- metane metaan - thermo - kuumus - autotrophicum autotroofne (süsihappegaasist ehitavad oma keha üles) - rhodo punane - halo sool - lacto piim - bacillus pulk - spharae kera Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad bakterid: - mükoplasma ilma kestata, hästi pisikesed, valgusmikroskoobis näha pole. Puudub püsiv rakukuju. Väikese genoomiga geneetilist infot vähe. Nanobakterid - tavalise valgusmikroskoobiga ei näe - geoloogid avastasid elektronmikroskoobiga Arhed
Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest patse mis on silmaga nähtavad. Samuti suur gaasivakuool. Mükoplasmad on kestata b.d, keda peeti raku suuruse alampiiriks (0.1-0.15mikrom).Nanobakterid on siiani teadaolevalt väikseimad iseseisvad elusorganismid. Leitud kivimites, meteoriitides ja ka elusorganismides. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad
struktuuri nõrgemaks. 5) Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. Betooni valmistamiseks kasutatakse sellist liiva, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu. 6) Huumus takistab betooni kivinemist. 7) 5-10 mm, 5-20 mm, 20-40mm, 20-70 mm, 40-70 mm. 8) Betoonis on parem kasutada killustiku maksimaalse suurusega, kuna sellisel korral täitematerjal omab väiksemat eripinda ning avaldab vähem survet tsemendi mördile, tagades segu vajalikku mobiilsust. 9) Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem see on, seda tugeam ja tihedam betoon saadakse. 10) Killustiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5 – 2 korda. 11) Neid võib olla 1 – 4,5%. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail
mikroelektroonikaseadmetes, räni peal tihe õhuke oksiidikiht, mida saab paksendada temperatuuritõstmisega mikroelektroonikas tehakse kontrollitud paksud oksiidikihid Si peale. Puhas räni on HF suhtes interntne, aga oksiid lagundatakse kiiresti. Seetõttu räni pinda puhastatakse HF-ga. Ränidioksiidi eripinda üritatakse suurendada, väiksematel osakestel suurem eripind. Miks vaja? Kuna suhteliselt intertne keemiliselt aga seob enda pinnale vett teatud määral võimalik kasutada kuivatusainena, lisandina ka teatud pulbrites, kus korjab pulbrist vet vähemaks ja vähendab selle pulbri tükkiminekut. Kuidas eripinda määratakse
tingimused 8)mulla bioloogiline aktiivsus- edafonile 6) suurendab mulla enesepuhastumist põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude lagundajate liigil,koosseis ja arvukus.Mulla org 7)tagab mulla sanitaarse kaitse-teeb kahjutuks iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED. ainet saab määrata nt värvuse ja põlemise järgi haigusi tekitavad mikroorganismid.Mulla (Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla Mulda ladestuvad org.aine hulk ja ladestumise eripinda määratakse veevarusest niiskest osast veereziimi reguleerimisvõtted: viis sõltub suurel määral taimkattest. Baktereid ,kus mullaosake võtab endale ühe paksuse kuivendamine,niisutamine,lume on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes veekihi enda ümber. kogumine,varajane külv MULLALAHUS-mulda muldades
Kettad võivad olla terasest või malmist, sileda mulda segamise sügavus). moodustumisele. Harimine rullrandaaliga, on kiire maa või väljalõigetega servaga. Tihendab mulda hästi ja suurendab Põhu sissekünnil tuleks anda iga tonni põhu kohta 5 kg N/ha. . ettevalmistus külviks, hoiab kokku kütet, suureneb mulla oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist. Põhus on suur C:N suhe, see võib põhjustada saagi langust. huumusesisaldus ning ka vihmausside arvukus, paraneb mulla Kettad paiknevad ühisel võllil jäigalt. Lämmastiku asemel võib anda ka virtsa või külvata sinna veeläbilaskvus. Tõuseb aga umbrohtumus , seega vajalik Rihvelketasrull
enam kui x% terakesi, mis läbivad sõelda avaga y. Eripind pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Peenestuskoefitsient i = osakeste kesk. suurus enne peenestamist / peale peenestamist). Purustamisel i = 3...20, jahvatamisel 500...1000. ·Adsorbtsioon ja sedimentatsioon ülipeente ainete eripinna hindamise metoodika arvestab gaaside adsorbtsioonipinna suurenemisega peenendamisastme suurenemisel, eripinda määratakse ka sedimentatsiooni kiiruse järgi. Mehaanilised: isel. materjalide käitumist välisjõudude toimel. ·Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks). Tugevust määratakse: survele, tõmbele, paintele ja väändele. Tõmbetugevus: määratakse materjalidel, mis deformeeruvad tugevasti pingete tulemusena (to, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele).
