Palkavad eraõpetajad,viivad need erakooli,piiravad vaba aega.Lõpp tulemuseks tegeleb väike laps mitte talle eakohaste asjadega.Selle asemel,et sõpradega õues joosta ja peitust mängida,istub väike laps eraõpetajaga ja tegeleb asjade õppimisega,mis ei ole temaealiste kohta isegi võimalikud. Andekas laps jõuab oma eakaaslastest vaimselt ette,aga sotsiaalsed oskused jäävad maha teistele.Andekast inimesest saab erak,üksik hunt.Kinnine isik.Mine tea,ehk võib see eraklus täiesti hulluks ajada.Aga eks need geeniused olegi kõik peast segi. Laps ei õpi suhtlema teiste lastega,ta ei puutu nendega kokku.Ta elab omas mullis,kus on alati tegevusi,asju,mida emme tahab,et ta teeks.Sest tema on ju eriline.Mitte nagu teised lapsed.Ja kui mõelda,pühendab ta oma elu täielikult oma ande arendamisele.Ja temal ei jää aega,et mõtelda,millega ta tahaks üldiselt elus tegeleda.Tal ei anta valikut.Valik tehakse tema eest.
Dionysius Exiguus- Oli Itaalia munk ja õpetlane. Läks ajalukku sellega, et arvutas paavsti palvel 525.a välja Kristuse sünnidaatumi. Peter Lombardus- Keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop. Arendas välja sakramentide õpetuse. Johann Gutenberg- Saksa leiutaja , leiutas trükikunsti. 20. Selgita: kirik, piibel, Vana Testament, Uus Testament, klooster, kerjusmungaordu, abt, prior, katedraal, visitatsioon, askees, eremiitlus, eraklus, vaimulik ordu ja rüütliordu, kodakirik, basiilika, ketser. Kirik- kristlik organisatsioon, kus peeti jumalateenistusi ja talitusi. Piibel- ristiusu püharaamat, mis koosneb Uuest ja Vanast Testamendist. Vana Testament- on kirjutatud heebrea keeles enne Jeesuse sündi. Räägib maailma loomisest. Uus Testament- on kirjutatud kreeka keeles, koosned neljast evangeeliumist: Markuse, Matteuse, Luukase , Johannese
Tal oli kohutavalt raske iseendaks jääda, sest et pööbli suust kostis nii kiitust kui ka hukkamõistu. Et kutsumusele truuks jääda, tuli oma risti kanda. Revolutsioonijärgne Venemaa tunnistast kõlbmatuks nii Kristuse kui ka risti kandva luuletaja.Robustne aeg kustutas tema loomejõu ja viimane kogu ,,Must päev" jäi ilmumata. · Revolutsioon, mida ta ootas, ei saabunud iial.Pettumusvalu ulatus hingepõhjani, elutahe hääbus, jäid vaid üksindus, eraklus ning tühjus. · Luulekogud: · "Maa lumes" (1908) · "Öised tunnid" (1911) · Näidendid: · "Palagan" (1906) · "Tundmatu" (1906) · Poeemid: · "Kättemaks" (19101921)
oma kultuurilisest pildist, ümbrusest lähtuvalt. Religioon kõnekam, kui sarnane inimeste enda eluga. Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks : - loitsud, palved (verbaalne pöördumine) - keha, mõistuse mõjutamine, arusaam, et saame üleloomuliku kogemuse, kui viidud äärmuslikku olukorda/seisundisse. (nälgimine, füüsiline pingutus, tants, magamatus, joomata olek, alkohol, narko kui kultuuriliselt raamistatud, on religioosne toiming). - püha toidu söömine - isolatsioon (eraklus, füüsiline passiivsus) - teatud rütmiliste helide kuulamine ( trummid jms) - ohverdamine - simulatsioon/imiteerimine ( nt voodoo) Religiossed spetsialistid: Preestrid-kõrge sots staatus, alaline, riietus, soeng, poliitiline võim, ei pea tõestama oma kontakti jumalaga. Samaanid- alaline, staatus ei ole kõrge, peavad tõestama kontakti jumalaga rituaali ajal. Meediumid- ajutine, vaid sel hetkel, kui kontaktis jumalatega, ise passiivne, jumal-vaim saadab nägemuse. Saab edastada
asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Sinod - kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi. Esialgu tähendas piiskoppide kogunemist. Askees ehk asketism usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Eremiitlus eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist. Eraklus tagasitõmbumine ilmalikust elust. Klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu. Abt katoliku mungakloostri ülem Ketser usust kõrvale kalduja, väärusuline. Kardinal katoliku kiriku hierarhias paavstist allpool asuv ametikoht. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. suur skisma aastatel 13781409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst.
