Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja anaalosa), maks, pankreas, kusepõis · Epiteliaalne osa neel, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline mesoderm Kujunev koorioni õõs Amnion Lootekilp Amnioni õõs Allantois Kujunev koorioni õõs Rebupõis Looteväline mesoderm Lootekilp Amnioni õõs Koorioni õõs Allantois Looteväline mesoderm Rebupõis Loode Allantois Nabaväät Rebupõis
Epiblasti rakud, mis ei läbi ürgjutti: ürgjuti lähedal olevatest rakkudest neuroektoderm (neuraalplaat) ja kaugematest epidermis Ürgjutt regresseerub posterioorses suunas. Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast (endoblast), mis on hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi- endodermi rakkude teke epiblastist; EMT-epiteliaalne mesenhümaalne 30 transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Kolleri sirp – helevälja posterioorses osas olev mitmekihilise epiblasti rakkude paksenenud osa. Osad epiblasti rakud ingresseeruvad ja moodustuvad hüpoblasti saared, 5-20 rakku, mis ühinevad ning moodustub primaarne hüpoblast. Posterioorsest blastodermi piirialast Kolleri sirbi piirkonnast
rakkudele, mis on veresoonte ümber ja lähevad kudede või organite seintest läbi 114. Mis on angiogenees? Kasvaja rakkude juurde toimub uute veresoonte teke ehk angiogenees. Tahked kasvajad ei suuda areneda ilma angiogeneesi initsieerimata – suurenenud energiavajadus. Osad kasvajad sekreteerivad ise kasvufaktoreid mis stimuleerivad angiogeneesi, teised kasvajad panevad normaalseid rakke tootma ja sekreteerima neid kasvufaktoreid. 115. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial - mesenchymal transition, EMT). Epiteeliaalsete rakkude üleminek mesenhümaalsete rakkude sarnaseks – leiab aset organismi arengus, haava paranemisel – on aluseks ka kartsinoomide tekkel. EMT on protsess, mille käigus epiteelirakud kaotavad polaarsuse, rakkudevahelised adhesioonid, omandavad amööbse liikumise ja invasiivsuse võime. EMT rakkudel on surenenud jagunemisvõime ja apoptoosi resistentsus.
mesodermi mediaalne osa; seal asub algul Henseni sõlm keskosa - lateraalne osa - somiidid, süda, neerud posterioorne osa - külgplaadi mesoderm, ekstraembrüonaalne mesoderm Ürgvagu - süvend, läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist - kui rakud sisenevad ürgjutti, teevad nad läbi epiteliaal- mesenhümaalse transitsiooni EMT-epiteliaalne mesenhümaalne transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Germinatiivsirp - piirkond, kuhu koonduvad hüpoblasti rakud area pellucida anterioorses osas; sisaldab ka ürgseid sugurakke, mis hiljem migreeruvad piki veresooni gonaadidesse Linnu vastmunetud muna koosneb diskoblastula tsentraal-
(prolifereerumise) tagajärjel 3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist; 4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused (mutatsioonid) rakkudes. Kasvajate üldine jaotus: (1) Healoomulised e. beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom, Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom. (2) Pahaloomulised e. Maliigsed. Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom. vähitekke põhjused: keemilised kantserogeenid, füüsikalised faktorid (kiirgus), viirused. üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga. Iatrogeenne kantserogenees: Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste
Siin asuvad ka higinäärmed, esinevad ka närvilõpmed – Vater Pacini kehakesed. Päris- ja alusnahas esinevad veresooned ja närvid. 43. Karvad. Karvad on epidermise tekised, millede nahasisesed osad (juured) moodustavad karvafolliikuli. Karvarood – scapus pili – üle naha pinna ulatuv karvaosa. Karvajuur – radix pili – naha sees paiknev karvaosa. Karvafollikul – folliculus pili – karvajuut ümbritsev kate, mis koosneb 3 osast: * sisemine epiteliaalne juuretupp * välimine epiteliaalne juuretupp * sidekoeline juuretupp (karvapaun – bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill. Rasunäärmed avanevad karvafolliikulisse ning rasunäärme alla jäävad ka karvapüstitajalihased, mis kinnituvad karvafollikulile. Folliikulis paiknevad ka melanotsüüdid, mis määravad karva värvuse. 44. Meeleorganite üldine iseloomustus. Meeleorganid on nägemisorgan, haistmisorgan, kuulmisorgan, maitsmisorgan , tasakaaluorgan ja
või ei kaota katvaid valke; 2) holomooogilise rekombinatsiooni teel pikendavad nad oma kromosoome Vähi- ja stroomarakkude koostoime. Vähirakud kujundavad ümber stroomarakkude füsioloogia ja vastupidi, muutunud strooma rakud hakkavad toetama vähirakke. Seega väljakujunenud vähikolle koosneb paljudest eri tüüpi rakkudest. Angiogenees kui vähirakkude jagunemist ja kasvu toetav protsess. Vähirakkude juures suureneb angiogenees, et varsutada rakke toitainetega Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek tekkivas vähikoes kui eeldus metastaaside tekkeks. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial-mesenchymal transition, EMT) – epiteliaalsete rakkude muutumine mesenhümaalsete rakkude sarnasteks. Leiab aset organismi arengus kuid on aluseks ka kartsinoomide tekkel. Põhiline tunnus on rakkude adhesiivsuse vähenemine ning see, et nad hakkavad tungima ümbritsevatesse kudedesse . Metastaas.
