Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb MAALIKUNST ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist NAVITROLLA ja maalimist. Vestlus esivanemaga 1999 Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamise ga nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimee KERAAMIKA KADRI JÄÄTMA Kahel jalal · Sündinud Tallinnas 1961.a . · 1981-1986 õppis ERKI-
erinevat liiki. Evolutsioonilised liigid Liikidel on ühine evolutsiooniline päritolu, mis säilitab oma puutumatuse. Mingil ajal võivad mõned liikmed evolutsiooni käigus populatsioonist lahkneda ja areneda alamliikideks. Isolatsiooni olemasolul (geograafiline või ökoloogiline) võib see viia uute liikide tekkeni. Liike, millest teised liigid alguse saavad, nimetatakse parafüleetilisteks liikideks. Fülogeneetilised (kladistilised) liigid Sama esivanemaga organismide grupp. Päritolu säilitab oma puutumatuse ajas ja ruumis. Mingil ajal toimub selles grupis liikmete lahknemine teineteisest ning kui see lahknemine ilmneb, saab kaht populatsiooni lugeda erinevateks liikideks. Erinevad evolutsioonilistest liikidest selle poolest, et uute liikide arenemisel vanemliigid surevad taksonoomiliselt välja. Alamliike kui sellised ei eristata. Ökoloogilised liigid Organismide hulk, mis on kohanenud keskkonnas kindlatele ressurssidele ehk nissidele.
linna kaitse, linnapiir, mida tõmbas maale asutaja. Alates 390 eKr keltide rünnakud ja tulekahi hävitas linna, kuid Roomat ikka ei ehitatud üles korrapäraselt. Etruski kuningate võim oli tüüpiliselt absolutistlik, oli nii ilmalik, militaarne, religioosne kui juriidiline. Etruskide ajal hakkasid välja joonistuma tüüpilised rooma institutsioonid. Civitas’e (kodanikkond) aluseks oli gentes, kuhu kuuluvad ühise esivanemaga kodanikud. See esivanem andis gens’ile nime: nomen gentile. Kliendid: Gens’i kuulusid ka kliendid, pidid alluma patroonile, ise said abi ja kaitset vajadusel. Gens: Gens jaguneb familia’ks, mille keskseks isikuks on pater familias. Patriitsid: Kõige mõjukamate gentes’te liikmed moodustavad patritsiaadi(patriitsid, patiitsiseisus). Al. a. -433, patritsiaat suletud. a
inimestel harva ette. Profaansel ajal ilmus jumalik inimesele enamasti pigemini mõnel “maskeeritud” kujul, kuid ikkagi loomuliku nähtusena. Religioosse maailmamõistmise üheks tunnuseks on üleloomuliku eristamine teispoolsusena loomuliku maailma suhtes. Müüdilise maailmamõistmise raames oli maailm tervikuks kujundatud ja see tervik omakorda sisemiselt lahtiliigendatud jumalate ühtse päritolu kaudu. Jumalad moodustavad justkui ühe hõimu ühtse esivanemaga, nii nagu inimühiskondki tol ajal oli sugukondlik ühiskond, st. ühiskonna ülesehitamise põhimõtteks olid sugulussidemed. Maailma iga aspekt, mis inimest puudutas, oli niiöelda “hallatud” ühe või teise jumala poolt, jumalad olid üksteisega seotud sugulus- ja pärinemissidemete kaudu ja maailm oli tervikuks kujundatud jumalate ühtse päritolu kaudu. Esimeste filosoofiliste küsimuseasetuste kujunemine. Filosoofia kui esimese teoreetilise
moodustavad põlvnemisgrupi, kõik on sugulased, moodustavad poliitilise üksuse, inimesed on klanni liikmed kogu elu sünnivad sellesse. On üldjuhul eksogaamsed rühmad. Peavad abielluma kellegagi, kes kuulub teise klanni. Oluline on esivanema küsimus. Kaks võimalust: 1. esivanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud ja klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle konkreetse esivanemaga selline reaalne sugulus. Suuline pärimus. See seletamine legitimeerib kuuluvuse klanni. Võib juhtuda nii, et nad ka eksivad selle seletamisega, samas ei ole kindel, et nad 100% täppi panevad. Oluline on see, et nad ise usuvad sellese geneoloogiasse. Vahel on võimalik ka uurijatel kontrollida, tegelikke andmeid nt on dokumendid, mille abil on tõestatud, et kuni viis põlve mäletatakse korrektselt, kuid pärast seda hakatakse sassi ajama
