ohtu muud kaalukat hüvet. OTSUSTUSDISKRETSIOON NÄIDE 2 Kaalutlusotsusest PsAS § 4 p 2 alusel on raviarsti otsus selle kohta, kas anda isikule õigus tutvuda oma ravidokumentidega või mitte, diskretsiooniotsus. Ainult raviarst on õigustatud otsustama seda, kas isiku poolt ravidokumentidega tutvumine võib osutuda kahjulikuks tema vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule või mitte. NÄIDE 3 Kaalutlusõiguse kasutamine: NS §20 lg 3 sätestab eriregulatsiooni alaealiste perekonnanime muutmise kohta, andes otsustuspädevuse eeskosteasutusele ning märkides primaarseks põhjuseks lapse huvide arvestamise. KOHTUPRAKTIKA NÄIDE Asjaolud: Vangla kinnitas kinnipeetava individuaalse täitmiskava, millega ei võimaldatud kinnipeetaval jätkata üldkeskhariduse omandamist. Kohtu seisukoht: Ainuüksi põhjendus, et kinnipeetaval on juba omandatud põhiharidus, ei ole piiisav. Antud kaasuses ei esitanud
Uued mõisted nagu kompromiss, tervendamine; füüsilise isiku võlgadest vabastamine on lisandunud aja jooksul. Kuigi Eestis kehtestati pankrotiseadus (edaspidi PankrS) juba 01.09.1992, ei sisaldanud see esialgu füüsilisest isikust võlgnikule võimalust võlgadest vabaneda. Ka olulised muudatused, mis pankrotiseaduses 1997. aastal kehtima hakkasid, ei toonud kaasa füüsilisele isikule võlgadest vabastamise võimalusi. Alles 2004. aastal jõustunud muudatused tõid pankrotiseadusesse eriregulatsiooni, mis võimaldab füüsilisest isikutest võlgnikele võlgadest (kohustustest) vabastamise. Vajadus füüsiliste isikute pankrotimenetluse eriregulatsiooni järele tulenes rahulolematusest varasema regulatsiooniga. Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamine pankrotimenetluses on poliitiline otsus. Eestis võeti selline otsus vastu 2003. aastal ja see väljendub 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse muudatustes. Füüsilise isiku võlgadest vabastamine peaks olema
tugevdamist olukorras, kus üks lapse vanematest pole tema bioloogiline vanem. Martin Vahi juhtis tähelepanu asjaolule, et inimesed võivad vajada abieluga seostatavaid õigusi ka olukorras, kus nad ei ole üldse armusuhetes ,viidates 26.06.2009 DemocracyNow! saatetunnile (http://i4.democracynow.org/2009/6/26/a_look_at_the_gay_rights). Kõiki seisukohti ja ettepanekuid tervikuna uurides on märgata konstruktiivsus ja põhjalikkus eriregulatsiooni pooldajate poolt ning argumentide poolest napid emotsionaalsed mõtteavaldused regulatsiooni vastaste poolt. Regulatsiooni pooldajad on välja toonud mitmeid reaalseid probleemsituatsioone, millele kehtiv õigus hästi toimivaid lahendusi ei paku. Mis puudutab küsimust, kas samasoolistele isikutele peaks võimaldama abielu või partnerluse sõlmimist, siis samasooliste ühendused ise abielu sõlmimise võimalust vajalikuks ei pea, vaid
Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil. Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti keskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega.