us (omadussõnast omadusnimi) treial al tantsijanna ·1 naissugu väljendav nna sõbratar, lauljatar tar Maailmavaate lus luterlus, katoliiklus, eraklus, väljendamine boheemlus Seisundi väljendamine mus andumaandumus, kiindumakiindumus Asju ja olendeid i lüliti väljendavad liited ja avaja
Pilet 6 *Kristluse teke; varakristlus;ristiusu kiriku lõhenemine;Rooma Paavst ja paavstiriigi teke. Kristluse teke, varakristlus: · Tekkis Rooma keisririigis, I sajandil · Aluse pani sellele Jeesus · 30. aastal hakkas ta usku propageerima · Läks vastuollu Rooma võimudega ja juutidega · 33. aastal löödi ta risti, kus ta suri · ta pani aluse maailma usule Varakristlus: · kristlased oli tõsiusklikud · kujunesid Kristluse põhitõed · sai alguse eraklus · kristlaste tagakiusamine Ristiusu kiriku kujunemine: · kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis apostlid lõid siis esimesi kogudusi · 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks · 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset · kristlik kirik eksisteeris- Roomas, Jeruusalemmas, Antiookias, Aleksandrias ja Konstatinoopolis Rooma paavst ja paavstiriigi teke:
Ta läks vastuollu 2 olulise jõua: Juudid ja Rooma ülemvõim. Jeesus suri 33 aastaselt, löödi risti. Ta pani aluse maailma usundile. Apostlid hakkasid Jeesuse põhimõtteid levitama. Kujunes välja 5 ringkonda, kus kristlik kirik eksisteeris. Kujunes välja ristiusu organisatsioon ehk kirik. 1. ristiusu periood oli 1-4 sajand = varakristlus. Iseloomulikud jooned: kristlased olid ainult tõsiusklikud. Sellel perioodil kujunesid välja kristluse põhitõed. Sealt sai alguse Eraklus > Kasvab välja kloostrite liikumine. Kristlaste tagakiusamine juutide ja Rooma võimude poolt. Kristlased ei nõustunud tema ohvreid tooma Rooma jumalatele. Alguses oli see siis vaeste ja põlatute usk. Olukord muutus 4. sajandil, kui keiser Constantinus võttis vastu ristiusu. 313 võttis ta vastu Milano edikti. Sellest usust sai lubatud usk. Kristlus kuulutati ainsaks usuks. Constantinus rajas teise Rooma ehk Konstantinoopoli. Ta hakkas ehitama ristiusu kirikuid. Sai
vanemaid. Ilmnevad negatiivsed omadused ja olud. Teiseks selles etapis võimalik teatud asju parandada. Toimub ühe identideedi mahajätmine ja asendamine täiskasvanu identideediga lapse oma. On võimalik negatiivseid vigu ja asju paranda, mis eelnevalt on aset leidnud. Kaasaegne ühiskond takistab selge ja püsiva identideedi tekkimist inimeses, mitte nagu vanasti, kui oli kindel, mis elus edasi saab. Tänapäeval segadus. Kuues periood- 18-30 e-a. Intiimsus e lähedus versus isolatsioon ja eraklus (ERAKLAD). Pühendatakse lähedaste suhete loomistele teiste inimestega. Kui ebaõnnestub, põhjustab hirmu, üksindustunnet. Kui lahendatakse edukalt, peaks inimene olema võimeline looma suhteid, mis on lähedased. Õpitakse väärtustama sõna „meie“. See eluetapp nõuab riski võtmist ja koostööd. Inimesed, kes ei suuda, tunnevad end ajajooksul isoleerituna. Partneri leidmiseks peab olema eelneva perioodi identsuskriis positiivselt lahendatud. 7s etapp on küps täiskasvanuiga
ja eelneb uusajale. Ajavahemik 5.-15. saj. (Lääne-Roome riigi lagunemine 476a Ameerika avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16. saj algus) vaimse ja kultuurilise murrangu aeg Lääne-Euroopa riikides. Renessanss. feodalism- poliitiline ja sotsiaalne süsteem, mis põhines lojaalsusel ja reguleeris aristokraatide vahelisi suhteid feodaal e. läänimees e. vasall- läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes
kaunista kulgu" Konfutsionism on andnud aluse riiklike, perekondlike, ühiskondlike suhete mõtestamisele kõikides Aasia riikides. Alati olnud domineeriv just siis, kui vaja selgitada, miks perekond on oluline, miks peame vastutama ühiskondliku elu eest. Konfutsius jumaldas õppimist. Kulg tema järgi on enese täiustamine, õppimine, treenimine mitte crazy tripp. Inimene peab arvestama kogukonda, olema humanistlik. Taoismis rohkem eraklus, metsaminekuideaal (sobis kokku budismiga), siis konfuutsius tegeleb just sellega, kuidas seada üles selline riik, mis toimub et oleks hea valitseja, head kodanikud, kuidas tao saab ühiskondliku taeva all toimida. Tema jaoks oli oluline ka ritualiseeritud muusika, mida tol ajal Hiinas esitati, kombelisus. Karistused peavad olema õiglased, et rahvas teaks, kuidas käituda. Taevatahe selleni jõudis 50aastaselt. Selle järgi saadakse valitsejaks. Keisril on
R -l on romantikale suur roll. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Siin on samuti tuntav -kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil. Väärtustatakse ka üksildust. Oluline on ka see, et loodusesse minek on oluline ja loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Sinna minnes tekivad inimesel mitmed mõtted jne. Teos on selline , mis on eelmänguks hilisemale romantismile. Siin ongi kaks tegurit. Taandumine loodusesse ja tõmbumine üksindusse- eraklus jne. Maailma nö selja pööramine. Jõuame Prantsuse sentimentalismi teemade juurde. Pr sentimentalism on suhteliselt hiline. Tal pole nii palju ajalist pinda, kui Inglise sentimentalismil. Gooti romaan eelneb romantismile. Gooti romaan on ajaviitezanr. Need on ka ajad, kus väga ranget vahet ei tehtud ja loeti neid ja teisi. See on see aeg, kus ajaviitelisus tänu kirjanduse massi suurenemisele ja lugemisoskuse kasvule jne. See sisaldab ka mitmesugust lugejat