Tugisamblad: Vaba ettevõtluse süsteemi toetavad neli "tugisammast": eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 1) Eraomand: Õigust omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus otsustada, kuidas oma eromandit kasutada, on alati olnud tähtis turumajandussüsteemi osa ( võid välja laenata, müüa või ära anda). Õigus omada ja kontrollida eraomandit annab omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii efektiivselt kui võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. 3) Turukonkurents: Turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. a) Konkurents turgudel ressursside pärast. Näiteks: saades hea hariduse ja arendades pma andeis ja oskusi, võid sa muuta oma tööjõuressursi tootlikumaks.
tootmifaktorite kasutamise eest) ). 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja 4. , inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele 5. Vabatahtlik vahetus, voluntary exchange kaasneb spetsialiseerumi- 5. sega 6. , 6. Hinnasüsteem, price system. Hinnad on eraomandiga tihedalt , , - seotud. Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist , väärtust tarbijad tootele omistavad, ja milline on toote kasutamise alternatiivkulu, millist väärtust ettevõtted oma ressurssidele omistavad . . ( ja millised on tootmiskulud. Hinnad annavad motiive. Kasumi = ). kujunemise alus ( Kasum = müügitulu müügikulud). 7. - , 7
endale võimaluse röövida. Indiviid relvastub. Et seda teevad ka teised satub ühiskond dilemmastruktuuri. Kokkuleppe kaks põhilist edutegurit on järgmised: 1. Üldisus kõik peavad selle heaks kiitma ning tingimusel, et kõik teised teevad samuti. 2. Usaldusväärsus igaüks peab olema kindel, et kõigil on kokkuleppe järgimiseks piisavalt stiimuleid. Nt Ühismaa probleemi lahendamine eraomandiga. Sõltuvalt ühisvara iseloomust on probleemi (dilemmastruktuuri) lahendamiseks erinevaid institutsioonilisi raamistikke. See, missugune neist igal konkreetsel juhul on otstarbekaim, sõltub juba olemasolevast stiimulstruktuurist ning institutsioonilistest ressurssidest (võimekusest). Põhimõtteliselt on vaja igal juhul paika panna ühisvara kasutamise õigused ja sellega seotud kohustused. Järgnevalt peatume veidi siiski ühel olulisemal lahendusel eraomandil
uurimissaal, järge ootavad 80-kohaline kinosaal ja esimese korruse hoidlad. Filmilaboratooriumisse on seadistatud filmide ultraheliga puhastamise masin. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal muutusid suures osas ka arhiivitöö põhialused. Fondide lahtisalastamine algas juba 1987. aastal. Uurijatel on arhivaalidele vaba juurdepääs juhul, kui seda lubab arhivaali tehniline seisukord ja kui kasutamist ei piira eraomandiga seotud lepingulised suhted. 1999. aastast on Filmiarhiiv Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Filmiarhiiv Nagu ajaloo peatükis ütlesin, siis filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks. Filmiarhiiv täidab Arhiiviseadusega avalikule arhiivile pandud ülesandeid. Filmiarhiivi põhiülesandeks on üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video-
omanikele motiivi kasutada oma ressursse võimalikult effektiivselt. Spetsialiseerumine: protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Üldiselt kaasneb spetsialiseerumisega ka kõrgem palk ja kasum Vabatahtlik vahetus:Spetsialiseerumine toob kaasa vabatahtliku vahetuse. Turumajanduses sõltub iga inimene paljudest teistest, kes vabatahtlikultoma tooteid toodavad ja vahetavad. Hinnasüsteem: Eraomandiga tihedalt seotud, hinnad annavad informatsiooni tarbijate käitumise kohta, ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad Vähem. tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. Turukonkurents: Vaba ettevõtluse süsteemis võistlevad inimesed ressursside
ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS · Turumajandust toetavad neli asjaolu: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. · Eraomand kapital jm ressurss, mille omanik on ettevõte või isik, MITTE RIIK. Eraomandiga on õigus omanikul teha, mida ta soovib. Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi. · Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine.
