Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
aluseks. Hiljem lahknes maamurdest Vaia murre, mis sai aluseks idamurdele ja mõjutas kirderannikumurrete moodustumist. Rätsep seletab kirderanniku murderühma teket vana murdeliiduga. Rätsep tõstab esile keele- või murdeliitude tähtsuse ka hilisemas eesti keele kujunemisloos, rõhutades, et viimasel aastatuhandel on esinenud suundumisi nii murrete eristumisele kui sarnastumisele. Valdav enamik lõunaeesti murrete vahelistest erijoontest on samuti tekkinud viimase tuhande aasta jooksul. Lahknevuse olulisemad põhjused olid erinevad keele- ja murdekontaktid: · Mulgi murde erijoontest on mitmed seletatavad lääne-eesti keeletava mõjudega; · Tartu ja Võru murde erinevuste peamised põhjused on põhjaeesti naabermurrete mõju Tartu murdele; · Suur osa Võru ja Setu erinemustest on seletatavad vene murrete mõjuga Setus. Viimastel sajanditel on olnud oluline ka kirjakeele mõju. Murdepiiride kujunemine
vastupealetungile ja 23nov piirati ümber Saksa 6armee ja 1943 jaan surusid NSVL väed piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni. Hitler sai esimest korda lüüa. Partisaniliikumine Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides (vastupanuliikumine). Rahvuslikest erijoontest hoolimata oli vastupanuliikumine rahvusvaheline, see väljendus ühises eesmärgis vabaneda okupantidest. Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus
seaduspärasuse poole. Platoni õpetus olemisest esitab meile reaalsust kristallselgena, mõistuslikult kantimata. Selles visioonis on olemine täielikult mõistetav, selle skemaatilist kujutist ei varjuta mingi ebamäärasus. Platon ei ole akadeemiline autor, kes jagab oma mõttetöö eri pealkirjade alla ja arendab süstemaatiliselt iga teemat eraldi. Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega, näiteks arutlusega ideaalriigi valitsejaklassist, õiglusest ja filosoofia erijoontest. Mitmed seosed tunduvad nüüdisaegsele lugejale meelevaldsed. Kui Platon nüüd hakkab arendama ideeõpetust, peab see filosoofiline looming täitma rangeid mõistuslikkuse nõudeid. Vastavalt on Platoni õpetus ideaalsest riigist nii utoopiline, et selle mõistmiseks tuleb kõrvale jätta ka kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangud. Ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. 2
alguses Mammenile järgnenud Ringerike perioodil. Selle ajaks oli lehemuster juba tavaline. Uuele tasandile jõudisd need tendentsid viikingite kunsti viimasel ehk Urnesi perioodil, millele andis nime Urnesi kirik Norras. Keerukad, üksteisega läbi põimunud loomadest, okstest ja köitraagudest koosnevad kujundid meenutavad üheksateistkümnenda sajandi Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kuid kõige silmatorkavam on mitmesugustest erijoontest hoolimata siiski maitse-eelistuste järjepidevus kogu viikingitajastu jooksul. Ajastu lõpul aga saabus koos üleminekuga ristiusku suur muudatus, mis tegi väravad võõrmõjudele valla. Kaheteistkümnendaks sajandiks oli ärja uude usku pöördunud Skandinaavia võtnud omaks lõunapoolsete maade romaani stiili ning liitus hoogsalt Euroopa kunsti ja tarbekunsti põhihoovusega. Ruunide saladused
................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD ...................................... 12 RAHVALAUL IDA-VIRUMAAL.................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 14 2
ja üksikute piirkondade kultuuri tutvustavates teostes, näiteks Theodor Saare ,,Kihnu raamatus" (Saar 1998). Kokkuvõtte Eksperimentaalfoneetiliste murdeuuringute keskuseks on 1990. aastate teisest poolest saanud jällegi Tartu Ülikool. Uuritud on põhjalikumalt lõunaeesti vokaale (Pajusalu 1998, Pajusalu jt 2000a, Parve 1998, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001) ja prosoodiat (Pajusalu jt 2001). Teoksil on ka bakalaureuse- ja magistritöö kirderanniku murrete foneetilistest erijoontest, uurima on hakatud piirkondlike eesti keele aktsentide foneetilist olemust. Uusi andmeid eesti murrete foneetika kohta pakub ka Jaan Rossi ja Ilse Lehiste raamat eesti rahvalaulude temporaalsest struktuurist (2001). Murrete fonoloogiat on käsitletud EKI murdetekstide akadeemilise sarja köidete murdetutvustustes (vt raamatute andmeid eespool). Eraldi monograafiana on ilmunud Salme Nigoli häälikulooline ülevaade Hargla murrakust
