2.1.2. Garantii saaja kirjalik kinnitus kohustuse rikkumise kohta viitega konkreetsele Lepingu punktile, ning selgitus, milles kohustuse rikkumine seisneb; 2.2. Garantii saaja kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks ja Garantii kohaselt nõutud dokumendid tuleb edastada Garantii andja asukohta tähitud posti teel või tuleb anda Garantii andjale allkirja vastu üle. Garantii saaja nõue loetakse ainult siis tähtaegselt esitatuks, kui Garantii saaja nõue ja Garantii kohaselt nõutud dokumendid on jõudnud Garantii andjani hiljemalt Garantii tähtaja viimasel päeval. 3. Garantii kehtivus 3.1. Garantii jõustub alates selle allkirjastamisest Garantii andja poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 4. Lõppsätted 4.1. Garantii on koostatud kahes (2) eestikeelses originaaleksemplaris, millest üks jääb Garantii saajale ning teine Garantii andjale.
2.1.2. Garantii saaja kirjalik kinnitus Võlgniku kohustuse rikkumise kohta viitega konkreetsele Lepingu punktile, ning selgitus, milles Võlgniku kohustuse rikkumine seisneb; 2.2. Garantii saaja kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks ja Garantii kohaselt nõutud dokumendid tuleb edastada Garantii andja asukohta tähitud posti teel või tuleb anda Garantii andjale allkirja vastu üle. Garantii saaja nõue loetakse ainult siis tähtaegselt esitatuks, kui Garantii saaja nõue ja Garantii kohaselt nõutud dokumendid on jõudnud Garantii andjani hiljemalt Garantii tähtaja viimasel päeval. 2.3. Iga käesoleva Garantii alusel Garantii andja poolt tehtud väljamakse vähendab Garantiisumma suurust väljamakstud summa võrra. 2.4. Garantii andja tasub Garantii saaja poolt nõutud Garantiisumma või selle osa nõudes märgitud
läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele 8. Teated 8.1 Lepingu kohaselt pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või epostiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 9. Lepingu kehtivus 9.1 Leping jõustub selle allakirjutamisel. 9
7. Vaidluste lahendamine 7.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele 8. Teated 8.1 Lepingu kohaselt pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või e-postiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 9. Lepingu kehtivus 9.1 Leping jõustub selle allakirjutamisel. 9.2 Kumbki pool võib Lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele
9.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Teated 10.1 Lepingu kohaselt Pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või epostiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 11. Lepingu kehtivus 11.1 Leping jõustub selle allakirjutamisel. 11
9.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Teated 10.1 Lepingu kohaselt Pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või epostiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 11. Lepingu kehtivus 11.1 Leping jõustub selle allakirjutamisel. 11
jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Kui teine Pool ei anna Lepingu muudatusteks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. 8. Muud tingimused 8.1 Lepingu Pooled peavad Lepingut täitma heas usus, vastavuses heade kommetega ja heade tavadega. 8.2 Lepingust tulenev teade loetakse ametlikult ja kooskõlas Lepinguga esitatuks, kui see on Lepingupoolele allkirja vastu kätte toimetatud või edastatud tähtkirjaga. Informatsioonilise sisuga teateid, mille teisele Lepingupoolele edastamisel ei ole õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni, faksi või e-posti teel. 8.3 Vaidlused, mis tekivad Lepingu täitmise käigus, lahendatakse läbirääkimiste teel ja kokkuleppel. Kui Pooled kokkulepet ei saavuta, lahendatakse vaidlus seaduses
kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse Menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalisel on õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Sellisel juhul ei tule volitust tõendavat dokumenti esitada. Esindaja ütlused ja taotlused loetakse menetlusosalise poolt öelduks ning esitatuks, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline nendele kohe vastu vaidleb. Kui dokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, on selle adressaadil õigus vajaduse korral nõuda hilisemat dokumendi paberil kättetoimetamist. Maksukohustuslasel on õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.
