aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks. Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad. Taju vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeis ja nähtusi tervikuna. Taju koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tunded. Tajul on valiv iseloom. Taju liigid: - Ümbritsevate objektide taju - Ruumitaju - Ajataju - Liikumistaju Omaette tajuliik on illusioon. Illusioon on moonutatud, ebaõige taju.
Sheet1 20. sajandi kunstivoolud iseloomulikud tunnused mõjutajad Lähtekohaks on Cézanne'i looming, säilitab mingil määral loodusliku eriti püüe leida motiivi, kuid nende ainetering on looduses nähtavais piiratud majad, esemeis nende puud, muusikariistad (kindla põhivorme ja Kubism geomeetrilise vormiga objektid) püsivaid struktuure. Futuristid kujutasid rütmikat Filippo Tommaso linnaelu, kaasaegset tööd ja Marinetti artikkel futurism masina liikumise hoogu. ajalehes Rahutus, Värvilaikude paigutust Loomulik jätk ei paista valitsevat mingi eelnenud
Algselt pilkenimetus, lähtekohaks Cezanne'i looming. Püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Geom vormid!! Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaaniast Muutis pidevalt suunda, töötas mitmes laadis korraga o 1. Nooruses oli klassitsistlik- realistlik ja traditsioonitruu o 2. Sinine ja roosa periood- sümbolism o 3. Hilisem looming- kubism
Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr. Tähtsamad tööriistad valmistati kivist. Muistsed inimesed eestimaa pinnal rajasid oma asulad jää sulamisest tekkinud jõgede ning järvede äärde, kuna veest püüti toiduks kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt okste ja mätastega. Kalu püüti ahinguga, hiljam kalavõrkudega.
Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või kellegi kasuks kui kahjuks. Ühtlasi käsitleti loodust ja looduslikke objekte hingestatuma ehk elusolenditena. Põllumehele muidu vaenulik mets usundis vaenuliku jõuna ei kajastu. Samas polnud ta ka heatahtlik, vaid neutraalne - metsa seaduste täitja võis oodata head vastuvõttu, mittetäitja aga eksitamist või hullematki. Loodusjõudude abi oli vaja vilja- ja karjakasvatuses
esmakordselt Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemis, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevanduskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeis, mis pärinevad aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-lise tsingisisaldusega asju on leitud eelaajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17. sajandini. Läänes tunti
5.Millest tuleneb nimetus ekspressionism? Ekspressionistid Prantsuse keelest - Väljendus 6. Mis iseloomustab saksa ekspressioniste ja nende töid? Pildile juurde mõeldud tähendus ja sümboolika väljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu parema ühiskonna igatsus Kubism 1. Millal kõrg periood? 1907 Pariis 2. Kelle loomingut ja miks peetakse kubistide mõjutajaks? Cezanne. Eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. 3. Milliseid kunstnikke peetakse rajajateks? Pablo Picasso - Hispaania Georges Braque - Prantsusmaa 4. Millisteks perioodideks saab Pablo Picasso jagada ja iseloomusta - 5 Perioodi?* 1) Sinine periood (1901–1904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm
Võrrelda foovide ja ekspressionistide loomingut. Foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemist. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Ühine joon oli- emotsionaalsuse kujutamine. 6. Kes rajasid kubismi? Millest saadi inspiratsiooni? Alates 1907.aastast saab rääkida kubismist. Kubismi lähtekohaks on Cezanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Kubismi rjasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Braque. 7. Iseloomusta kubistliku maali. Kubistide maalidelt kaob ruumilisus. Värvigamma on hästi kasin, sageli beezika-kollaka koloriidiga teosed.Kubistid vaatlesid objekti.Lemmikteemateks olid natüürmordid, portreed, maastikuvaated ja väga sageli keelpillid kui objektid. Leiutatakse uus maalitehnika- kollaaz- maalile lisatakse muid materjale- nt ajalehti, tapeeti. 8
· Kogukonnad koosnesid enamasti 2-4 perest · Kogukonnal oli mitu elukohta, see sõltus saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist · Liiguti ja elati ikkagi teatud suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise · Mesoliitikumi ajal võisid olla ka aasta ringi kasutatavad asulad Töö- ja tarberiistad · Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, ka puust · Kuna puu säilib halvasti, on praktiliselt võimatu leida neid esemeis arheoloogilistel kaevamistel · Kõige parem kivim oli tulekivi, mille tükkide serv oli hästi terav · Tulekivi asemel Eestis kasutati kvartsi · Tööriistad kivimitest olid mõne sentimeetri suurused · Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga
vormid on hästi välja joonistatud. · Inimesi sel maalil on kujutatud väga mehelikult ning teistmoodi. Figuurid ei ole realistlikud vaid on kujutatud geomeetriliste vormide abiga. Figuurid on kubistlikud. (M. Beazley ,,Kudas mõista maalikunsti, zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos.") · Maalil nähtu on seotud antud ajastu või voolu nägemusega ja nõudmistega kujutatavale selle kaudu, et püüti leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika, mis selle sajandi alguses just pariislastele tuntuks sai. Seda on just näha ka selle pildi juures, näiteks naiste näod on maskide moodi ning kehaehitus printsiipideks on võetud geomeetrilised kujundid. (J.Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu.") · Valisin selle maali seetõttu, et see maal on väga ebatavaline ning teistsugune. Ühtlasi ka kunstniku tuntumaid teoseid
raamatugraafikat. - Alguses olid tema teosed rahvus romantilises stiilis. - "Autoportree"; "Aida tänav Tallinnas"; "Laboratooriumi tänav Tallinnas"; "Kahepoolne töö". Kubism - Kubismi alguseks võib lugeda 1907.aastat. Lähtekohaks võime lugeda Cezanne loomingut, eriti püüet leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. - Kubismi rajasid Pablo Picasso ja Georges Braque. - Lemmikvärvideks olid pruunid, rohelised ja hallikad värvid. Hakati heleduse ja tumedusega teoseid modelleerima. - Olulisel kohal olid jooned ja erinevad pinnad, värvidel ei olnud nii suurt tähtsust. - Teosed olid justkui tükideks lõigatud ja killustatud. - 1911.aastal toimus suur kubistlik näitus.