kaitsta. Kaitse aluseks pole niipalju isiku õigus asjale, kui just rikkuja lubamatu tegu. Omandiõiguse tekkimine kinnisasjadesse- res mancipi olid esialgselt tootmise põhivahendid ja neis võib näha ühiskondlikku omandi jälgi. Tähtsaimaks res mancipi liigiks oli maa. Roomas etendas olulist osa ager publicus - maa, mis algselt kuulus riigile, s.o. Rooma kogukonnale tervikuna, millest aga suur osa jaotati kodanike vahel ja muutus lõpuks eraomandiks. Et algul polnud tegemist eraomandiga, näitab rooma omaniku poolt loodud lause: maatükk kuulub mulle kodakonduse õiguse alusel, st. seepärast, et nii on maa jaotatud kogukonna liikmete vahel. Kui keegi rikkus sellise maatüki kasutamist, oli esialgu kaitse aluseks õigusrikkumine, mitte õigus kui selline. Siit arvatavasti arenes ka omandi kaitse rei vindicatio kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris(avalikult kuulutama) magistraadi (linnavalitsuse, rae) ees. !!!Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda
Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon. Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse.
inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele ( ). 5. Vabatahtlik vahetus, voluntary exchange kaasneb spetsialiseerumi- 4. , sega 6. Hinnasüsteem, price system. Hinnad on eraomandiga tihedalt seotud. 2 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist väärtust tarbijad 5. tootele omistavad, ja milline on toote kasutamise alternatiivkulu, millist 6
22 Ajalooliselt oli Roomas omandil palju erinevaid vorme. Isiku omand (dominium) tekkis algselt majale ja majapidamisele. Vanimal ajal võis omand kuuluda ainult rooma rahvale ning oli 8 kollektiivses kasutuses (ager publicus). Hiljem jagati kogukondlik maa Rooma kodanike vahel, kuid alguses polnud selle näol tegemist eraomandiga, kuna maa kuulus isikule kodakondsusõiguse alusel. Siiski oli Roomas selgelt eristatav asja individuaalse kuuluvuse idee, ____________________ 20 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 21 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 22 Tiivel, R. Asjaõigus. Loengukonspekt. Tallinn, 2003 lk 5-7 mis arenes hiljem eraomandiks. 19. sajandist kuni tänaseni on toimunud pidev omandi kitsendamine ühiskonna huvides. 23
Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon. Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse.
6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid? Rahvusriik- poliitiline süsteem, mille huvid rajanevad enamvähem homogeensel kollektiivil. Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil. 9. Mis on heaoluriik ja millal see Euroopas hakkas välja kujunema? Heaoluriik: riik panustab sotsiaalkulutustele suure osa
vastavalt kokkuleppele • Inimese käitumise ainsaks põhialuseks on enesealalhoiutung John Locke (1632-1704) inglise matemaatik ja loodusteadlane • Kõik teadmised on pärit kogemustest, seetõttu ei saa olla sünnipäraseid ideid või põhimõtteid • 3 liiki teadvust – tajutav, tõestav, intuitiivne • Demokraat, võim peab kuuluma enamusele • Eraomandiks peaks olema see, mis on toodetud oma tööjõuga • Ühendas idee tööst ja rikkuse tootmisest eraomandiga • Riigivõim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks • Valitsus peab sekkuma majandusellu võimalikult vähe • Valitsuse tegevus peab olema seotud kas eraomandi kaitsega, seaduslikkuse tagamisega, riigikaitsega Jean Jacques Rousseau (1712-1778) prantsuse valgustusfilosoof • Tsivilisatsioon ja kultuur on muutnud inimesed halvemaks • Materiaalses ebavõrdsuses on süüdi
hüvedel ei ole kohta "täielikus" turumajanduses. On teatud rühm hüviseid, millele kehtib ühisomand ja avalik juurdepääs (vesi, kalad, metsad, atmosfäär, looduslikud alad). Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid See, kui suures ulatuses on majandus võimeline saavutama ressursside efektiivset paigutamist, sõltub omandiõigusest. Omandiõigusest tuleneb, kuidas jaotatakse tulusid, kuidas jagatakse või antaks üle õigusi, õiguste välistamiste astet, õiguste rakendamist. Eraomandiga on tegemist, kui ühe isiku õigus omandile välistab teiste isikute või ettevõtte õiguse omandile. Sellisel juhul on võimalik saavutada ressursside efektiivset paigutust ilma valitsuse sekkumiseta. Mitmete keskkonnaressursside puhul ei ole omandiõigus hästi ja selgelt määratletud. Seepärast ei saa ka tulemus turu tingimustes olla sotsiaalselt optimaalne. Tuleks vahet teha "ressursside ühisomandil" ja "vabal juurdepääsul ressurssidele". Juhul
annaabi.ee 