Keskmiselt tuleb üks järv iga 9 km2 kohta. Järvede kogupindala on aga ainult 14,3 km2. Järvenõo geomorfoloogiliste- ja järve morfoloogiliste iseärasuste alusel jaotuvad siinsed järved vähemalt kahte rühma: 1) ürgorgude ning 2) moreenküngaste ja mõhnade vaheliste nõgude järved. Esimesed on suuremad, pikliku kujuga ja sügavamad. Kui nende järvede hulka lugeda ka Otepää mattunud oru kohal paiknevad järved, millede morfoloogia on küll mõnevõrra teistsugune (arenguloolistest erijoontest tingitult on nad madalamad ja liigestatuma kaldajoonega), siis kuulub suuruselt kümne esimese järve hulgast kaheksa ürgorgude järvede rühma. Suure-mateks nende ja ühtlasi kogu kõrgustiku järvede hulgast ongi selle mattunud oru kohal paiknevad järved: Pühajärv (285,9 ha), Pangodi järv (115 ha), Nõuni järv (78,8 ha). Neile järgnevad Lõõdla (76,7 ha) ja Jõksi järv (64,9 ha). Pühajärv on Eesti järvede hulgas suuruselt kuueteistkümnes
Mis kaob enne ja mis pärast? Mis iseloomustab nivelleeruvat murret? Siin on olemas rida küllalt universaalseid tendentse: - vanade vormide hulk väheneb; - kõige kiiremini taanduvad kitsalt levinud spetsiifilised murrakujooned, kauem säilivad vastaval murdealal laiemalt levinud vormid (nt üldlõunaeestilised vormid); - aktsent säilib kõige kauem. Üks põhjus on see, et kui eri rühmad suhtlevad omavahel, siis püüavad nad loobuda sellistest erijoontest, mis takistavad vastastikust arusaamist. Need on eelkõige sõnavaras ja grammatikas. Häälduserinevused takistavad arusaamist väga vähe; - vanu vorme säilib enam neis nähtustes, mis on analoogilised normikeelele lähedaste murdevormidega (nt lõunaeesti põhjaeestiga sarnased vormid); - kadumise faasis on tavaline eri päritolu vormide ja formatiivide esinemine kõnelejatel paralleelselt, kusjuures kõik idiolektid erinevad mingil määral üksteisest;
Niisamuti, nagu setud on hoolimata vene naabrusest suutnud säilitada oma arhailise kultuuri ning arendada seda oma rada pidi, on ka mordvalased Venemaa ainus põlisrahvas, kes on suutnud läbi viimase aastatuhande püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada, mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi. Asustuse tüüp sõltub piirkonna loodustingimustest, majanduse erijoontest ja ajaloolistest traditsioonidest. Kauges minevikus, kui mordvalaste elatusaladeks olid jahindus ja kalastus, kujunes asustus piki jõekaldaid. Tänapäevasele mordvalaste asuala maastikule on iseloomulik jäärakute ja uhtorgude võrk Volga-Okaa jõgedevahe haruderohkes suurte ja väikeste jõgede süsteemis. Maad, kus elavad mordvalased, on väga viljakad. Ka tänapäeval on mitmed suured külad täielikult peitunud uhtorgudesse. Pärimuse järgi olid külad varem ümbritsetud metsaga
www.chm.unipg.it/chimgen/LabS-TECH.html CURRIC Curriculum development www.iccrom.org/eng/programmes/interd/curriculum.htm DELOS Network of Excellence for Digital Libraries http://www.delos-noe.org 3.3.7 Kultuuriprojektid Veebisaidi loomine on sageli kultuuriprojekti üks tulemitest ning seotud projekti nissi ja eesmärkidega parandada ja tugevdada kultuuriainese tekitamise ja levitamise strateegiaid. Veebi vahendusel saab võrgustatud kasutajaid teavitada projekti erijoontest ja eesmärkidest (välissuhtlus) ning projekti saab teatud vaatevinklist juhtida reserveeritud veebiruumis (sisesuhtlus). Konkreetse kultuuriprojekti kontekstis tekitatud informatsiooni jagamine toob kaasa info- ja teadmusühiskonna arengu ja kultuurilise kasvu. Ressursside ja dokumentide valiku avaldamine on kasulik nii projekti käimashoidmiseks kui ka samalaadsete ettevõtmistega suhete loomiseks ja nende kaasamiseks. See
suslike oskuste arendamisele. Nii kodu kui ka kool peaksid laste personaalse talendi arendamisele pöörama süstemaatilist tähelepanu. Järelsõna 115 Järelsõna Raamatus käsitletud teemade valiku ajendiks oli asjaolu, et isiksusega seon- duvad aspektid võivad andekate laste arengus osutuda määrava tähtsusega teguriteks. Arusaam andekusega seotud erijoontest aitab loodetavasti pa- remini kaasa niisuguste laste isikupära mõistmisele. Mõistmine omakorda on aluseks paremale koostööle, ilma milleta pole lapse arengu toetamine mõeldav. Raamatut kirjutades pole eesmärgiks seatud kõikehõlmav üle- vaade andekuse ja võimekuse eri teooriatest, markeeritud on vaid oluli- semad, eeldades, et lugeja leiab huvi korral rohkelt teavet raamatu lisades viidatud allikatest. Loodetavasti aitab raamat purustada andekusega seotud
annaabi.ee 
