Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd,
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Aleksandra Lunina Kood 120484KATB47 2014 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
töö nr: 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö teostaja: Õpperühm: Protokoll Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: arvestatud: Kalju Lott 1.04.2014 ja 15.04.2014 8.04.2014 Töö teoreetilised alused Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH
Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 14.02 ja 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: Töö teoreetilised alused Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu:
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd,
FK laboratoorne töö nr.8 (lahus nr.5) ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8f ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8F Töö pealkiri ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 5,03 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 21.03.2014 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus
Üliõpilane: Hanna-Liina Koort Kood : 103912KAKB Töö teostatud : 16.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Tallinn 2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH D CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = aCH 3COOH a C2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr FK8 rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COO Teoreetilised alused: Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav kaudu: a CH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC Ka a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasu
Materjalteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool 8FK Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõppilane: Õpperühm: YASB-41 Töö teostatud: 18.04.2012 Arvestatud: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Katse käik: 50 ml mahuga klaaskorgiga suletatavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi õppejõu korraldusele osad lahustest 2-7: 1. 5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8. Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH COOC H a H O CCH COOC H CH COOC H C H O H O Ka = 3 2 5 = 2 3 2 5 3 2 5 2 2 a CH COOH aC H OH CCH COOH CH COOH CC H OH C H OH
FK Laboratoorne töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Põhimõte: Tekib samapalju, kui võrrandi teisel poolel kaob Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Katse käik: 50 ml mahuga klaaskorgiga suletatavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi õppejõu korraldusele osad lahustest 2-7: 1. 5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 8 Kaitstud: ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Töö käik: Kõikidele katsetele tehakse paralleelkatsed! 50ml klaaskorgiga suletavatesse kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse vastavalt juhendaja määratud lahused. Kolvid suletakse ning jäetakse seisma 48 tunniks kuni nädalaks, vahetevahel loksutades. Reagendi hulk määratakse kaalumise teel, pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasile. Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK19 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK8 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Katb41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12.02 ja 26.02.14 Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas.
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi Töö nr. 8f määramine Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Uuritav segu: 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett. Töö käik 250 ml korgiga suletavasse kolbi pipeteerida uuritavat segu (HCl + etüületanaat + vesi). Kolb sulgeda korgiga ning jätta vähemalt 48 tunniks seisma. Iga reagendi hulk määrata kaalumise teel. Katalüsaatori (HCl) hulk uuritavas lahuses määrata tiitrimise teel. Tiitrida HCl lahust NaOH lahusega. Peale segu seismist tiitrida kolvi sisu NaOH lahusega. Valemid
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö käik: Antud töös oli vaja arvutada tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH+ C2H5OH CH3COOC2H5 +H2O Kuna kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv, kasutasin HCl katalüsaatorina. Tegin neli lahust 50 ml kolvides: 1. 5 ml 3n HCl+ 5 ml vett 2. 5 ml 3 n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Pärast seismist tiitrisin iga kolvi NaOH lahusega. Lahus nr 1 Lahus nr 5 I II keskmine I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g 4,970 4,990 4,980 5 ml 3 n HCl lahuse mass, g 5,220 5,230 5,225 5,230 5,230 HCl-ga sisseviidud vee hulk, g 4,667
Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5028 0,0272 = 0,0137 mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses g leidunud HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass M HCl = 36,5 mol m HCl = M HCl n HCl = 36,5 0,013676 = 0,499 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,227 - 0,49918 = 4,728 g 2
KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK8 Töö pealkiri: Esterdamise Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Mää Joonis 1. Bürett keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat (etüül % etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool.
KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK8 ESTERDMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄ Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 NI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH <-> CH3COOC2H5 + H2O Teooria. Minu uuritav segu on : 5 ml 3M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Töövahendid. Bürett, pipetid, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaalukauss, 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini indikaator, etüületanaat, ligikaudu 3M HCl Töö käik. Mõõtsin 5 ml HCl lahust kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsin 2 ml etüületanaati kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsinn 3 ml vett kaalukaussi ja kaalusin.
