Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavu...
Estonia- Lahendamata müsteerium 1. Mida tead sina Estonia parvlaeva huku kohta? 2. On Estonia parvlaeva hukk mõjutanud sind või sinu lähedasi? 3. Mis põhjusel sinu meelest vajus põhja Estonia laev? Põhjenda! · Pommide tõttu mis olid sel hetkel laevas? · Kokkupõrge meremiini või allveelaevaga? · Konstruktsioonivea ja saatuse kokkulangemine? · Liigne kiirus tormisel merel? · Maffia ähvardus? · Konkurendid tahtsid vastasest saada Estonia liini endale? · Vene poliitilised jõud hukkutasid Estonia Eesti maine rikkumiseks? · Laeva uputas hiidlaine? · Terroristide rünnak? · Mõni muu põhjus? 4. Kas sinu arvates tasuks Estonia hukku edasi uurida või ei ole sellel enam mingit vahet? 5. Kas Estonia hukk on mõjutanud kuidagi Eestit? 6. Kuhu kadusid sinu meelest väga paljud inimesed, kes kuulutati alguses päästetuks, kuid hiljem nad välja ei ilmunud? ...
Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Gregor Kutateladze 6. c kl Estonia parvlaeva hukk Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 a. Hukkus 852 inimest, kellest leiti vaid 95 surnukeha. Põhjuseks oli visiir ja torm Estonia katastroof on suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel. Tallinnas Paksu Margareeta juures. Pärnu rannas muuli juures. Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel. Võru Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Estonia sein Stockholmis Djurgårdenis. Hiiumaa Tahkuna poolsaare Tahkuna neeme mälestusmärk Mälestusmärk Estonia laeval hukkunud lastele (kellest ükski ei pääsenud) ning katastroofi läbi orvuks jäänud lastele. Autor Mati Karmin, kelle selgitus mälestusmärgi kohta on: - Pronkskell- laeva või hingekell, mis väga tugev...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Skulptuurist Tallinna linnapildis arvustus Anne Kask 11.a klass Tallinn 2011 Ühe linna kujundajaks on selle ajalugu. Seda ajalugu talletatakse ja mälestatakse skulptuuridega. Üldlevinud on mälestusmärgid, ülistavad skluptuurid tähtsatest isikutest ja rahvapärimusele toetuvad skulptuurid müütilistest tegelastest. Igal linnal on omapärane skulptuuride kogum. Mõnes linnas on see suurem, mõnes jällegi väiksem. Tallinnas pole skulptuure väga palju ja linnapildist tuleb neid terava silmaga otsida. Keerulise ajalooga Eestis on üldine arhitektuur ja linnade tervikpilt väga mitmekesine. Mõjutusi on vene, saksa, rootsi ja ka mitme teise kultuuri poolt. Sõdaderohke ja rahutu minevikuga Eestis on väga populaared mälestusmärgid sõduritele, väejuhtidele, riigijuhtidele ja võõrvõimude esidajatel...
PÕHJAMAAD · Põhjamaade nõukogusse kuulusid: Rootsi, Taani, Norra, Island ja Soome. · Neid riike eristas teistest eelkõige sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. · Iga maa areng oli ainulaadne. ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI: · Jäi Esi...
Mõne südame ust on raske avada Meil kõigil on olemas süda, olgu ta siis suur või väike. Tundes oma südame lööke, teame, et oleme elus. Me mõistame, et peame seda eluks vajalikku organit kaitsma kõige kurja eest, mis meie ümber on. Oma südame ukse tahame avada ainult siis, kui tunneme end kellegagi kindlalt ja teame, et ukse võtme omanik seda meie enda vastu ei kuritarvita. Pettuda ei taha keegi, kuid seda juhtub üsna tihti. Haiget võib teha sõber, kallim või lihtsalt mõni hea tuttav. On üks tunne, millele enamik inimesi ei suuda vastu panna- see on armastus. Selle vastu ei saa tavaliselt ka mõistus, mis on teatud olukordades sunnitud südamele alistuma. Miks on siiski nii palju inimesi, kes umbusaldavad teisi sedavõrd, et eelistavad jääda oma mõtete ja tunnetega üksi ? Inimesi, kelle südame uks jääb kõigile suletuks ? Põhjusi on loomulikult palju. Üks suurem depressiooni ja endassetõmb...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja j...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
