiaalsed ettekirjutused. 5 Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda (eri kultuuride keeled, või enamik neist, on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused)
· Keele omandamise teooriad: nature-nurture vaidlus Keele omadused · Konstruktiivne, loov (creative) Igas keeles saab lõputul hulgal erinevalt koostatud lauseid. Kuidas käsi käib vms :D. Saab kasutada vaid selliseid sõnu, mis koosnevad foneemidest vms. Kuivõrd on erinevad keeled loovad- uurimus. Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune · Struktureeritud (structured), reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud,. Mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab,. Kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- emakeele tunni reeglid. Eesti keeles ei alustata lauset sidesõnaga- samuti!! oli nii- lause pole ilus :D:D
2. Kuula 3. Tee kokkuvõtteid 4. Sünteesi ja küsi analüütilisi küsimusi DIDAKTILINE KÜSITLEMINE: Küsimus, millele on üks õige vastus ja soodustab nö madalama taseme mõtlemisprotsesse. Uurib fakte, ja algab sageli küsisõnade MIS, KUS, MILLAL, KUIDAS. Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste arendamiseks. Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste arendamiseks. See soodustab äraarvamist ja ei soodusta loovust ning analüütilist mõtlemist. Ettekirjutavad sekkumised Nõustaja eesmärk on soovitada või eeldada mingit konkreetset käitumist. Nt ma soovitan sul see rääkida läbi oma perekonnaga. RISK! : vb võtta moraliseeriva tooni, kaldutakse üle kasutama. INFORMEERITUD SEKKUMINE: info ja juhiste jagamine. Täpsemalt, kliendile tema võimaluste, alternatiivide tutvustamine; aitab purustada müüte, korrigeerida ebaõigeid teadmisi. Info andmine on vajalik,kui see on
7 Keele omadused Konstruktiivne, loov Igas keeles saab lõputul hulgal erinevalt koostatud lauseid. Kuidas käsi käib vms. Saab kasutada vaid selliseid sõnu, mis koosnevad foneemidest vms. Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune Struktureeritud, reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud; mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab; kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- Igapäevaelus pole probleemiks kui alustatakse lauset ja vms sõnaga Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus
Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul ,,mida ma peaksin tegema?" Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ......
Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul „mida ma peaksin tegema?“ Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ……
Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. Moraaliotsustused on universaliseeritavad. Eeldatakse, et nad kehtivad kõigi kohta. See on midagi enamat kui isiklikud emotsionaalsed hüüatused. Preskriptivism Hare’i järgi moraaliotsustused on ettekirjutavad otsustused otsustused, mille vahel on loogilised seosed universaliseeritavad otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Moraaliotsustuste tunnused preskriptiivsus – ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. vastavad küsimusele: mida ma peaksin tegema?
Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused; (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed; (3) on universaliseeritavad; (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Preskriptivismi kriitika: 1) Preskriptivismi järgi oleksid moraalsed ka sellised teod, mida me ei peaks moraalseteks. Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm. Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata (2) Grigori on üliõpilane (3) Grigori
Tabel (sarnaneb eespoololeva UP põhiraamistiku tabeliga; veerud on iga iteratsiooni kohta; lahtritesse kirjutatakse artifaktide nimetused, mida konkreetse iteratsiooni vastavas distsipliinis toodetakse; iga iteratsiooni lõppedes tabel “kirjutatakse üle” vastavalt lõppenud iteratsioonis tegelikult tehtule ja muutunud plaanidele tulevaste iteratsioonide kohta) Agiilne UP Metodoloogid klassifitseerivad protsesse järgmiselt: Rasked (heavy) vs kerged (light) protsessid Ettekirjutavad (predictive) vs. kohanevad (adaptive) protsessid Rasked protsessid on järgmiste omadustega: Palju artifacte, mis luuakse bürokraatlikus atmosfääris Rangus ja kontroll Viimistletud pikaajaline detailplaneerimine M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Pigem ettekirjutav kui kohanev Ettekirjutav protsess üritab planeerida ning ette kirjutada tegevusi ning (inim) ressursside omistamist detailselt suhteliselt
Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. o Näiteks otsustus, et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et igaüks, kes on Mariga oluliselt sarnastes tingimustes, peaks tegema aborti. Preskriptivism seostub antirealismiga. Preskriptivismi olemus Harei järgi moraaliotsustused: 1. on ettekirjutavad otsustused 2. figureerivad loogilistes seostes 3. on universaliseeritavad. => Moraaliotsustused hõlmavad printsiipe, mis omakorda nõuab konflikti korral printsiipide kaalumist, et jõuda üleskaaluva printsiibini. Preskriptivismi kriitika 1. Preskriptivism on liiga lai lubab äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada normaalseks. 2. Preskriptivism lubab kõige labasemaid kaalutlusi pidada moraaliotsustesks. 3
Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. 149. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Preskriptivismi kriitika 1) Preskriptivismi järgi oleksid moraalsed ka sellised teod, mida me ei peaks moraalseteks. Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm.Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata - (2) Grigori on üliõpilane - (3) Grigori tuleks Siberisse saata
Selles protsessis kujuneb subjektse identiteedita olemisest identiteedi põhine olemine; kujuneb sotsiaalse teovõimega, oma õigusi ja kohustusi mõistev ning järgiv normiteadlik isiksus. Indiviidilt oodatakse ühiskonnas kehtivate käitumisnormide selgeks õppimist, suutlikkust orienteeruda sotsiaalse struktuuri suhetevõrgustikus ja kuuletumist. Lühidalt, saada selliseks ja olla niisugune, nagu on teised, nagu ühiskonnas valitsevad tõekspidamised, kombed ning reeglid seda ettekirjutavad. Harilikult eristatakse kahte alust, millistest lähtuvalt indiviid ühiskonnastub. Need on staatus (subjektne positsioon, asend, sotsiaalse koosluse suhetevõrgustikus) ja funktsioonid, ülesanded, ja rollid, mida ühiskonnastunud indiviid täidab. Sotsialiseerumisel, ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi, teisalt arendame me seeläbi välja oma identiteedi. Esmase sotsialiseerumise ülesandeks on pakkuda lapsele üksainus tähenduste maailm kui ainus võimalik opereerimise viis
annaabi.ee 