= . k 2 cA cB Tähistame reaktsioonist osavõtvate ainete tasakaalukontsentratsioonid vastavalt [A], [B], [D] ja [E] ning seega: [D] [E] K= , [A] [B] k1 milles K = . Suurust K nimetatakse reaktsiooni tasakaalukonstandiks. k2 Viimane sõltub temperatuurist ja reageerivate ainete iseloomust, kuid ei sõltu reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstant näitab päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhet. Keemilist tasakaalu on võimalik välistingimuste (rõhu, temperatuuri, ainete kontsentratsiooni) muutmisega nihutada päri- või vastassuunas. Keemilise tasakaalu nihkumise määrab Le Chatelier' printsiip: kui muuta ühte neist tingimustest, mille korral süsteem on keemilises tasakaalus, nihkub tasakaal selle reaktsiooni suunas, mis toimib vastu tekitatud muutusele. Vastavalt Le Chatelier' printsiibile:
Järgmisetel katsetel proovisime hoida leegi madala ning tõstsime katseklaasi kõrgemale leegist, kuid siiski toimus kondenseerumine võrdlemisi madalal temperatuuril.Iga katsega läksime osavamaks reguleerides õige leegi suuruse ja katseklaasi kõrguse leegist.Võib-olla kui oleks katseid olnud rohkem, oleks meie vastus tulnud rohkem ligilähedasem.Kuid antud katsel on meie keemistemperatuur kõvasti madalam tegelikusest ehk viga on üpris suur. Töö nr. 6- HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö eesmärk: - HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö käik: Kuiva keduklaasi mõõta 100 cm3 1 Molaarset HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolatsiooniga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 molaarset NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti vesinikkloriidhape naatriumhüdroksiidi lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur
Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V].
Const. P ja T korral on Gibbsi energia minimaalne ja tema muutus võrdne 0ga. Iseeneslikud protsessid viivad suletud süsteemi alati tasakaaluolekusse, seega võivad const. P ja V juures iseenesest toimuda need protsessid, mille puhul Gibbsi energia muut on alla 0. Gibbsi energia vähenemine iseloomustab ainete reaktsioonivõimet. Gibbsi energia konstantsus iseloomustab süsteemi tasakaaluolekut. Gibbsi vabaenergia iseeneslik suurenemine pole nendes tingimustes võimalik. 5.5 Keemiline tasakaal. Tasakaalukonstant. Liikuv tasakaal reaktsioonid liigitatakse reaktsioonideks, mis kulgevad praktiliselt lõpmatuseni e. PÖÖRDUMATUD (NaOH+HCl-> NaCl+h2o). teised on reaktsioonid, kus suletud süsteemis reageerub osa lähteainest- PÖÖRDUVAD reaktsioonid, kuna reaktsiooni lõppedes on pärisuunalise ja vastassuunalise vahe vastassuunalisega võrdsed. Pöörduvust väljendatakse kahesuunaliste nooltega(2SO2+O2= 2SO3) TASAKAALUKONSTANT oleneb temperatuurist, kuid ei olene aine hulkadest
3. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport) Värvitu gaas, põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks kasvuhoonegaasidest; eluiga atmosfääris ~10 a; Maagaasi peamine komponent 60-90%, kergesti süttiv, vähemürgine, koos õhuga plahvatusohtlik segu Saadakse: NaOH + CH3COONa = CH4 + Na2CO3 Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 1. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist, etaanist, propaanist ja butaanist vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides
on ioonsed ained ja metallid. 72 Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Molekulaarsed ained võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastasiktoime praktiliselt puudub. Gaasi molekulid liiguvad kiiresti ja korrapäratult ringi, täites kogu ruumi, milles nad asuvad.
värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Reaktsiooni kiirendamiseks võib katseklaasi vesivannil soojendada. Jälgitakse reaktsioonisegu värvuse muutumist ja selgitatakse nähtust. 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Ksantoproteiinreaktsioon (xanthos kollane, kr k) tõestab aromaatset tuuma sisalda-vate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus
Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25c juures 14,0 Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7) Gaas aine.mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
