Absolutismi mandumine • Louis XV (1715-1774) • Madame de Pompadour • Kaotati koloniaalvaldusi nii Põhja-Ameerikas, Aafrikas kui Aasias • „Pärast mind tulgu või veeuputus!“ • Louis XVI (1774-1792) • Marie Antoinette • Toetab USA iseseisvumist rahaliselt • Riigi rahaline seis halvenes • 1789- Generaalstaatide kokkukutsumisele järgnes revolutsioon Parlamentarismi tunnused • Võimude lahusus • Seadusandlik võim kuulub rahva poolt valitud esinduskogule, otsustab seadused ja maksud. • Kuningale kuulub täidesaatev võim- määrab kooskõlas parlamendiga peaministri, kes juhib valitsust, mis viib seadused ellu. • Kuninga võim on pärilik. Parlamentarism Inglismaal alates 1689 „Õiguste bill“ ehk „Bill of Rights“ • Inglise kuningad (Tudorite dünastiast Henry VIII ja Elisabeth I ja Stuartite dünastiast James I) pidid arvestama parlamendi otsustega. • Charles I (1625-1649) katse seisuste esindust murda kukkus
riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel rahvuskirikule ja seisuste esinduskogule. Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525. aastal mil reformatsiooni käigus ilmalikus muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik, mis oli ka esimene protestantlik riik Euroopas. Nagu ka absolutismis oli valgustus ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal
TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim tugevnenud. Põhjused: · Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil. · Parlamenti kuuluvad rahva hulgast valitud esindajad, kelle elukutsed ja haridus on erinevad. · Parlamendi protseduurireeglid on kohmakad ja aeglased, reageerimine on raskem. · Nüüdisaja valitsus eelistab mitmesajaliikmelisele esinduskogule väikseid töörühmi ja eksperte. Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik (Konstantin Päts oli samaaegselt pea- ja siseminister), kuid tänapäeval on peaminister kujunenud tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliselt riigipeaks. Minister on poliitiline figuurm kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Tal on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga samasse parteisse.
toetasid ka Soomes äsja tekkinud sotsiaaldemokraadid. Suur palvekiri- kirjutas alla 520000 inimest üle Soome, et jõuda rahvusvahelisele tasandile, kuid vene võim ei kuulanud seda ja jätkas venestamist, hakati valmistuma relvastatud vastupanuks, 16.06.1904 tulistas aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri, puhkes revolutisoon ja Nikolai oli sunnitud järelandmisteks.1905 novembris tühistas keiser suure osa veebruarimaifestist ja andis loa soome esinduskogule, toimusid valimised, tohtisid osaleda ka naised ja võitsid sotsiaaldemokraadid, kuid võim jäi vana ja noorsoomlaste kätte, kui selle võimu piirati oluliselt ning jõuti arusaamale et Soome vabadus on võimalik ainult Venemaast lahkulüües. Baltikubermangud- Janis Rainis-osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Jaan Tõnisson-oli tõusnud eestis 19 saj mõjukamaks rahvuslikuks tegelaseks, andis välja Tartus Postimeest
masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Tekib uus riik- tänane maailmavõim
3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsustega kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem, Ülem- ja Alamkoda 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Parlamentarism Absolutism Piiramatu võim Piiratud, seisused. Seadusandlik võim Absoluutne kuulub monarhia- piiramatu esinduskogule kuninga võim Kuninga võim on Mõistab kohut pärilik. tähtsamatel juhtudel 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult Ameerika koloniseerimine Indiaanlaste massiline hävitamine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse 6.Kirjelda USA kujunemist ja iseseisvumist.5 Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California
Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim tugevnenud. Sellel on mitmeid põhjusi. Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil. Nüüdisaegne poliitilise otsustamise protsess 7 nõuab kiiret ja asjatundlikku tegutsemist. Parlamenti kuuluvad rahva hulgast valitud esindajad, kelle elukutsed ning haridus on erinevad. Nüüdisaja valitsus eelistab mitmesajaliikmelisele esinduskogule väikseid töörühmi ja eksperte. Valitsus käsutab tänapäeval märksa võimsamaid mõjutusvahendeid, näiteks seaduste juriidilist ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. b) Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks
samaaegselt volikogu juht. Omavalitsusseadus: esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud. Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad- määravaks on maakonna esinduskogu, komisjoni ja maakonnanõuniku või maakonna ülemdirektori omavahelised suhted. - Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimuorgan- on analoogsed valla esinduskogule. Valimised- esinduskogud valitakse üldistel, võrdsetel, otsestel ja vabadel valimistel 4-5 a. Proportsionaalne valimine või kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse majoritaarsed valimised + majoritaarne valimine proprtsionaalse võrdsustusega: majoritaarsetes ringkondades võrdustatud valimisest ehk proprtsionaalsest varunimekirjadega ehk liidumaades võivad
diplomaatilised esindused. Eesti esindajaks Rootsis jäi Tõnisson, Inglismaal A. Piip; Prantsusmaal Pusta ja Roomas Virgo. Tõnisson, Martna ja Menning siirdusid 1918 aprillis Kopenhaagenisse, peaülesandeks balti sakslaste Eesti vastase propaganda paljastamine. Saksamaale sissesõiduviisasid neile ei antud. Eesti diplomaatiliste jõupingutuste tulemusena andsid 1918. a mais Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustuse eestlastele kui rahvale ja nende esinduskogule (Maanõukogule), mitte aga uuele riigile. Et kuni rahukonverents Eesti saatuse lõplikult kindlaks määrab. Mais 1919 tunnustas Saksamaa välisministeerium Eesti esindajana Mihkel Martnat. Poola ja Soome tunnustasid Eestit de facto 1919. a sügisel. Rootsi teatas de facto Eesti Vabariigi tunnustamisest alles 1919. a sügisel. Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil Välisministeeriumi moodustamine novembris 1918. Esimene välisminister Jaan Poska. Tema ka
Nüüdisaegne poliitilise otsustamise protsess nõuab kiiret ja asjatundlikku tegutsemist. Parlamenti kuuluvad rahva hulgast valitud esindajad, kelle elukutsed ning haridus on erinevad. Lisaks on parlamendi protseduurireeglid kohmakad ja aeglased, mis teevad kiire reageerimise raskeks. Ühe seaduse menetlemine võib võtta paar aastat ja nii osutub lõpuks valminud seadus juba ajast mahajäänuks. Nii eelistabki tänapäeva valitsus mitmesajaliikmelisele esinduskogule väikseid töörühmi ja eksperte. Valitsus käsutab tänapäeval märksa võimsamaid mõjutusvahendeid, näiteks seaduste juriidilist ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. Loomulikult ei tähenda eeltoodu, nagu ei piira valitsuse võimu enam miski Kuni ühiskonnas
R. arvates tuleks ühiskondlikus kokkuleppes sündinud ühiskonda tema passiivses olekus nimetada "riigiks", aktiivses olekus "suverääniks" ja vastanduses teistele riikidele "võimuks". [21]Suverääni võim peab olema absoluutne, ainsaks piiranguks on nõue, et kõik seadused kehtiksid ühtviisi kõikide kohta. Üldine tahe ja suveräänsus ei ole jagatavad. Rahvas ei saa suveräänsusest loobuda ega suveräänsust loovutada, ka seadusandlikule esinduskogule mitte. Kuid R. läks suveräänsuse jagamatuse ideega liiga kaugele ning eitas sellel alusel ka võimude lahususe teesi; tõsi küll, ta seadis täitevvõimu seadusandliku võimu ripatsiks, mida võib iga hetk välja vahetada. Ühiskonnas elava inimese vabadus on aktiivne osalus poliitikas ja seadusandlsuses. Mh argumenteerib häälteenamuse printsiibi kasuks. Üldine tahe tähendab kodanike ühtsust. Ühiskondlik leping polegi ühtsuseks küllaldane:
