veepinna, siis kujunevad vulkaaniliste saarte ahelikud, nt. nii on tekkinud MARIAANE saarestik Vaikses ookeanis, kus okeaaniline raskem FILIPIINI laama sukeldub veidi kergema Vaikse ookeani laama alla 6. kui kaks laama liiguvad üksteise suhtes küljetsi mööda kokkupuutejoont, siis tekivad kokkupuutejoonele ristlõhed ning seda protsessi saadavad tugevad maavärinad, nii on tekkinud SAN ANDREASE murrang ja P-AMEERIKA lääne rannikul, kus erisuundades liiguvad P-AMEERIKA ja VAIKSE OOKEANI laam 7. päris vaikne ei ole ka laamade keskosas, seal võib esineda maakoore aeglaseid kõikuvliikumisi ning nõrku maavärinaid, nt. Eesti asub Euraasia laama ja loode osas, kuid ka siin võib toimuda nõrku maavärinaid
Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle" Rome jumaldab oma mustasabaga lammast päevani mil nad Joosepiga lähevad metsa vaatama kitsede pulmi. Metsas olles märkab üks sokk neid ning mõlemad poisid panevad erisuundades jooksu. Kui Romeo seisma jääb märkab ta imeilusat kitse. Tsitaat raamatust: ""Suur jumal!" Hüüdis Romeo." See ajab päris lolliks! Ma olen segi! See kits on röövinud mult viimse mõistuse! Vaid teda ihkan! Tahan olla sinu kallim! Ma lasen käpuli! Saa minu käskijaks! Kuis võisin üldse lammast armastada varem! Mis labasus, paks vill ja rasvased reied! Siin seisab minu hinge kuninganna! Ma hakkan hüüdma Juliaks sind, ilus kits." Rome veedab selle öö koos metskitsega
tähendus. 1.2 KAS KULTUURI TARBIMIST MÕJUTAVAD KA ARENGUTASE JA SILMARING Nagu ma juba enne rääkisin, siis kultuuri saab jagada mitmesse rühma. Samuti saab jagada rühmadasse inimesi selle alusel, millist kultuuri nad tarbivad. Kuna minu teema puudutab Kunda gümnasistide kultuuritarbimise eelistusi, siis küsitlusi analüüsides selgus, et valdavalt tarbitakse massikultuuri. Arvan, et kultuuri tarbimine on tugevalt seotud silmaringi, arengutaseme ja maailma- vaatega. Kultuuri erisuundades on inimestel erinev arengutase ja vaated. Näiteks mõni võib-olla üliarenenud muusikalise maitsega ja ta tarbib sügavamat ja keerulisemat muusikat, kui massidele tehtud lihtsat ja kerget muusikat. Samas võib sama inimene olla vähem arenenud ja haritud näitekunsti valdkonnas ja ta on sellel alal ebapädev. Näiteid minu vaadete kohta saab tuua ka keelevaldkonnast. Keeleõpet alustades õpitakse tähti ja lihtsamaid sõnu
ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangentsiaalsuunas 6...10%. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangentsiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. 4. Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on
Selles kuivatatakse pesu aeglaselt pöörlevas rõhttrumlis, millest puhutakse läbi kuuma õhku. Vesi neeldub auruna kuumas õhus, milles ta õhu jahtudes välja kondenseerub ja ära juhitakse. 1957.aastal lisati masinale ka 5 nuppu, millega sai reguleerida pesuvee temperatuuri, loputusvee temperatuuri, hästi kiiret kiirust ja tsentrifuugimise kiirust. 1990ndate aastate lõpus tuli Briti leiutaja James Dyson ideele, teha pesumasin kahe silindriga (trumliga), mis pöörleksid erisuundades ning mis vähendaks pesu pesemiskordi ja saavutaks paremaid tulemusi, kuid seda masinaidee ei ole läinud veel tootmisesse. 2. Pesumasina tööpõhimõte Kui juhtseade annab käskluse, avanevad sissevooluklapid ja vesi koos pesuainega voolab trumlisse. Kui masinas on vajalik kogus vett, hakkab mootori abil perforeeritud sisetrummel pöörlema ja pesemine algab. Väljavoolutoru kaudu pumbatakse must vesi trumlist välja. Must
saab mänd 90-110 aastaga. Viljakamal pinnal kiiremini, kuid viljakal pinnal ei pruugi mänd raieküpseks saada, kuna enne võivad haigused männi tappa. Hariliku männi ehk Pinus sylvestris levikuala: Männi mehhaanilised omadused: Puidu mehaanilise omaduse määravad tema vastupidamisvõime väliste jõudude ehk koormuste mõjul. Välisjõud võivad olla staatilised, dünaamilised, vibratsioon ja pikaajaliselt mõjuvad. Puit on antistroofne materjal, see tähendab, et omab erisuundades erinevaid omadusi. Soojaga paisub mänd vaid 1/3 terase ja betooni paisumisest. Puit paisub ainult niiskusega ja kahaneb kuivamisega. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud mänd kuivatatakse õhkkuivaks, jääv niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud männi niiskussisaldus on 10-15%. 12%-se niiskuse juures on
Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised. Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad ,,kuumad täpid". N: Hawai saarestik. Mandrilistel
Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurendes. 76. Kuidas ja miks tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib, kui sajab vihma ja päike paistab ja selleks, et näha vikerkaart peame olema päikse ja vihmapilve vahel. Tekib sest valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 77. Milliste optiliste nähtustega vihmapiisas on tegemist vikerkaare tekkimisel? Tegemist on dispersiooniga, et erineva lainepikkusega valguslained väljuvad vihmapiisast erisuundades. 78. Mis on spektraalaparaat? Aparaat, millega saab kindlaks teha valguse spektri. 79. Milline on spektraalaparaadi ehitus? Joonis 1.Spektraalriista ehitus 2.Kollimaatori lääts 3.Prisma 4.Koondav lääts 5.Mattklaas 80. Mis on spekter? Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 81. Millised optilised seadmed võimaldavad saada spektrit? Prisma ja difraktsioonivõre. 82. Mis on kiirgusspekter ja millised on tema liigid
Puidu omadused ja kasutamine Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 4060%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 2030%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve erisuundades ühtlane. Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. Männi- ja kuusesaematerjali kuivatamisel tislerikuivaks kõmmeldub esialgne risttahukas järgneval joonisel näidatud kujundiks (vt. joon.1). Joon.1 Puidu
liikumise korral? Kiireneva sirgjoonelise liikumise korral? 180 ja 0 · Punkt liigub mööda mingit kõverjoonelist trajektoori. Kuidas määrata kiirus- ja kiirendusvektori asendi põhjal, kas on tegemist kiireneva või aeglustuva liikumisega? 6 Kui kiirus ja tangentsiaalkiirendus on samasuunalised, toimub kiirenev liikumine, kui erisuundades, siis aeglustuv. · Kuidas arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt kiireneva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? Integraal kiirendusest ja integraal kiirusest. · Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist mille puhul jäiga kehaga muutumatult seotud sirged jäävad paralleelseks oma algasendiga.
kaks venelast. Kik mehed lendasid bussidesse ja panid minema. Siduajal seoti mehed kinni ja viid metsa. Scott ja Sammy rkisid meestega samalajal kui Scotti mehed piinasid venelasi. Peale pikka piinamist tapeti mlemad mehed ja panid bussi peale. Bussid sitsid suure hooga venelaste majast mda ja hoopealt visati kaks venelast maja ette surnuna maha. Peale kuuaja mdumist tegi maffia Cosa Nostra uue rnnaku venelastele ja peale seda lks see laiali ja liikmed pgenesid erisuundades. [IMG]http://i34.tinypic.com/11b7rxc.png[/IMG] Peale ndala mdumist tuli maffia kokku, et minna lplikult laiali, kuna kttemaks lks tide. Kik sagisid toas ringi, kuniks sisse tuli Scott ja Sammy. Koheselt oli toas vaikus ja kik kuulasid. Scott alustas juttu"Maffia juhtkond otsustas, et maffia jb alles ja hakkame tegelema uute illegaalsete asjadega". Kik olid otsusega rahul ja hakkati arutama tulevikuplaane. [IMG]http://i34.tinypic.com/8yztpw.png[/IMG] Maffia hakkas tegelema kupeldamisega
purustavaks koormuseks. Pinget, mis esineb kehas enne purunemist, nim. tugevuse piiriks. Suurimat pinget, mille katkemisel veel materjali mõõdud ja kuju taastuvad, nimetatakse elastsuse piiriks. Deformatsioonide põhiliigid. Välisjõud võivad mõjuda puidule erinevalt, seepärast tekivad ka puidus ka erinevad sisepinged ja deformatsioonid. Nende seas põhilisteks on: tõmme, surve, paine, vääne, nihe. Kuna puit on anisotroopne materjal (omab erisuundades erinevaid omadusi), siis uuritakse puidu mehaanilisi omadusi erisuundades e. eritasapindades. Mehaanilised omadused: Tugevus - on puidu omadus taluda väliskoormusi, seejuures purunemata. Kõvadus - puidu omadus osutada vastupanu teise tugevama keha sissetungile. Jäikus - omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuste korral. Elastsus - puidu omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju lakkamisel.