jagunevaid rakke. Põhjustab haava- ja nahanakkusi. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Teatud juhtudel jäävad rakud pärast pooldumist kokku ja moodustavad agregaate ehk kogumeid. Agregatsioon on oluline diagnostiline geneetiliselt määratletud tunnus. Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk).
spirillid, Thiospirillum jenense ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 m-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 m. o Suurimad Thiomargarita namibiensis. Ühe raku diameeter on 100-750 m. Ta moodustab rakkude kette, mis on palja silmaga nähtavad. Suurema osa raku ruumalast võtab enda alla nitraadivakuool, mis aitab vähendada aktiivset tsütoplasma mahtu ja seeläbi suurendada kaudselt mikroobi eripinda. Epulopiscium fishelsonii. Ühe raku pikkus on üle 600 m ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Suurem kui kingloom. o Väiksimad bakterid on mükoplasmad. Arvatakse, et mükoplasma rakk on iseseisvalt eksisteerida suutva elusraku suuruse alampiir. Viimasel ajal on ilmunud artikleid nanobakteritest, kelle suurus on 0,05-0,2 m. Thiomargarita väävlipärl. suur ümar bakter (diameeter 100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Ta
Mõisted. Subjekt –tunnetav olend, muutub ise ja reageerib keskkonna, eriti väärtushinnangute, muutustele. Inimene või sotsiaalne grupp. Nähtus kui subjekti teadvuses peegelduv osa reaalsusest. Hindamise olemus NÄHTUS/SUBJEKTI suhte määramine. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused Näited maastiku hindamisest. Objektiivsete väärtuste hindamine. Väärtused, mida saab mõõta: *Keemilis-füüsikalised suurused, meetrika, jne *Mulla lõimist, eripinda, vaatevälja ulatust, niiskust, pinnamoodi, teedevõrgu tihedust, heledusväärtust. Kaitsealuste liikide arv *Meteoroloogilised parameetrid Tunnetuslike väärtuste hindamine. Olulised etapid: *Objektide, valdkonna piiritlemine *Faktorite, elementide määratlemine *Mõõteskaalade iseloomustamine, konstrueerimine *Hinnangute andmine *Reastamine, ordineerimine Hindamise kvaliteedi kontrollimine. Analoogsete situatsioonide hinnangud, alternatiivsete meetodite
toimel, mis vähenevad ligikaudu võrdeliselt 1/R 2 kui R on osakeste vaheline kaugus. Nendel interaktsioonidel palju pikem ulatus kui üksikaatomite korral. Vastu töötavad näiteks kaitsev kile, samamärgilised laengud osakeste pinnal jne 10. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine.Koagulatsioonil on kaks staadiumi: 1)Varjatud staadiumis disp.
Nanobakterid suurus on 0,05-0,2 µm (50-200nm). 10x väiksemad tavalistest bakteritest. 14. Eripind Pindala ja ruumala suhe. Mida väiksem on rakk seda suurem on tema eripind. Suur eripind võimaldab kiiret metabolismi keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda (nt. Thiomargarita). Eripind sõltub ka kujust nt kerakujulisel bakteril on eripind väiksem kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril. 15. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud tunnused: 1. Raku kuju 2. Agregatsioon 3. Kapsli olemasolu 4. Jätkete olemasolu 5. Raku suurus 6. Koloonia morfoloogia 7
Chlamydophila pneumoniae'l veidi üle 1000. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. Seda teed on läinud mõned väga suured bakterid nagu Thiomargarita ja Thioploca. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi,
t. dispergeerimisastet (ei lähe lahuseks ega sademeks). Kineetiline püsivus väljendub osakeste ühtlases jaotuses dispersioonikeskkonnas. Püsivas lahuses toimub osakeste Browni liikumine, mille tagajärel koostis ühtlustub veel täiendavalt. Ühtlane jaotus võimaldab takistada agregeerumist, sest kokkupuudete arv on väiksem (nagu tükilise kolloidi korral). Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine. Koagulatsioonil on kaks staadiumi Varjatud staadiumis disp
1/1000 mm= µm Eripind- pindala ja ruumala suhe Bakterid toituvad osmootselt- kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Toitained jõuavad rakku kas difusiooniga või rakumembraanis paiknevate transporterite vahendusel. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Ka on väikesed organismid väga tihedas kontaktis väliskeskkonnaga ja reageerivad kohe adekvaatselt selle muutustele. Eripind sõltub ka raku kujust. On kujusid, mis võimaldavad väga suurt eripinda- eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril. Sisaldised rakus (nitraadivakuoolid, väävliterad) suurendavad eripinda ja vähendavad tsütoplasma aktiivruumala. Thiomargarita sees on väga suur nitraadivakuooli, kasutab nitraati hingamiseks. Eripinna arvutamisel mitte arvestada nitraadivakuooli ruumala. Thiomargarita- saab energiat H2S-i oksüdeerimisest Thioploca- ,,väävlipats". Niidid paiknevad sajakaupa ühes tupes, niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust.