kasutaja ... tänapäeva demokraatia algus. Montesquieu · Jõukas jurist, kes kohandab loodusteadusliku mõtlemisviisi riigifilosoofiale · ,,Pärsia kirjad" (1721): kritiseerivad iroonilised prantsuse absolutismi · ,,Seaduste vaimust" (1748): peateos... Riigi meelevaldsuse välistab inglisepärane poliitiline süsteem. Montesquieu võimude lahususe teooria 1. Valitsejale kuulub täitevvoim 2. Seadusandlik võim kuulub rahva esinduskogule 3. Sõltumatu kohtuvõim · Nii tekib tasakaal kui üks võim piirab teist ja tulemuseks on kodanikuõiguste puutumatus. Montesquieu mõju · Poliitilise teooria mõju on pöördeline alates Prantsuse revolutsioonist kuni tänase päevani · M lõi selle 18.saj. Prantusmaa jaoks ... ,,ideaalkord" ja Prantsuse revolutsiooni esialgne siht · Võimude lahusus on tänapäevani läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte.
KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. KOV esinduskogu, täitevorgani juhi ja täitevorgani vahelisi võimuvolitusi eristamise aluseks võttes jaotus monistlikuks süsteemiks, kus esinduskogule kuuluvad kõik võimuvolitused; dualistlikuks süsteemiks, kus võimuvolitused on jaotatud esinduskogu ja täitevorgani juhi vahel; ja trialistlikuks süsteemiks, kus põhiline pädevus on jagatud nende kolme organi vahel. Monistlike ja dualistlikke liike tänapäeval ei esine enam, vaid tegu on modifitseeritud omavalitsuskorraldusega. Munitsipaalõiguse piiritlemine Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega esemeliselt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite
veel diplomaate, sest de iure tunnustus Eestile jäi saamata. 1918. a jaanuaris Rootsi saabunud Jaan Tõnisson oli esimene välissaadik, kes lõi kontaktid Rootsi ja teiste riikide diplomaatidega. Stockholmis rajati Rootsi võimude nõusolekul Eesti ajutine saatkond, kuigi Rootsi teatas de facto Eesti Vabariigi tunnustamisest alles 1919. a sügisel. 1918. a mais andsid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustuse eestlastele kui rahvale ja nende esinduskogule, mitte aga uuele riigile. Suurbritannia poolt mais 1918 Eesti Maapäevale de facto antud tunnustusele tuginedes asutati siiski järgnevalt Eesti ajutine esindus Londonis. Mais 1919 tunnustas Saksamaa välisministeerium Eesti esindajana Mihkel Martnat. Poola ja Soome tunnustasid Eestit de facto 1919. a sügisel. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist
siis ka korraga riigivõimu selles omavalitsusüksuses. Bürgermeister, kes reeglina on valitud volikogu volituste ajaks tähtajaliselt, on nii volikogu poliitiline usaldusosaline täitevtasandil (NB! paralleel - parlament <-> valitsus ) kui ka professionaalne haldusjuht, kes töötab igapäevaselt täiskoormusega ning saab töö eest soliidset hüvist. Bürgermeistril on reeglina laialdased täitevvolitused ning kui esinduskogule ja bürgermeistrile on lisaks ka valitsus, leiame omavalitsustasandilgi eest justkui analoogia võimude lahususe skeemile. Sellega aga tegemist ei ole - see on pigem nö tööjaotus. Selles skeemis puudub ka oluline komponent - kohtuvõim. Viimane on riiklik institutsioon ning tema süsteem on riigis omaette ülalt alla ( NB! Nõukogude võimu tingimustes, kus kohalikud nõukogud olid tegelikult riigi tsentraliseeritud
annaabi.ee 