Kuna see annab võimaluse mõttel vabalt joosta lasta. See on vabam ning jätab kunstnikule ja vaatajale vabalt kujutleda. 3 1.Kubism Pariisis oli foovide looming vaevalt paar aastat päevakorras olnud, kui juba ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saab rääkida kubismist. Kubism oli algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cezanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavaid esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika, mis selle sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. Kubismi hälli juures seisid Hispaaniast pärinev PABLO PICASSO ja prantslane GEORGES BRAQUE. Kubism, mis tekkis Prantsusmaal 1907. aastal ja püsis 1925.aastani, näitas end kui südi, viljakas ning mõjukas suund kogu kunsti arengus. Ta tõi korrapealt publiku kohtu ette suure hulga ennenägematuid maaliteoseid.
Oma suhtumist väljendasid nad inimeste ja esemete deformeerimisega, kasutasid tooreid ning poriseid värve. Inimeste ilmed olid sageli jõhkrad ning neid ei huvitanud ilu ja harmoonia. Kubism Kubismi kõrgperiood oli alates 19071912, aga erinevates maades esines seda ka tunduvalt hilisemal ajal. Paralleelselt fovismiga hakkas tekkima kubism, millest räägitakse alates 1907st aastast. Lähtekohaks loetakse Cezanne'i, eelkõige tema ,,Suplejaid", ta püüdis nähtavais esemeis näha nende põhivorme ja struktuure, talle avaldas mõju ka neegerplastika. Picasso ja Braque on kubismi isad. Kubistide taotluseks oli nähtava reaalsuse lagundamine osadeks, nt kujutada ühte eset korraga mitmest küljest. Looduslikel vormidel polnud mingit tähtsust, neid püüti lähendada geomeetrilistele vormidele. Konstrueeriv deformatsioon oli oluline. Alusepanijaks oli Picasso, kes oli rahvuselt katalaan ning joonistusõpetaja poeg
Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks? Mulle meeldis Deraini töö rohkem, kuna see tekitas positiivsema meeleolu. 7 Kubism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 8 kohta lk 54-60 I Täida lüngad! 1) Kubismi kujunemist on mõjutanud Cezanne looming, eriti tema püüe näha loodusesnähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. 2) Veel avaldas kubismi kujunemisele mõju Aafrike neegriplastika. 3) Kubismi rajajaks peetakse hispaanlast Pablo Picassot. 4) Suurema osa oma elust veetis ta Prantsusmaal. 5) Picasso ,,sinise perioodi" tööd on meeleolult sünge , ta kujutab õnnetuid, muserdatud inimesi . 6) Picasso ,,sinisele perioodile" järgnes Cezanne periood. 7) Kubismi kujunemises mängib tähtsat rolli Picasso 1907. aastal loodud maal ''Avignoni neiud'' 8) 1909. aastal algas
2) Üldmõisted on vaid tuletised olemasolevaist esemetest, nendest abstraktsiooni teel saadud, tegelikkuses esinevad vaid nimetustena (nomena). Ese on ürgsem kui tema mõiste. Universalia post res (nominalistid). Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: 1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee) 2) Üldmõiste on esemega paratamatult seostatud (nominalistide idee) Kontseptualistid: üldmõisted asuvad esemeis (universalia in rebus) Pierre Abelard. Pierre Abelard 10791142 mõõdukas nominalist või kontseptualist. Roscelinuse õpilane. Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus. Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste struktuuridega, mis ei sõltu suhtlemisest.
Saada võib aga ainult välist : raha-vara, elumõnusid, või siis — tsivilisatsiooni. Saamises ja jagamises liituti ja erineti, võideldi ja teritati mõistust; haridustki omandati, koolidesse rühiti, et saada kohta või haljale oksale kergema vaevaga. Tähelepanematult oli saanud tsivilisatsioon sihiks, ülimaks eluotstarbeks omaette. Selles mõistetigi — kultuuri, Euroopa kultuuri. Tõeliselt mõistame aga kultuuri mitte tsivilisatsiooni ebemeis ja esemeis, mida inimene võib raha eest hankida, saada, vaid mõistame selles inimese enda teritatud vaimu kehastust temas ja teda ümbritsevas, isiku- või rahvapärast elu- stiili, — kehastugu see elutegevuses, -mõttes või -kujundamises. Sellist tõelist kultuuri on meil tõesti veel vähe, ja see ongi puudus, mille kallal tasub juurelda, arvustada, aktsiooni alustada. Kas ei ole siis andestatav, kui me oma omariiklusaegset haridus- ja kultuurpolitikat nimetame sihi- ja sisulagedaks,
Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). KUBISM Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide
4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne’i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide
com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www.artcyclopedia.com/ KUBISM Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide
com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www.artcyclopedia.com/ KUBISM Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. ,,Kubism"oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal toimus Sügissalongis Cézanne'i postuumne retrospektiivnäitus, mis oli fovismiga alustanud põlvkonnale tõeliseks ilmutuseks. Kubismi põhimõtted olid pigem intellektuaalne mäng kui esteetiline manifest. Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist. Primitiivskulptuuridelt õpiti vormide
annaabi.ee 