suutlikkust mõõta oma elektrooniliste kogude kasutamist. Võtmeteguriteks on autentimine, puhverdamine ja puhverserverid. Isiku autentimist kasutavad raamatukogud harva, et mitte mõjutada elektrooniliste kogude kasutatavust. Ent nende kasutamist teenindatavate poolt saab kindlaks määrata vaid juhul, kui kinnistatakse kasutaja tuvastust võimaldav identifikaator. Päringud · Mõõtmise eesmärgil loetakse päring esitatuks teenindatava poolt juhul, kui päringu esitanud arvuti IP-aadress näitab arvuti asumist raamatukogu või asutuse ametlikus teeninduspiirkonnas. Juurdepääs tasulistele elektroonilistele raamatukoguteenustele (nt omandatud või litsentsiandmebaasid, jadaväljaanded jne) autenditakse tavaliselt IP-aadresside plokkidele. Päringud · Tuleb eeldada, et kõik kordaläinud päringud on esitanud teenindatavad. Päringuid tasuta teenustele
(2) Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. (4) Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Taotluse edastamisel pädevale haldusorganile hakkab asja lahendamise tähtaeg kulgema
küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. Seega on nõustaja osalemine lubatud ka halduskohtumenetluses. TsMS §228 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Sama paragrahvi lõige 2 sätesatab, et nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, kuid ta ei saa esitada taotlusi ega teha menetlustoimnguid. Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Nõustajale ei ole seatud mingeid nõudmisi tema õigusalaste teadmiste osas. Referaadi autor teab enda praktikast, et halduskohus ei ole teinud takistusi nõustajana menetluses osalemiseks, kuid seejuures jälgib halduskohus, et nõustaja ei väjuks endale seadusega antud võimaluste piirest ega püüaks istungil esitada taotlusi või teha menetluse kestel menetlustoiminguid
Eestis kehtinud kaubamärk. Ekspertiis. Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma õigusaktidest ja võtab vastu otsuse kaubamärgi registreerimise või sellest keeldumise suhtes. Vastulause esitamine. Vastulause tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist. Kehtivus. Registreeritud kaubamärgi kehtivusaeg võib teoreetiliselt olla lõputult pikk, s.t see sõltub kaubamärgiomaniku soovist pikendada iga kümneaastase perioodi järel kaubamärgi kehtivust. Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasuma Patendiametile määratud suuruses riigilõivu vastava registritoimingu eest. Õiguste kaitse EL-i kaubamärgi rikkumise korral.
isikuna esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub menet- lusese2. Esindusõiguse erisused sätestab TsMS. Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõi- melist isikut (TsMS § 228 lg 1. Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (TsMS § 228 lg 8). Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda (TsMS § 228 lg 3). Seaduses sätestatud juhtudel määrab isikule esindaja kohus, nagu sätestab TsMS § 219. Seega kohtus esindamise õigus tuleneb seadusest või volitusest. 1 Lk 12 2 Lk 13 6 Oluline on märkida, et õigus kohtus esindamiseks annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki protsessitoiminguid, väljaarvatud seadusega sätestatud piiran-
Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei anna õigust teabe andmisest keelduda. Teabenõude olemusest ja ÄS § 287 lg 1 mõttest tuleneb, et juhul, kui juhatus on ÄS § 287 lg 2 järgi keeldunud teabe andmisest, võib aktsionär nõuda kohtu kaudu teavet ÄS § 287 lg 3 alusel ka siis, kui ta on teabenõude esitanud enne aktsionäride üldkoosoleku toimumist ning juhatus on keeldunud enne üldkoosolekut talle õigustamatult teavet andmast. Sellisel juhul tuleb teabenõue lugeda esitatuks üldkoosolekule ning ÄS § 287 lg-s 3 nimetatud kahe nädala pikkust tähtaega kohtule avalduse esitamiseks tuleb hakata lugema üldkoosoleku toimumisest. Üldkoosolekul osalemine on üks tähtsamaid võimalusi aktsionärile aktsiaseltsi tegevuses osalemiseks ja juhatus peab olema võimeline üldkoosolekul päevakorraga seotud küsimustele vastama ka juhul, kui ta ei ole enne nendega tutvunud. Teabenõue ei pea olema põhjendatud ning seda ei ole vaja enne üldkoosolekut juhatusele esitada
Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvestatava tähtajaga, saabub tähtapäev viimase kuu vastaval päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Kui tähtapäev satub riigipühale vôi muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval tööpäeval. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemiku keskööst keskööni. Kirjalik dokument loetakse tähtpäevaks esitatuks, kui see on sideasutusele ärasaatmiseks üle antud tähtpäeval enne kella 24.00. Sideastusele esitamisega vôrdsustatatkse dokumendi teksti edastamine telefaxi, teletaibi e-maili vôi muu sidevahendiga. 35. Lepinguõiguse üldpõhimõtted Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik (ld. k
vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Otsuse vaidlustamise kord Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus TVK-st välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Kui TVK-i poole pöördunud isik ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ja otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub TVK otsus. Otsuse jõustumine
oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Otsuse vaidlustamise kord · Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. · Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus TVK-st välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. · Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. · Kui TVK-i poole pöördunud isik ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ja otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. · Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. · Avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. · Avaldusest loobumise puhul jõustub TVK otsus. TVK otsuse jõustumine
8 oktoober 9 november 0 detsember (4) Kui M1 või N1 kategooria sõiduk, v.a alarmsõiduk, õppesõiduk, eksamisõiduk, takso ja ADRsõiduk, esitatakse korralisele ülevaatusele kolme kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega, loetakse sõiduk ülevaatusele esitatuks määratud ajal ja järgmise korralise ülevaatuse aeg määratakse sellest arvates. (5) Kui M1 või N1 kategooria, v.a alarmsõiduk, õppesõiduk, eksamisõiduk, takso ja ADRsõiduk, esitatakse korralisele ülevaatusele varem kui kolm kuud enne määratud ülevaatuse aega, siis uut ülevaatuse aega ei määrata ja jääb kehtima viimati määratud korralise ülevaatuse aeg. (6) Kui M1 või N1 kategooria sõiduk, v
kohustustega, olles ühtlasi üheks eelduseks ilma milleta ei ole võimalik kannatanu nõuet selle isiku vastu suunata. Samas ei saa menetleja täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud. Näiteks kui materiaalõiguslikult vastutavad kaks süüdistatavat kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt, kannatanu otsustab esitada tsiviilhagi aga vaid ühe süüdistatava vastu, puudub menetlejal võimalus lugeda tsiviilhagi esitatuks ka teise süüdistatava vastu. Hagide liitmine Kohtuasja kiirema ja õigema lahendamise tagamiseks võib erinevad hagisid arutada ühes menetluses, liites hagid ühte menetlusse. Hagide subjektiivsel liitmisel esitatakse ühes hagis sama nõue mitme kostja vastu. Hagide objektiivsel liitmisel esitatakse ühe kostja vastu mitu nõuet. Eeltingimuseks on, et nõuded on esitatud sama kostja vastu ja kohus on pädev lahendama mõlemaid nõudeid
lg 3). Kuna Justiitsministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 39 ,,Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e- toimiku kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korra" § 6 lg 2 teine lause nõuab igal juhul lõpuks tasutaotluse esitamist ka e-toimiku süsteemi kaudu, on põhjendatud lugeda taotlus õigeaegselt esitatuks ka siis, kui see on menetlejale edastatud esimesel võimalusel pärast tehnilise takistuse äralangemist. (p 14) 3-1-1-79-14 (kes saab nõuda õigusabikulude hüvitamist) Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks
annaabi.ee 