totemism (W.Robertson Smith) usk loomakujul tegutsenud esivanematesse; esivanemaks võis olla loom, lind või nt pilv (pilverahvas); tootemlooma ei kütita, kuid korra aastas küll, et ohverdada ja nö austada oma esivanemat sotsiaalne interragatsiooni teooria (E.Durkheim) - nt loodusrahvastest; seotud totemismiga; teooria sõnastas austraalia aborigeenide põhjal; kui me sööme tootemlooma liha, kinnitame me seotust selle esivanemaga. algmonoteism (W.Schmidt) - tema teos ,,Jumala idee päritolu"; monoteismist kasvas välja polüteism jne; enamus rahvastel on mingi taevaisa; madalamad jumalad ja kõrgem jumal, ka magav jumal) süütundest lähtuv (Freud) lähtuv ürgsüütundest kognitivism (ka kognitiivne usundipsühholoogia) - selle teooriaga tuldi välja 90ndatel; religioossed on olemas selle pärast, et nad on loomulikud (keegi ikka nad välja ütleb);
Põlvnemisgrupp püsiv sotsiaalne üksus, mille liikmed tunnistavad, et neil on ühte esivanem. Põlvnemisgrupp on heksogaamne liikmed omavahel ei abiellu. Põlvnemisgrupp on kas isa- või emajärgne (enamasti isajärgne). See määratakse selle järgi, kuidas suudetakse määratleda ja kirjeldada oma põlvnemist kuni esivanemateni. Kui teatakse, kes on ühine esivanem, kuid ei suudeta kirjeldada oma põlvnemist, on tihti tegemist ,,müütilise" esivanemaga. genealoogiate teleskopeerimine jäetakse põlvkondi vahele (kauge esivanem tuuakse lähemale, kui see on tegelikult). - Peamised ametlikud organid: * külavanemad * "suured mehed" (=liidrid) * põlvnemisgrupi juhid (inimesed valivad oma grupile juhi) * külade nõukogud * sugukondade vaheliste liitude pealikud Kõigi nende võim on piiratud. 7. loeng 1. Kui külavanem tahab, et teised midagi teeksid, peab ta ise tegemist alustama. Ei ole õigust kedagi
500 000 a e.Kr Pekingi inimese koobas varaseim teade tule kasutamisest, Euroopas 300 000 e.Kr. Tuld hakati kasutama toidu töötlemiseks---> toit paremini seeditav Homo erectused, kes tuld kasutasid, olid need, kes ellu jäid. Neandertaallased said nime Saksamaal asuva Neanderi oru järgi. · Esimene neandertaallane leiti 1956, paekivimurdjad arvasid esialgu, et tegu on karu luudega, kohalik kooliõpetaja arvas, et tegu inimese kauge esivanemaga. Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm 3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha. Laubasagarad on emotsioonide kontrollimiseks olulised, neandertaallastel laubasagarate osa on vähene. Neandertaallasi kujutatakse väga erinevalt, üks näeb välja nagu metsik ahv, teine nagu turske talumees.
sugulussidemeid. Suguluse arvestamiseks peab olema mingi süsteem. Põhiline sotsiaalne üksus on põlvnemisgrupp, tunnistavad ühiseid esivanemaid. Klannid on heksogaamsed grupid – peab abielluma kellegagi, kes kuulub mingisse teise klanni. Oluline on ka see, kes on esivanem, kaks varianti: 1)esinevanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud, klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle esivanemaga, see on reaalne sugulus. Oluline on see, et see genealoogia, mida nad ette kannavad on reaalne. Kuni 5 põlvkonda mäletatakse hästi, siis hakatakse juba sassi ajama. Kaugemaid esinevanemaid enam ei mäletata 2)Inimesed usuvad, et neil on ühine esivanem ja selleks on mõni loom või lind või nt jäämägi. Kaks põhilist põlvnemise arvestamisviisi: isapoolne ja emapoolne. Kas inimesed arvestatakse automaatselt ema või isa klanni. Mees ja naine peavad olema
