• Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm pikad, 1,5-3cm laiad, saadja servaga • Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas ja emas õied on eri puudel • Kasvab kiiresti 10-20, harva kuni 29m • Tüve läbimõõt on kuni 1m Raudremmelgas • Leviala on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad • Kasvab tavaliselt liigniisketel ja soostunud aladel • Kõrgus kuni 14m, harva kuni 17m • Lehed on pealt läikivad tumerohelised 5-12cm pikad ja 2-5 cm laiad
Juur: hästi arenenud, plastiline Vars: hallikaspruun, võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised, tüve läbimõõt kuni 20 cm Leht: vahelduvad paarissulgjad liitlehed, lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased http://www.neevaaed.ee/ wp- content/uploads/wpsc/pro duct_images/suur_l Õis: kollased, kuni 2 cm pikad, üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas Vili: kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: madal puu või põõsas, ovaalsete lehtedega, õitsemisel kollased õied, lehed pisut karvased.
Raudremmelgas Raudremmelgas võib kasvada 14 meetri kõrguseks (harva kuni 17). Taime lehed on pealt läikivad tumerohelised 5–12 cm pikad ja 2–5 cm laiad. Õied on urvad, mis õitsevad hiliskevadel pärast lehistumist. Õisi tolmeldavad enamasti mesilased. Taime looduslik levila on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad. Eestis kasvab ta pärismaisena. Tavaliselt kasvab ta liigniisketel ja soostunud aladel, näiteks veekogude kallastel. Raberemmelgas Puukoor on hallikaspruun. Lehed on ererohelised, 9–15 cm pikad ja 1,5–3 cm laiad, saagja servaga .Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas- ja emasurvad on eri puudel. Rabe remmelgas kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias. Mägedes kasvab ta kuni 1800 m kõrguseni. Ta on Eestis pärismaine liik. Rabe remmelgas kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades. Ta kasvab kiiresti 10–20, harva kuni 29 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1 m.
punakate õite ja augustis maitsvate sinimustade, suurtes kobarates asuvate marjadega heitlehine hargnev põõsas, mis värvub varasügisel väga erepunaseks ja püsib sellisena peaaegu kuu aega. Eelistab valgemaid kasvukohti, mullastiku suhtes vähenõudlik, Eestis külmakindel ja perspektiivne marjakultuur. Kännasmustikas – Vacciunium corymbosum. Kasvab kuni 1,5-1,8 meetri kõrguseks, mais, juunis puhkevate õrnroosade piklike õiekobaratega põõsaks, kelle ererohelised lehed muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed
Märkused SUUR LÄÄTSPUU Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas Päritolu 6-8 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised Võrsed munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad Pungad vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja Lehed tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas Õied vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis Viljad õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: küllaltki varjutaluv valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld hekina Kasutamine
Harilik jugapuu Taxus baccata Areaal Harilik jugapuu Taxus baccata Harilik jugapuu Taxus baccata Talub kenasti lõikust Hiibapuu Thujopsis dolabrata AREAAL Jaapan SUURUS 15-35 m VÕRA Esineb kaks võravormi - kitsas horisontaalsete okstega või laikoonusjas mitme tüvega. Võib kasvada ka põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepunakaspruun, õhuke ja eraldub peente ribadena. Võrsed ererohelised, tugevad ja läikivad. LEHED Soomusekujulised. Lamedad, pealt läikivad rohelised, külgmised soomused on väljaulatuvad, kolmnurksed, soomuste alumise külje servad on rohelised ja seest Puhasvalged. ÕIED, VILJAD Isas- ja emaskäbid väikesed 1-2 cm. Emaskäbid sinakashallid, ovaalsed või laimunajad. Valmivad sama aasta sügisel ja seeme variseb kohe.
Iseloomustus Suur läätspuu (Caragana arborescens) (joonis 27) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. Joonis 27. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/files/korjetaim/suur-laatspuu.JPG) 99 Kasvutingimused ja kasutamine Külmakindel, küllaltki varjutaluv
idaosas. Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua (hariduskeskus). Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid (seemnemaailm). 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine Suur läätspuu on külmakindel ning küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes on ta vähenõudlik ja
Suur läätspuu (Caragana arborescens) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas, samuti on levinud hekitaimena üle Eesti. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb mais juunis 10 15 päeva. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/meetaimed/suur-laatspuu) 4.3.2. Hooldus Kergesti paljundatav, külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi
Puu suurus on 6-8 m ning tüve läbimõõt ulatub kuni 20 sentimeetrini. Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid. Kasvutingimused ja kasutamine Suur läätspuu on külmakindel ning küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes on ta vähenõudlik ja põuakindel
) [arboréstsens] Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased. Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, 36 Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii
) Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. 1752. Tunnused: Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased. Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, VIII. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja
METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on mitmeaastane taim ja moodustab tihedaid mättaid ning lühikesi maa-aluseid võsundeid. Kõrs püstine 60-130 cm kõrge, kahe nähtava sõlmega. Lehed kuni 1 cm laiad, ererohelised, pealmiselt pinnalt tugevalt läikivad, alt tuhmid, longus. Pööris suhteliselt hõre, väga peente harudega, heleroheline või kollakaslilla, 9-15 cm pikk. Pähikutelje karvad lühikesed, umbes 1mm pikad, ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal, hästi märgatav. Õitseb juunist augustini. Eestis tavaline. Kasutamine: Varakult, enne õitsemist koristatult annab keskmise väärtusega heina. MÄGITARN Nimi: Carex motana; montana mägi, taim kasvab meeleldi mäe-nõlvadel ja
lapsi. […] Lisaks saksakeelsetele tegutsesid Tallinnas ka teiste vähemusrahvuste koolid, sest 1925. aastal Vabariigi valitsuse poolt vastu võetud kultuuriautonoomia seaduse kohaselt oli igal rahvusel õigus anda oma lastele emakeelne haridus. […] 1932. aastal jättis meie 4. a klass Tallinna linna 23. algkooli ehk Rammi kooliga hüvasti, et jätkata õpinguid gümnaasiumis. […] poisid läksid Saksa Poeglaste Reaalkooli – ererohelised musta nokaga vormimütsid, uus ilus koolihoone Luise tänava alguses; tüdrukud aga astusid Tallinna Linna Saksa Humanitaargümnaasiumi, mida selle kunagise direktrissi prl. Johanna Rahwingi järgi ikka veel „Rahwingische Schuleks“ nimetati. […] Nimelt oli Eesti Vabariigi koolireformi käigus otsustatud, et rahvusvähemuste koolides tohivad õppida ainult selle rahvuse lapsed, kuna teised peavad minema kas oma rahvuse või siis eesti kooli. […] Dagmar
annaabi.ee 
