8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt 4. Seaduse, õiguse analoogia, kui ühes probleemi käsitletud ei ole, siis mõnes sarnases on. 5. Tuleb lähtuda õiguse analoogiast. 3 4
Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks 3) Õigusjõud e. seaduse kollisioon a) Kõrgema õigusjõuga õigusakt b) Hilisem õigusakt c) Erinormidega õigusakt 4) Kehtivus ajas a) Määramata tähtaja b) Aktis endas määratud tähtajani c) Aktis endas määratud sündmuse või toiminguni 5) Kehtivus ruumis a) Kogu riigi territooriumil b) Riigi territooriumil teatud tunnustega aladel c) Riigi haldusjaotuste üksustes 6) Kehtivus isikute ringis a) Kõikidele isikutele b) Teatud isikutele (nt. ainult tudengitele) JÕUSTAMINE kehtestamine
6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2.12 Kehtivus ruumis- kogu riigi territooriumil,riigi territooriumil teatud tunnustega alal(raudtee,haigla,vangla,kaitseväeobjektid),riigi territooriumi haldusjaotusüksus(linn,vald) 2.13 Kehtivus isikute ringis- kõikidele,teatud isikute
47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus? Kuni 5 a., kui on tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused 48. Millised on töötasu erijuhud? (4 tk.) Ületunnitöö – 1,5x, öötöö 1,25x, riigipühad 2x, vaba aja hüvitamine (kokkuleppel tööandjaga) 49. Mille järgi tõlgendatakse õigusaktide tähtsust? Kõrgema õigusjõuga õigusakt; hilisem õigusakt; erinormidega õigusakt 50. Nimeta mõni töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe? Tööleping: tasu 1x kuus, Käs.leping: tasuta või tasuline, Töövõtulep.: peale tellimuse täitmist
Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega koosseis, objekt, objektiivne koosseis. õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt
kinkeleping) Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga b) Liitõigussuhted: mõlemal poolel õigused ja kohustused jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis Õigussuhte funktsiooni järgi: a) regulatiivsed õigussuhted - ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: kuidas subjektid peavad käituma et neil tekiks õigused ja kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega kohustused. b) kaitsvad õigussuhted – kuidas subjekti õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas karistatakse kui ta rikub. määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt
*kahekülgne leping – õigused ja kogustused on nii müüjal kui ka ostjal Subjektid on müüja ja ostja. Müüja peab olema vara omanik. (Ka erandid: komisjonimüük; vara müük täitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel; mitteomanik, kes müüs heausksele omandajale-asi on siis ostja oma asja oma valdusesse saamisest alates…pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda, omanikult varastatud/kadunud asja puhul ei toimu omandamist) Üldist vorminõuet pole. Erinormidega reguleeritakse *kinnisasjade omandamise tehing – notariaalselt tõestatud *ehitise või selle osa võõrandamise tehing– notariaalselt tõestatud Vastutus lepingu mittetäitmise korral: *võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine *endise olukorra ennistamine – raha tagasi *tekitatud kahju hüvitamine Need võivad olla kombineeritud. 9. Kinkelepinguga kohustabüks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja)
ülevõtmisest; tunneb ettevõtte üleandmise üldisi põhimõtteid ja tunneb sellekohast kohtupraktikat. 3. Tunneb ära isikute paljususe liigid, oskab sõltuvalt paljususe liigist formuleerida nõudeid, teab, millised on solidaarvõlgnike ja –solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted ning suhted vastavalt võlausaldaja ja võlgnikuga; teab, kuidas kohaldada isikute paljususe sätteid koos erinormidega (nt käendus) 4. Tunneb ära ehtsa ja ebaehtsa lepingu kolmanda isiku kasuks, teab, milliseid nõudeid võib kolmas isik esitada ja kui kaua; tunneb ära lepingu kolmanda isiku kaitseks ja oskab sellise kaitsva võlasuhte tekkimise tingimusi kontrollida, mõistab kolmanda isiku poolt täitmise erisusi ja tagajärgi.
õigusnorme. Nt VV korraldus NB õigustloovateks aktideks pole juhendid ja korrad ! nt parkimiskord. Määrused on õigustrakendavad. Õigusaktide kehtivus: · Jõusolek ja õigusjõud · Jõus on iga jõustunud õigusakt -) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks. · õigusjõud e seaduste kollisioon -) kõrgema õigusjõuga õigusakt -) hilisem õigusakt -) erinormidega õigusakt. Seadus ja VV määrus kõrgem on seadus. VV määrus ja ministri määrus VV määrus on kõrgem. · Kehtivus ajas -) määramata tähtaja -) aktis endas määratud tähtajani -) aktis endas määratud sündmuse või toiminguni · kehtivus ruumis · Kehtivus isikute ringis Õigusaktide süstematiseerimine Õigusaktide süstematiseerimine tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.
- imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasuda Võlausaldaja- isik, kellel on õigus võlga nõuda Võlaõiguses kehtib realtiivsuse põhimõte (nt võlasuhtest tulenevaid õigusi saab rikkuda ainult võlgnik), st kolmandad isikud omandavad võlasuhtest õigusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (VÕS §80, §81) Allikad: seadus, tava, kohtupraktika
1.kohtuotsus vaidlus lahendatakse 2.kohtumäärus korraldatakse menetlust aga asja sisuliselt ei lahendata. Kohtuotsuse struktuur: a) Motiveeriv osa b) Teo kirjeldus c) Resolutiivosa e kohtulahend. 13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS: · Õigusakt on jõus . a) mida pole muudetud või tühistatud, b) mis ei ole muutunud kehtetuks õigusjõud EHK SEADUSTE KOLLISIOON · kõrgema õigusjõuga õigusakt · hilisem õigusakt · erinormidega õigusakt Kehtivus ajas · Määramata tähtajaga · Aktis määratud ajani · Aktis määratud sündmuseni või toiminguni Kehtivus ruumis- a) kogu riigi territooriumil, b) riigi territooriumil teatud tunnustega alal(raudtee,haigla,vangla,kaitseväeobjektid), c) riigi territooriumi haldusjaotusüksus(linn,vald) Kehtivus isikute ringis- 1. kõikidele, 2. teatud isikute grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid) 3
laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas
Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esmalt tuleb kontrollida, kas kasutatavad tingimused on tüüptingimused. Kui tegemist on tüüptingimustega, siis tuleb lepingu sõlmimisel arvestada seaduses sätestatud erinormidega. Kui üldjuhul saavad lepingu tingimusteks lepingutingimused, milles kokku lepiti, siis tüüptingimustel lepingu sõlmimisel peavad olema täidetud ka seaduses sätestatud formaalsed nõuded. VÕS § 37 lg 1 esimene lause näeb ette, et tüüptingimused on lepingu osaks üksnes siis, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitab või teisel lepingupoolel on võimalus nende sisust teada saada
Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esmalt tuleb kontrollida, kas kasutatavad tingimused on tüüptingimused. Kui tegemist on tüüptingimustega, siis tuleb lepingu sõlmimisel arvestada seaduses sätestatud erinormidega. Kui üldjuhul saavad lepingu tingimusteks lepingutingimused, milles kokku lepiti, siis tüüptingimustel lepingu sõlmimisel peavad olema täidetud ka seaduses sätestatud formaalsed nõuded. VÕS § 37 lg 1 esimene lause näeb ette, et tüüptingimused on lepingu osaks üksnes siis, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitab või teisel lepingupoolel on võimalus nende sisust teada saada
Jõus on iga jõustunud õigusakt, 1) Mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) Mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajast või 3) Mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. Õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema või madalala õigusjõuga õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); Erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) omab õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; a) Kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; b) Kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või normid peavad olema kooskõlas
Eeldatakse, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast. Usalduskahju eesmärk panna kahju kandnud isik olukorda, kui tehingut ei oleks üldse tehtud (hüvitatakse eelkõige otseselt kantud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu). · Tehingu vaidlustamine pankrotiseaduse (PankrS) alusel. PankrS fikseeritud normid (§ 109-114) täiendavad TsÜS-s fikseeritud kehtetuse aluseid. Tegu erinormidega TsÜS suhtes. PankrS alusel tehingute kehtetuks tunnistamine toimub üksnes kohtu korras, kus hagejaks on võlgnik pankrotihalduri isikus. Tehingute kehtetus PankrS tähenduses seotud vara tagasivõitmise instituudiga. Eelduseks kehtetuks tunnistamisele asjaolu, et tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve ning tehing on tehtud teatud tähtaja jooksul enne pankroti väljakuulutamist. TINGIMUSLIKUD TEHINGUD · Tingimuslikkus tehingus.
õiguskaitsevahendeid. Rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhtega kõige enam seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või tegevuskohas. St, et raha tuleb üldjuhul võlausaldajale ära viia. Kui täitmise esemeks on asi, mida tuleb toota või valmistada, siis loetakse üleandmiskohaks tootmise või valmistamise koht, kui teisiti ei ole kokku lepitud. Igasugune kohustus, mille täitmiskohta ei ole seaduses reguleeritud erinormidega, tuleb täita võlgniku võlasuhtega kõige enam seotud tegevuskohas või selle puudumisel võlgniku elu- või asukohas. Kohustuse täitmise koht võib tuleneda vastavas majandus- või kutsetegevuses üldiselt tunnustatud tavadest või poolte vahel väljakujunenud praktikast. Kuid tavad ja praktika võivad olla aluseks täitmise koha kindlaksmääramisel ka tehingutes väljaspool majandus- või kutsetegevust, kuna VÕS § 76 lg 2 paneb kohustuse järgida
annaabi.ee 