ülesütlemise avalduse saamise hetkest. Tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks, samuti ka siis kui korra on seda juba pikendatud, tuleb vaidlusorganisse pöörduda vähemalt 60 päeva enne üürilepingu tähtaja möödumist. Eluruumi üürniku surma korral kehtib üürileping edasi ja surnud isiku õigused ja kohustused lähevad üle pärijatele, seega ka üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Eriregulatsiooni kohaselt on üürniku surma korral üürnikuga koos elanud abikaasal eelisõigus eluruumi üürilepingusse astumiseks. Kui aga abikaasa seda õigust teostada ei soovi, siis on üürilepingusse astumise õigus teistel üürnikuga koos elanud perekonna liikmetel. See õigus kehtib sõltumata sellest, kas perekonnaliikmed on üürniku pärijad või mitte. Üürilepingu lõppemine toob endaga kaasa üüritud asja tagastamise kohustuse. Siiski ei saa eeldada, et asi tagastatakse
otstarbest - on vastuolus heade tavadega - on ebapüsiv - on mikrolülituse topoloogia - ei ole tootesse paigutatuna nähtav 55 5.05.2016 Tööstusomand Tööstusdisainilahenduse registreering kehtib 5 aastat ja seda võib pikendada 5 aasta kaupa kokku kuni 25 aastaks. Tööstusomand Domeeninimede õiguskaitseks ei ole kehtestatud eriregulatsiooni. Tarkvara õiguskaitse 56 5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse autoriõigus (copyright) patendiõigus (right of patent) oskusteave (know-how) ärisaladus (trade secret) lepinguõigus (contract law) kaubamärk (trademark) Tarkvara õiguskaitse Autoriõigus – tekkib teose loomisega. Kaitse tekkimine ei vaja raha- ega ajakulu.
PS § 34 sätestab isiku õiguse vabalt liikuda ja elukohta valida. Kuna autor on eelnevalt välja selgitanud, et PS §-de 20 ja 34 kaitsealade piiritlemine on keerukas ning kohati võivad need kattuda, samuti et eelvangistuse puhul lähtutakse eelkõige PS §-st 20, ei pea ta vajalikuks käsitleda nimetatud sättes sisalduvate põhiõiguste piiramise materiaalset põhiseaduspärasust. PS § 34 puhul on tegemist üldregulatsiooniga, mis taandub PS §-s 20 sisalduva eriregulatsiooni ees. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS § 11 lausest 2, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõigusi piirav abinõu peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Mida vähem intensiivne on põhiõiguse riive, seda suuremal määral tuleb võtta arvesse riivet õigustavaid asjaolusid, mida kaalukamat rolli mängivad põhiõiguse riivet õigustavad asjaolud, seda enam põhjendatud võib olla
Sama kehtib ka kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral. 4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja vastutus on reguleeritud riigivastutuse seaduses, mitte võlaõigusseaduses. Riigivastutuse seaduse § 1 loetakse juhud, millal loetakse avaliku võimu kandja vastutus võlaõiguslikuks vastutuseks, muudel juhtudel reguleerib riigivastutuse seadus. Riigivastutuse seadus sisaldab ka eriregulatsiooni avaliku võimu kandja alusetu rikastumise puhuks. Kui avalik-õigusliku suhte kaudu on rikastunud eraisik, siis tema vastu esitatavad nõuded kvalifitseeritakse VÕS-i järgi. Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus: 5. Mis on tasu avalikust lubamisest tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha? Praktikas ei oma TAL õigus väga suurt tähtsust. Kuna lubatava tasu
Austatud Kristel Kaseleht Tänan, et olete pöördunud EAKLi poole küsimusega, mis puudutab tunnitasu arvutamist ületunnitöö hüvitamisel rahas. Olete oma pöördumises küsinud, kuidas leida kuupalgalisel töötajal summeeritud tööajaarvestuse korral tunnitasu, mis võetakse aluseks tekkinud ületundide tasustamisel ning millisest õigusaktist lähtutakse. Vastuseks selgitan järgmist: Töötaja tunnitasu, sh ületunnitöö eest makstava hüvitise arvutamine ei vaja eriregulatsiooni, kuna selle näol on tegemist matemaatilise tehtega, mis sarnaneb keskmise töötasu arvutamise korrale. Keskmise töötasu, sh keskmise kuu-, päeva- ja tunnitasu arvutamise kord on sarnaselt varemkehtinud õigusele reguleeritud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91.1 Alljärgnevalt toon arvutusnäite: Summeeritud tööajaarvestuse korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus. Oletame, et