mulda kohevaks. Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks, sest ühtaegu mulla tihendamisega kergitavad rõnga külgkrihvid mulda ühes ja jätavad pinnale niiskuse aurumist takistava kihi (mis väldib kapillaarvee kerkimist pinnale). Eriti sobiv rasketele muldadele Ei ole nii hea enesepuhastus kui Cambridge rullil Kiilrõngasrull Mulla tihendamine võrreldes eelmistega suurem, suurem kapillaaride taastamise võime Suurendab oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist Karpprofiilrõngasrull tihendab mulda hästi. Tänu töötamisel profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe. 125. Külvieelse mullaharimise ülesanded. Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist
osmootselt kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. (Thiomargarita , Thioploca) 22. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Epulopiscium fishelsonii, Thiomargarita namibiensis, Chromatium oceanii Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600
vedelaid happeid või happeid sisaldavaid pastasid) ja kasutatakse leekpuhastust (vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks tõstetakse pinna temperatuur 150ºC). Lisaks kasutatakse enne värvimist veel fosfatiseerimist (pinnale tekitatakse fosfaadi kiht), kromaatimist (pinnale moodustatakse kromaadi kiht) või pinna aktiveerimist (suurendatakse detaili eripinda mehhaaniliste või keemiliste vahenditega). Vajadusel kaetakse pind enne lõpplikku värvimist mõne kaitsevärviga, mis suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. 43. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt
Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks. Ühteaegu mulla tihendamisega kergitavad rõnga külgrihvid mulla üles ja jätavad pinnale niiskuse aurumist takistava kihi (takistab kapillaarvee kerkimist pinnale). Ei ole nii hea enesepuhastusvõime kui Cambriderullil. Eriti sobiv rasketele muldadele Kiilrõngasrull; rõngasrull mulla tihenemine võrreldes eelmistega suurem; suurem kapillaaride taastamise võime. Suurendab oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist Karpprofiilrõngasrull tihendab mulda hästi; tänu töötlemisel profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe Õhkrehvrull talub hästi kive ja kopeerib põllupinda Kündmisele minevad teravilja- ja rapsipõllud peaks eelnevalt koorima Kõrrekoorimise ülesanded: 23 1) umbrohutõrje 2) varisenud terade idanemine soodustamine
Maastik (Vooremaa, maastikuüksus jne) Regionaalne taust (Saaremaa, Setumaa , asend tõmbekeskuste suhtes jne) Hindamise tõlgendused: Hindamine, kui Mõõtmine Analüüs Süntees (Osahinnete alusel) Järjestamine Ordineerimine Hindamine, kui Mõõtmine (objektiivne). Milliseid suurusi, me saame maastikus mõõta objektiivselt? Keemilis-füüsikalised suurused, meetrika, jne Mulla lõimist, eripinda, vaatevälja ulatust, niiskust, pinnamoodi, teedevõrgu tihedust, heledusväärtust. Kaitsealuste liikide arv Meteoroloogilised parameetrid jne Hindamine, kui subjektiivne mõõtmine Milliseid suurusi, me saame maastikus mõõta subjektiivselt? Ilu, tunnetuslikud väärtused jne, Meetodid? Küsitlused, eksperthinnangud, osalusvaatlused, fookusgruppide analüüs jne Hindamise kvaliteedi kontrollimine:
annaabi.ee 
