alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja lõpp punkti asukohast. (grav, elektr vä). Elektrivälja mingi punkti potents-sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhe. (-potentsiaal V, Wp-pot enrgia J, q-laeng C) Punktlaengu energia potentsiaal-(r-kaugus laengust, e-dielekt läbitavus) Elektriline induktsioon-Kui juht asetada elektrivälja, siis liiguvad positiivsed laengud välja suunas ja negatiivsed laengud välja vastassuunas, mille tulemusena juhi otstesse tekib ühte otsa + ja teise laengud. Dielektrikud*polaarsed*mittepolaarsed. Aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli aines nõrgem, kui vaakumis. (E0-elektrivälja tugevus vaakumis, E--,,- aines
Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse seisuenergiaks. Seisuenergia on energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu. E ... = 50kg x (3 x 10 8 m/s) ruudus = kwh = 1000W x 3600m = 150 x 10 astmes16 J = 3 600 000 = 42 x 10 astmes10 kw x h Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise enrgia võrra suurem. Samaväärsusseose alusel on võimalik mingi osa seisumassist energiana ,,välja võtta" või siis muundada ainet väljaks ja vastupidi. Erirelatiivsusteooria formuleeris Albert Einstein aastal 1905 ja üldrelatiivsusteooria aastal 1916. Relatiivsusteoorias väljendub põhiideed arusaam, et olemas ainult see, mille mõju on kohale jõudnud.
voolu muutuste suhtes · eletromootorjõu sõltuvuse voolu muutumise kiirusest avastas Joseph Henry- Henry seadus. · Induktiivsuse SI-ühik henri (1H) MAGNETVÄLJA ENERGIA Mahtuvus näitab kui suur on kondensaatori laengu muutus katsetevahelise linge ühikulisel muutumisel. Induktiivsus näitab kui suur on magnetvoo muutus juhtmepoolis, kui seda pooli älbiva voolu tugevust ühiku võrra muudetakse. · Energia on ka poolil · enrgia on vaid vooluga poolil,seeda on põhjust seostada pooli energiat liikuvate laengukandjate kineetilise energiaga. · Vooluga pooli energia peaks olemavõrdeline voolutugevuse ruuduga. · Mass kirjeldab keha inertsi kiiruse muutuste suhtes. · Juhtmesüsteemi inertsi voolu muutuste suhtes kirjeldab induktiivsus · induktiivsus täidab elektrilaengu liikumisel sama rolli,,mida mass mehaanilise liikumise juures.
Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid Sissejuhatuseks Maailam majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse enrgia, mootorikütuste ja tarbekaupade tootmiseks. Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saatumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju loodukeskkonnale ja tervisle. Kuna süsinikupõhiste fossiilkütuste kasutamine arvatakse põhjustavat kliima muutusi on see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele.
9) päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks, seal kasutatakse fotoelemente, mis koosnevad kahest eri tüüpi juhtivusega pooljuhist, fotoelemendi valgustamisel tekivad vabad laengukandjad liiguvad läbi pooljuhte lahutava tõkkekihi ja fotoelemendi pooled laaduvad erinimeliselt ning fotoelement muutub elektrienergiaallikaks; 10) footoni enrgia määratud talle vastava laine sagedusega, mis erinevalt teistest osakestest ning footonil puudub seisumassi - ta ei saa ekssiteerida paigalolekus, footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=m*c; E=hf, hf=A+ (v=), fp=, f= , hf>A, E=mc2, N=, c= , 1elektronvolt=1,6x10-19J. E kvandi energia 1J, h plancki konstant (6,6x10-34Js), f valguskvandi sagedust 1Hz, A väljumistöö 1J, m elektroni mass (elektroni seisumass 9,1x10-31kg), v elektroni kiirus