Rspo1, Foxl2 (transkriptsioonifaktor), FST (aktiviini inhibitor). Rspo1 või Foxl2+Wnt4 puudumisel: osaline maskuliniseerumine. Varane areng: lootelehtede kujunemine ja neuraalne induktsioon Lootetehtede derivaadid. Ektoderm:naha epiderm ja tema derivaadid; Suu ja pärasooli epiteliaane sisu; tundliku retseptorid epidermas; näärviline süsteem, silma lääts. Mesoderm: keelik; skeletsüsteem; lihassüsteem; eritussüsteem; tsirkulaarne ja lümfaatne süsteem.Endoderm:seedetrakti epiteliaalne sisu; respüratoorse süsteemi epiteliaane sisu; reproduktiivse süsteemi sisu; maks, tüümus; kõhunääre. Gastrulatsioon on morfogeneesi esimene samm: morfogenees on protsess, mille abil individuaalsed rakud muutuvad kompleksiks, mis genereerivad organite alguseid. Gastrulatsioon genereerib embrüooni kolme pealist kihti, millisest formeeruvad organid. Kuidas epiteliaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: on olemas 4 meetodid: invaginatsioon (raku lokaalne
Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole -segmenteerumine kulgeb anterior-posterior teljel *Notch signaalirajas olev hairy1 osaleb uue somiidi moodustumises, mis ekspress lainetena. -Somiidi epitelialiseerumine: Uue somiidi eraldumisele eelneb lõhe moodustumine. Lõhe
Naha mikroobid § Pole palju, sest kuivavad ära, lisaks eritab nahk pidevalt soolasid ja rasvhappeid > pH langeb 4-6. § Mõned kohad soodsamad - skalp, kõrvad, kaenlaalused, päraku piirkond jne. § Tüüpilised bakterid : Propionibacterium acnes - ela-vad higi- ja rasunäärmetes, seega ei saa pesemisega eemaldada. Ka teisi propionibakteried ja difteroide, sageli ka Stapylococcus epidermidis ja S. aureus. Viimase päriskoduks ninasõõrmed. Suu mikroobid § Toit, epiteliaalne debris, sekreedid - soodne keskkond bakteritele. § Sagedamini Streptococcus, Lactobacillus, Staphylo-coccus, Corynebacterium, anaeroobsed bakterid. § Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed. Siis kui tungivad läbi limaskesta - lokaalsed põletikud; kui vereringesse - südamesse > endokardiit. § Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9
muutused või epigeneetilised häired. Epigeneetika: seotud geenide ekspressiooni tasemega. Epigeneetilised häired: geenide ekpressiooni taseme muutused, mis ületavad normi piiri. Otseset või kaudselt on epigeneetilised häired seotud DNA muutustega. Kasvajate üldine jaotus: 1. Healoomulised e. Beniigsed - reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom 2. Pahaloomulised e. maliigsed Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom; Healoomuline versus pahaloomuline kasvaja 3 kriteeriumit: 1. Diferentseerumise aste: Healoomulised koosnevad hästidiferentseerunud rakkudest, halvaloomulised vähe diferentseerunud või diferentseerumata rakkudest. 2. Kasvukiirus: mida vähem diferentseerunud, seda kiirem kasv. Pahaloomulised > healoomulised 3
SDF-1, katab kemokiine miks? AIDSi haigetel salmonella võib olla surmav ja toksikoos kahjsutada aju. Ravimid, mis kontrolli all hoiavad viiruse hulka Rohkem T-lümfotsüüte alles kauem. Integraasi inhibiitorid. Proteaasi inhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid. 10. loeng KASVAJAD JA IMMUUNVASTUS VÄHK (PAHALOOMULINE KASVAJA)--RAKUD, MIS ENAM EI DIFERENTSEERU JA POOLDU TAVAPÄRASELT EGA ALLU TUUMORSUPRESSOR NING PROTOONKOGEENIDE KONTROLLILE. KARTSINOOM - EPITELIAALNE SARKOOM - MESENHÜMAALNE LÜMFOOM - LÜMFOIDNE LEUKEEMIA - HEMATOPOEETILINE MELANOOM- NEUROEKTODERMAALNE SEMINOOM - TÜVIRAKULINE GLIOOM- GLIIA RAKKUDE KASVAJA Lisaks SEGATÜÜPI Kõikidel kasvajatel on KLONAALNE PÄRITOLU, HETEROGEENSUSE (EBASTABIILSUSE) TEKE 5X10 KAHEKSANDAS ASTMES RAKKU- 1 GRAMM KASVAJAT 2-20 AASTAT 1st MUUTUNUD RAKUST 1grammine KASVAJA Kahekordistumine: 50-100 PÄEVA
Hüpodermis ühendab nahka ja allpool paiknevaid organeid kaitstes neid samas mehaaniliste mõjutuste ja vigastuste ees – võib mõnes piirkonnas puududa KARVAD Naha derivaadid, katavad loomadel enamuse kehast Eristatakse kahte osa: nahast väljaulatuvat karvaroodu, mis lõpeb pügamata karvades terava karvatipuga ja karvafolliikulis paiknevat karvajuurt Kasv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist Karvafolliikuli epiteliaalne juuretupp, mis ümbritseb karva, jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks Sisemise juuretupe moodustavad kolm kihti: tupekutiikul, sõmerjas ja kahkjas epiteelikiht Välimine juuretupp vastab oma ehituselt epidermise kahele alumisele kihile, koosnedes oga- ja basaalkihist Karvafolliikuli välimise osa moodustab sidekoeline karvapaun Karvajuur lõpeb laienenud karvasibulaga, mille keskele ulatub sidekoeline karvapapill
annaabi.ee 
