üles, vaid andsid seda edasi oma järglastele suusõnalisel teel. Aegamööda laul ja muusika taandus eepiliste lugulaulude ettekandel, asendudes dekalmatsiooniga; tekkisid terved deklamaatorite koolid, kes seadsid endile ülesandeks muistsete lugulaulude selgeksõppimise ja ettekandmise nüüd mitte enam kuningliku laudkonna võõraina, vaid üldrahvuslikel pidustustel vastastikuse võistluse näol. Neid võistlejaid deklamaatoreid hakati nimetama rapsoodideks, eristavalt muistseist laulik- aoididestJutustused Trooja sõjast jagunesid kahte rühma: ühed käsitlesid sõda ennast, teised heeroste tagasitulekut Trooja alt. Kui jutustised kummaski rühmas saavutasid juba küllalt kõrge arenemisastme ja omandasid suurema kuulsuse, üks geniaalseim rapsood koondas nad ja lõi neist kindla, tema poolt väljatöötatud kava kohaselt kaks iseseisvat eepost, ajaliselt esimesena "Iliase" ja teisena "Odüsseia". See geniaalne luuletaja oli Homeros,
Kanti peateoseks on "Puhta mõistuse kriitika" (1781, teine olulisel määral ümbertöötatud väljaanne 1787). "Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba.
! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid. ! 1/14 3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin – ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin – väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! !
! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid. ! 1/14 3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! !
kombinatsioonides)Tegevuses Käitumiskeskkonnast omandatav (laps ei hakka eristama monotoonselt eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele lausutut vaid emaliku intonatsiooni kaudu). See ei ilmuvad nende kasutamisega seotud uued funktsioonid pruugi olla psüühiline õppimine, siin ei avastata uusi II. 6. Situatsioonimärgid 2,5 a(nn. tavamõisted e. seoseid vaid eristatakse mingi tunnuse alusel oluline kompleksid): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada objekt ülejäänutest. Loode ei kuule kõrvalist mula. kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab * Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa neid pole vaja võrrelda teiste asjadega
kõrgeima hea mõiste kaudu religioonini ja toimub kõigi kohustuste tunnistamine jumalikeks käskudeks. Kanti peateoseks on "Puhta mõistuse kriitika. "Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme
(Nt tööriista kumuleeruv töötlus) II. 5. Asjamärgid: Eristuvad asjadele ja asja-spetsiifilistele omadustele osutavad keelemärgid (Märke kasutatakse kahestes kombinatsioonides) Tegevuses Käitumiskeskkonnast eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele ilmuvad nende kasutamisega seotud uued funktsioonid II. 6. Situatsioonimärgid (nn. tavamõisted e. kompleksid): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete loomine II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. teaduslikud mõisted): Keelemärkidega
Kanti peateoseks on "Puhta mõistuse kriitika" (1781, teine olulisel määral ümbertöötatud väljaanne 1787). "Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba
4) Kilbi kest PE-latiga ühendamata 5) N-latt isoleerimata 6) Sisendkaabli PEN ühendatud N-latile 7) N ja PE kaablisooned on vastavatele lattidele ühendatud läbisegi 8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild 9) Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud 10) Jaoturi ustel puuduvad ohumärgid, silla tähis 11) Jaoturitel, kaitselülititel, kaablitel, kaablisoontel puuduvad tähistused 12) Peamaanduslatil on PE juhid üksteisest eristavalt tähistamata 13) Jaoturites puuduvad skeemid 14) Jaoturid on üleliia tihedalt täidetud, ülekoormatud 15) Jaoturite kestad on tihendamata 16) Jaotlate kaablite väljaviigu avad on tihendamata 17) Sisestused (mõõtetrafod jm) ei ole plommitavad 18) Mittelubatavad N-juhi transiitühendused 19) Mõõtmisel PE ja N vahel on takistus 200 20) Klemmide mõõdud ei vasta kaablisoone ristlõikele, klemmid kinni keeramata 21) Kontaktori mähise faasijuhi ühendus ühest jaoturist, N teisest
-orienteeruvad (vaatlemine, otsimine)- pilk!! teisele isikule suunatud (järgnemine, lähenemine)- füüsiline aktiivsus, -aktiivne füüsilise kontakti otsimine (ronimine, klammerdumine, kallistamine)- füüsilise kontakti loomine Kehtib ainult siis, kui suunatud ühele või kahele hooldajale! Lähedussuhtes kasutavad inimesed täpselt samu rühmi, ilmestamaks oma tundeid! Seotuse arengufaasid (M. Ijzendoorn): -beebi suhtleb ümbritsevaga mitte-eristavalt ( ei erista inimesi, signaliseeriv käitumine ei ole suunatud) -umbes 3 kuuselt hakkab imik eristama inimesi, esmalt lõhna ja välimuse järgi. Signaliseerivad käitumised on suunatud väljavalitutele. Ilmneb, et nt nutt vaibub kiiremini väljavalitute läheduses. Nt. kui laps nutab, rahuneb ta kiiremini isa või ema läheduses -Kui kujuneb välja arusaam inimese olemasolu pidevusest, siis kujuneb välja ka võime eristada
Samuti ei pea ta õigeks võrdsustada konstitutsiooni ja fenotüüpi. Niisiis võiks konstitutsiooni vaadelda kui teatavat "projekti: mis saab elu jooksul üha enam ja enam realiseeruda ning mis lõpuks peabki end ise lõpuni looma. See on otsekui ülesanne, et inimene ärgu olgu üksnes pärilikkusalgmete ja keskkonna lihtne produkt, vaid teostagu oma elu iseenda kestva loomise teel". "Tung korrastada erinevaid konstitutsioone ühtaegu eristavalt ja ühendavalt ning ühisosa leidvalt on sünnitanud tüübi mõiste", kirjutab V. Parve. (Inim)tüüpide õpetuse juured on antiikajas. Ernst Kretschmer (1888-1964), kuulus saksa psühhiaater, võttis temperamenditüübi mõisted uuesti kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Leptosoom, atleet ja püknik on arvatavalt silmagagi ära tuntavad populaarsed karakterid. V. Parvelt pärineb Kretschmeri teooria eestikeelne definitsioon: "temperamenditüübiõpetus ... omistas
Samuti ei pea ta õigeks võrdsustada konstitutsiooni ja fenotüüpi. Niisiis võiks konstitutsioooni vaadelda kui teatavat "projekti: mis saab elu jooksul üha enam ja enam realiseeruda ning mis lõpuks peabki end ise lõpuni looma. See on 32 otsekui ülesanne, et inimene ärgu olgu üksnes pärilikkusalgmete ja keskkonna lihtne produkt, vaid teostagu oma elu iseenda kestva loomise teel". Tüüp: "Tung korrastada erinevaid konstitutsioone ühtaegu eristavalt ja ühendavalt ning ühisosa leidvalt on sünnitanud tüübi mõiste", kirjutab V. Parve. (Inim)tüüpide õpetuse juured on antiikajas. Ernst Kretschmer (1888-1964), kuulus saksa psühhiaater, võttis temperamenditüübi mõisted uuesti kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Leptosoom, atleet ja püknik on arvatavalt silmagagi ära tuntavat populaarset karakterid. Parvelt Kretschmeri teooria eestikeelne definitsioon: "temperamenditüübiõpetus ..
annaabi.ee 