6. Esinduse defitsiit: raskendatud on efektiivsete tarbijate esinduse loomine erinevate poliitiliste, majanduslike ja õiguslike otsuste langetamisel osalemiseks. Tulenevalt vabaturumajanduse toimimist häirivatest ja takistavatest asjaoludest on vajalik teatavate kompensatoorsete mehhanismide rakendamine, mis tasakaalustaksid turusubjektide vahelist ebavõrdsust. Tarbijaõiguse olemus ja tunnusjooned Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni, millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti-keskse õigusharuna, mille tähelepanu keskmes on rohkem tarbija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijaõigus peab arvestama nii üksiktarbijate huve kui ka tarbijate kollektiivseid huvisid. Kindlustades seadusandliku, täitevvõimu ja kohtuvõimu toel tarbija huvide kaitse, püütakse saavutada turusuhetes osalejate õiguste ja kohustuste jaotuses tasakaalu leidmine. Arenenud
põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Töösuhtele kohaldub seega lisaks TLSle täiendavalt VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu, VÕS üldosa ja TsÜS. Tööõigus tuleb kohaldamisele läbiproovitud põhimõtete alusel ning kooskõlas eraõiguse sätetega,
jätkata töötamist samal töökohal. Mida saab töötaja ette võtta? Kas tööleping on kehtivalt lõppenud? TLS § 88 - ülesütlemise alused. Kas praegu on tegemist ülesütlemisega, kud tööandja mõjub töötajat? Tööandja ähvardas küll ning mõjutas töötajat allkirjastada kokkulepet alla → EI OLE TEGEMIST ÜLESÜTLEMISEGA. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine ei ole ülesütlemine! TLS-is ei ole töölepingu lõpetamise vaidlustamise eriregulatsiooni olemas, seega tuleb vaadata TsÜSi. Tegemist on kindlasti ähvardamisega (tsüs 96) (aga see pole niivõrd tõsine - peame jääma objektiivsuse kriteeriumi juurde), kuna tööandja ei andnud töötajale isegi aega mõtlemiseks, ütles, et ei saa siit ära minna ennem, kui allkirjastad kokkulepet ja paned töövahendid laua peale ning kui ei allkirjasta, siis ei maksa välja töötajale hüvitisi. Töövahendite tagasinõudmine
Üürilepingu sõlmimisel tasuks üürnikul kontrollida, kas üürileandjal on õigus asja kasutusse anda või mitte (nt allüürile andmise õigus). Sest juhul, kui üürileandjal puudub õigus asja kasutusse anda, tekiks üürnikul üksnes kahju hüvitamise nõudeõigus ürileandja vastu, mis aga ei pruugi olla üürniku huvides. Üürilepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata ka erisätetele, mis on rakendatavad eluruumide ja äriruumide kasutusse andmiseks. Vastava eriregulatsiooni peab tagama elu- ja äriruumide spetsiifika arvestamise ja üürilepingu nõrgema poole kaitse. Üürilepingu nõrgemaks pooleks peetakse üürniku. Üürniku huve kaitseb näiteks, VÕS § 275, mille kohaselt on üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe poolte vahel tühine ning vastava kokkuleppe olemasolul kohaldatakse seaduses sätestatut. Näiteks üürnik ja üürileandja lepivad üürilepingus kokku üürilepingu erakorralises
lahendile, ei pruugi kattuda. TsMS § 198 lg 3 teise lause järgne eeldus kaebeõiguse seostamisest menetlusse kaasamisega ei ole absoluutne, st mitte kõigis hagita menetlustes ei tule ringkonnakohtu või Riigikohtu menetlusse kaasata kõiki isikuid, kellel on õigus esitada maakohtu lahendi peale määruskaebus. Hagita menetlused on liiga erinevad, mistõttu tuleb iga menetluse puhul hinnata, kas ja millises ulatuses eeldus kehtib. Seejuures on eriregulatsiooni puudumisel sobiv lähtuda hagita menetluses üldist kaebeõigust reguleerivast TsMS § 660 lg 3 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest, millest tulenevalt hinnatakse kaebeõiguse olemasolu selle järgi, kas isiku õigusi on kaevatava lahendiga kitsendatud. Seega tuleks ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlusse kaasata need maakohtu määruse peale kaebust esitama õigustatud isikud, kelle õigusi lahendiga kitsendatakse.
annaabi.ee 