täiendama ennast. Sooidentiteedi areng 1. Kahe kuni kolme aastane laps vastab esimest korda, kas ta on poiss või tüdruk. Vastab väliste tunnuste najal. Poisid kannavad pükse ja tüdrukud kleiti. Kolmandal neljandal eluaastal identifitseeritakse ka onusid ja tädisid. 2. Neljas eluaasta eelistatakse asju ja objekte, mis on seotud tema sooga. Poisid mängivad autodega 3. Viies eluaasta kuni eelkooliea lõpp identifitseeritakse ennast oma esivanemaga poiss isaga, või sellega, kellega ta on pikaajalises kontaktis mudel on autoriteet. Kasvõi onu või vanaisa. Kui ei olda püsisuhtes, siis ei ole ka mudeliks. 4. Kainikuiga (6-7 eluaastat kuni 10-11) ja murdeiga Kainikuiga Poisil tugevneb identifitseerimine samasoolise soorolliga Tüdrukul nõrgeneb identifitseerimine samasoolise soorolliga tüdrukud androgüünsemad Murdeiga Poisil nõrgeneb sooline identifitseerimine samasoolise soorolliga
Tüüpiliseks on olukord, kus osa tunnustest toetab üht, teine osa teist puud. Küsimus on selles, milliste reeglite alusel kõrvaldada uuringuist need jagatud tunnused, mis on ebasusaldatavad. Suurim osa klassikalisest fülogeneetiliset tööst on tehtud morfoloogiliste tunnuste võrdlemisel. Siin on oluline eelistada homoloogiat analoogiale (teha vahet homo- ja analoogia vahel). Siinses kontekstis nimetame: homoloogseks niisugust tunnust, mida kaks või enam liiki jagavad oma ühise esivanemaga; analoogseks niisugust tunnust, mida jagavad kaks ehk enam liiki, kuid need liigid ei jaga seda oma ühise esivanemaga. Homoloogiate leidmine on kas triviaalne, ehk siis üpris suurt uurimist nõudev tegevus. Nii näiteks on mammaalide kuulmeluud homoloogsed kalade lõpuste luudega - ilmselt mitte just ilmselge pinnalise vaatluse tasemel. Samas - analoogia võib viia kergesti eksiteele. Kui asetada
on koondunud eesotsa. Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia). Enterotsööl (mesoderm koos tsöloomiga kujuneb ürgsoole, entodermi külgmistest soppidest). Omane peamiselt teissuuste (Deuterostomia) klaadile, kel on ka muid iseärasusi. 92. Käsnad ( Porifera ): erinevusi teistest hulkraksetest, ja ühist ainurakse esivanemaga. Asümmeetrilised. Nende kehas on vaid viit tüüpi rakke (selgroogseil on tüüpe kuni paarsada). Koed on olemas, aga rakud nendes omavahel vähe integreeritud; ühe koe rakud võivad muutuda teiseks koeks. Moone vastsest täiskasvanuks on käsnadel vastupidine muile hulkrakseile. Teistel jääb vastse ripsmeline välimine epiteel (ektoderm) pinnale ja sooltoru tekib looma sees. Käsnadel keerab välimine, viburiga rakkude kiht end sissepoole ja hakkab toitu seedima
Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid, ka perekonna ja ühiskonna struktuur. Civitas´e moodustab gents´e- suured perekonnad, hõimud. gentsidesse kuuluvad ühise esivanemaga hõimud. Naistel oli rohkem õigusi ja neil olid eesnimed. Kui naistel oli eesnimi, siis see näitas, et neil oli teine positsioon ühiskonnas. gentsi kuulus perekonnapea ehk päris kodanik, pater familias, tema perekond ja kliendid-isikud, kes toetusid pater familiale. Kliendi seisus ja olek- clientela- klienteel. Võib olla etruski päritolu. Kõige mõjukamad ja tähtsamad gentsid nim. patritsiaat. Nende seast on pärit kõige varasemad ja kõige tähtsamad magistraadid(kõrgem riigiametnik)
Jahikunsti tuli uuendusi juurde vähe. Läbi tuli ajada vanade ja primitiivsete vahenditega. Sealjuures pidi kütt ise kangem olema, võtma appi kõik aastasadade jooksul kogunenud ja põlvestpõlve edasi antud tarkused. Möödunud sajandi jahimehel oli lisaks püssile kaasas ka jahinuga ning puusa peal tapper. Mõnelpool tarvitati ka käksi või oda. Seega sarnanes sada aastat tagasi kütt veel suuresti oma muistse esivanemaga ning meil on võimalus näha esemeid, mille ajalugu on pikem, kui seda esmapilgul arvatagi oskaks. Seoses talumaade vabaksostmisega laienesid ka jahiõigused. Hakati moodustama jahiseltse ning küttimine võttis pikkamööda oma tänapäevase kuju. Pärast Vabadussõda algas aktiivsem võitlus salaküttimise vastu, jahindusele anti organisatoorne alus. Püssid ilmusid laiemalt kasutusele Rootsi ajal. Neid sattus rahva kätte sõdades, kuid külasepad valmistasid neid ka ise. Möödunud
annaabi.ee 