Pinge suurus arvutatakse tavaliselt Pa (paskalites) N/m2 njuutonites ristlõike m2 kohta. Pa (N/m2) Koormust, mis tekitab keha purunemise nim. purustavaks koormuseks. Pinget, mis esineb kehas enne purunemist, nim. tugevuse piiriks. Deformatsioonide põhiliigid- välisjõud võivad mõjuda puidule erinevalt, seepärast tekivad ka puidus ka erinevad sisepinged ja deformatsioonid. Nende seas põhilisteks on : tõmme, surve, paine, vääne, niine. Kuna puit on anisotroopne materjal s.t. omab erisuundades erinevaid omadusi, siis uuritakse puidu mehaanilisi omadusi erisuundades e. eritasapindades. Puidu mehaanilised omadused. · Mehaaniliste omaduste hulka kuuluvad: · Tugevus - on puidu omadus taluda väliskoormusi, seejuures purunemata. · Kõvadus - puidu omadus osutada vastupanu teise tugevama keha sissetungile. · Jäikus - omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuste korral. · Elastsus - puidu omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju
kohale jääb vaba koht, selle aatom omandab positiivse laengu. Seda kohta nimetatakse auguks ja teda võib vaadelda positiivse ühiklaenguna. Positiivse laengu toimel võidakse tõmmata auku mõni kõrval aatomi elektron ning tekib augu liikumine, mis on vastassuunaline elektroni liikumisele. Kirjeldatud olukorda, kus aines tekib võrdsel määral elektrone ja auke nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks. Seejuures mõlemad, elektronid ja augud tekitavad voolu, kuid nad liiguvad erisuundades. Elektronid liiguvad vastu elektrivälja suunda, aga augud elektrivälja suunas. Kirjeldatud omajuhtivus ja vabade elektronide ja vabade elektronide hulk sõltub aine temperatuurist. Väga madalatel temperatuuridel on pooljuhid isolaatorid reaalsetel temperatuuridel (20?C) on aga pooljuhtides vabu elektrone juba üsna palju ja seetõttu on ka materjali juhtivus märgatav. Kasutades sobivaid lisandeid on võimalik tekitada pooljuhti laengu kandjaid ja suurendada selliselt juhtivust
3) õhkkuiv puit (niiskust 15-20%) 4) Ruumikuiv puit (8-12%) Standardseks puidu niiskuseks on 12%. Puit on hügroskoopne, st tema niiskus kõigub olenevalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas kekskonnas olles omandab puit tasakaaluniiskuse. 4. PAISUMINE JA KAHANEMINE kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6
praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad. Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev. Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis- liikidele: · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks
-i arvutamiseks teha vastupidine arvutus kui eelmises punktis. 15. Tahkeks nimet. neid aineid ja materjale , mis omavad avatud süsteemis kindlat kuju ja mahtu. Tahke aine normaaltingimustes ei voola. Tahke aine molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Tahke aine ja materjali omadused määravad ära selle aine keemiline koostis ja struktuur. Tahke aine eksisteerimise vormid on kristalne ja amorfne. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemp., füüsikalised omadused on erisuundades erinevad; aatomid ja nende grupid asetsevad korrapäraselt tasapinnati. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamis- ja tahkumistemp., füüsikalised omadused on igas suunas ühesugused; molekulide korrapäratu asetus. Praktikas esineb ka ained, mis on nii kristalsed kui amorfsed. Need on ainete segud (nt. klaas). Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga
Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds.
Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad.
Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%. Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt. Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2). Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64. Tugevus: on puidu erisuundades erinev. Kontrollitakse surve pikikiudu( 30- 55 N/mm2), ristikiudu radiaalsuunas, ristikiudu tangentsiaalsuunas; tõmme pikikiudu( 110- 130 N/mm2), paine( 70- 100 N/mm2), nihe pikikiudu( 5- 10 N/mm2). Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast. Katsed tehakse 15% niiskuse juures. 5. Puidu vead Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus välimised (kõige levinumad) ja sisemised.
molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad.
annaabi.ee 