sõltumata nende vahekaugustest. Molekulide mõõtmed ja ruumala loetakse tühiselt väikeseks võrreldes anuma ruumalaga ja jäetakse arvestamata. Molekul liigub vabalt, põrgates vahel kokku anuma seinetga. 11. Rõhk katseruumis 1 atm = 101 025 Pa Rõhk anumas, kui petrooleummanomeetri näitude vahe on 1 cm: ... N/m 2 12. Temperatuur iseloomustab osakeste energiat aines / kehas. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on iga osakese enrgia, seda kiiremini osake liigub (kulgeb, pöörleb,võngub). 13. Termodünaamiline tasakaal: olek, kus süsteemis / kehas / aines ei toimu enam termodünaamilisi muutusi. Nt kõik kehad on saavutanud ühesuguse temperatuuri. 14. Ei. Kui gaas ei ole tasakaalulises olekus võime tinglikult rääkida ainult gaasi osade temperatuurist erinevatel ajahetkedel, kuna gaasis toimuvad pidevalt termodünaamilised protsessid, nt soojusvahetus. 15
sooritada. Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J. Energia jäävuse seadus. Energiat ei teki juurde ega kao kuhugi energia võib muutuda ühest liigist teise. Töö ja energia. Energia jäävuse seadus: mistahes loodusnähtuses energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Elektrienergia muundumine tööd tehes teist liiki energiaks M ehanil enrgia E lektringa T ö S ojusenrgia Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. A N= t Võimsus ja kiirus Võimsuse mõõtühik on 1 W 1J 1W = 1s Elektrivoolu võimsus Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne
sooritada. Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J. Energia jäävuse seadus. Energiat ei teki juurde ega kao kuhugi energia võib muutuda ühest liigist teise. Töö ja energia. Energia jäävuse seadus: mistahes loodusnähtuses energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Elektrienergia muundumine tööd tehes teist liiki energiaks M ehanil enrgia E lektringa T ö S ojusenrgia Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. A N= t Võimsus ja kiirus Võimsuse mõõtühik on 1 W 1J 1W = 1s Elektrivoolu võimsus Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne
4.k aitse(lipiidid koonduvad org. ümber).5.lahusti(rasvkude).6.signaalmolekulid(hormooonid,mees/naissuguhormoonid,tes tsteroon ja östeogeen). 7.lähteaine(süsiveskud) Valkude ülesanne organismis:1.Ensüümid.2.Ehitus(suled,vill,kabjad,valgud).3.Transport(transavalgud aitavad ainetel liikuda) .4.retseptorid(retsep.valgud,vahetavad inf raku ja välsikeskonna vahel.5.org regulaatorid(hormoonid.insuliin).6.kaitse(kaitse valgud/antikehad,antigeen).7.liikumine(lihasvalgud,müosiin,aktiin).8.enrgia(1g- 4,2kcla,valgud).9.varuaine(albumiin,kaseiin)
Konservatiivsed jõud- juhul, kui tööd, mida väljapunktid teevad keha ühest punktist teise viimisel, ei sõltu keha trajektoorist. Kinnise tee korral on alati k. jõudude töö null. 14. Potentsiaalne energia ja tema seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia sõltub keha asukohast potentsiaalses jõuväljas. Keha töö on võrdne ühest punktist teise viimisel potentsaalse energia kahanemisega (u=-A). mehaaniline potentsiaalne enrgia on võrdne tööga, mida väljajõud teevad sellest väljapunktist lõpmatuseni. Kui tehakse tööd potentsiaalse energia arvel, siis on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. energia gradiendiga (f=-grad U) 15. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaanilise koguenergia muutumatu. 16
Mõisted Rakuhingamine glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, selle tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (nt ATP) ja eraldub ENRGIA VABANEB süsinikdioksiid ning vesi. Koosneb 3 etapist: TOITAINETEST ·1) Glükolüüs protsess rakkude sisemuses, glükoos lõhutakse kaheks kolmesüsinikuliseks püruvaadi RAKUHINGAMISEL molekuliks;
kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik. Vene õigeusk on erakordselt müstiline ja konservatiivne. Selle üheks näiteks võib nimetada vanausulisi, kes hoiavad kinni mõnedest vanadest esialgsest riitusest, mida ortodoksne kirik 13. sajandil uuendas. Tulevikus on näha, kas kirik jätkab stabiliseeriva jõu mängimist muidu nii ebastabiilses sotsiaalses kliimas, sest kuigi paljud on leidnud tagasitee religiooni juurde, pole paljud seda teinud ning on religiooni asemel pannud oma enrgia püüdlustesse kommunistide heaoluseisundit taas elustada. Naistel ja meestel on Venemaa ühiskonnas traditsiooniliselt olnud erinevad rollid ning ka tänapäeval ei ole naistel meestega töökohtadel võrdset autoreeriti (hoolimata naiste ja meeste teoreetilisest võrdõiguslikkusest, mida kommunistide ajal rõhutati). Vene kultuur on vägagi meestekeskne ning naisi nähakse sotsiaalses struktuuris meeste alluvatena. Mittevenelastest
Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. Muutumine: *Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema. * Kui tõmmata vibu nööri pingule siis nööril on potentsiaalne enrgia, kui nöö lahti lasta avalduv noolele kineetiline energia. Erinevused: *Liikuva keha kineetiline energia sõltub kiirusest *Jõuväljas asuva keha potentsiaalne energia sõltub asukohast 12.Võimsus ja kasutegur. Mõisted, tähised, ühikud. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsuse tähiseks valemites on enamasti N. Kasutegur on füüsikaline suurus, mis näitab kasuliku töö Akas ja kogu tööAkogu suhet. Ta avaldatakse enamasti
olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). või raskusjõu F kaudu Kahe punktlaengu e1 ja e2 poolt moodustatud süsteemi, potentsiaalne enrgia on: m on mass kilogrammides (kg), g on gravitatsioonikonstant, g = 9,8 m/s2, h on kõrgus maapinnastmeetrites (m), F on jõud njuutonites (N), e1, e2 on punktlaengud, on elektriline konstant, r on laengute vaheline kaugus meetrites (m). 14.Ideaalse gaasi seletus Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus:
võnkuvad tasakaalu seisundi juures. Vedelik säilib mahtu, kuid ei säili kuju, tihedus on väiksem, kui tahkes aines; vedeliku molekulidel ei ole määratud asendi, kuid samal ajal nende vahel ilmuvad mõjud, mis tõmbavad neid kokku. Gaas ei säili kuju, ega mahtu ja iseloomustub väikse tihedusega; gaasi osakesed liikuvad kaootiliselt ja peaaegu vabalt põrkumiste vahel, mille ajal tekkib järske liikumise iseloomu muutumine. Agregaatoleku muutus kaasneb hüppelise vaba enrgia, entroopia, teheduse ja teiste füüsiliste omaduste muutusega. 5) Keemilised reaktsioonid. Aatomite ja molekulide tasemel: tänu soojusliikumisele toimuvad põrged aatomite ja molekulide vahel. Tähtis on, et molekulidel oleks õige orientatsioon ning põrkumise energia peab olema suurem, kui aktivatsiooni energia. Aine tasemel: ühed ained muunduvad teisteks. 6) 1 liiter on 103 cm3 , 106mm3. 7) Aatomi raadius on 10-13km, 10-8cm, 10-1nm 8) Aatomituuma raadius: 10-5
q (C) / Q (C) vaata ees pool on Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal näitab kuis suur on selles punktis asuva ühikulisse suurusesega. Potentsiaali mõõtühik on 1 volt Ühikut nimertatakse nii Itaalane Adessandro Volta järgi . Ühiks 1V opn valemi fi= wp/q aluses võrdne ühikuga 1J/C:1V=1J/V Elektrivälja vaadeldava punkti potnesiaal on 1 vold kui selles punktis asuva 1C suususega punkalengu potensiaalne enrgia on 1J · mida tähendab väide ,,Elektrivälja vaadeldada punkti pontensiaal on 25V ?" V: Et elektrivälja antud punktis asuva ühe C suurusega elektrilaengu pontensiaalne energia on 25J fi= wp/q 25V=25J/1C · Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v · Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei
Näiteks gaas teeb paisumisel tööd dA = pdV, kus p on gaasi rõhk ning dV on ruumala muut. Võimalikud on ka muud töö vormid (nt. elektriline: aku laadimine-tühjenemine) Isoprotsessides: isotermiline T=consT. Δu=0 Q=A isokooriline V=consT. Δu=Q A=0 isobaariline p=consT. A=pΔV Δu=Q-A adiabaatiline Q=0 Δu=-A Mis tahes keha siseenergiaks nim tema molekulide korrapäratu liikumise kineetilise energia, vastastikuse mõju potentsiaalse enrgia ja molekulisisese energia summat. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 33. Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Ep=Ev+R Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui keha soojendada jääval ruumalal, sisi ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia juurdekasvuks. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes positiivset tööd
q (C) / Q (C) vaata ees pool on Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal näitab kuis suur on selles punktis asuva ühikulisse suurusesega. Potentsiaali mõõtühik on 1 volt Ühikut nimertatakse nii Itaalane Adessandro Volta järgi . Ühiks 1V opn valemi fi= wp/q aluses võrdne ühikuga 1J/C:1V=1J/V Elektrivälja vaadeldava punkti potnesiaal on 1 vold kui selles punktis asuva 1C suususega punkalengu potensiaalne enrgia on 1J 1)mida tähendab väide ,,Elektrivälja vaadeldada punkti pontensiaal on 25V ?" V: Et elektrivälja antud punktis asuva ühe C suurusega elektrilaengu pontensiaalne energia on 25J fi= wp/q 25V=25J/1C 2)Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v 3)Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei tea
Pb + PbO2 + 2 H 2 SO4 2 PbSO4 + 2 H 2O
tühjene min e >
Pb + PbO2 + 2 H 2 SO4 2 PbSO4 + 2 H 2O
tühjene min e >
Söögikordade vahel võib juua piiramatult ainult vett: kas tavalist või mineraalvett. Kehakaalu kaotus 7-8 kg. Makrobiootilise dieet- Edward Esko poolt välja mõeldud. Peamine idee on süüa toitu, mis on võimalikult naturaalne ja vähe töödeldud. Tarbida tuleks kohalikku toitu, mis kasvab sel aastaajal. Saavutatakse harmoonia looduse rütmiga. Makrobiootilise dieedi loojad usuvad, et süües seda toitu, mis just sel aastaajal kasvab, säilitatakse elus tasakaal. Toiduainetel on kindel enrgia, mis mõjutab inimese vaimset, füüsilist ja emotsionaalset seisundit. Suvel tuleks toitu küpsetada lühemat aega, talvel kauem. 15 Tähtsal kohal on täisteratooted ja kohalikud köögiviljad.Vältida tuleks: liha, shokolaad, loomne rasv, mesi, suhkur, troopilised puuviljad, kohv, tee, kartulid, tomat, avokaado, spinat, toiduvärve ja säilitusaineid.
29)Termodünaamika seadused: 1. Termodünaamika I printsiip-(energia jäävuse seadus)-energia võib minna ühest vormist teise, aga ei kao ja teda ei saa uuestil luua. 2. Termodünaamika II printsiip-(entroopia seadus)-protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseivalt toimuda ainult sekl tingimusel, kui energia läheb konsentreeritud vormist hajutatud vormi..kuna osa energiats hajub alati ..st et kineetiline enrgia ei muutu kunagi 100%potentsiaalseks energiaks. Entroopia-on kasutamiseks kättesaamatu energiahulgamäär ehk süsteemi korrastamatu määr. Negentroopia- 30)Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega nim. Fotosünteetilselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Organismide reaksioone päeva ja öö pikkuse vahekorras nim. Fotoperiodismiks. Enamustel loomadel on päevatsükkel!!mõnedel lunaar ehk kuutsükkel ning paljudel aastatsükkel.
tavalist või mineraalvett. Kehakaalu kaotus 7-8 kg. Makrobiootilise dieet - Edward Esko poolt välja mõeldud. Peamine idee on süüa toitu, mis on võimalikult naturaalne ja vähe töödeldud. Tarbida tuleks kohalikku toitu, mis kasvab sel aastaajal. Saavutatakse harmoonia looduse rütmiga. Makrobiootilise dieedi loojad usuvad, et süües seda toitu, mis just sel aastaajal kasvab, säilitatakse elus tasakaal. Toiduainetel on kindel enrgia, mis mõjutab inimese vaimset, füüsilist ja emotsionaalset seisundit. Suvel tuleks toitu küpsetada lühemat aega, talvel kauem. Tähtsal kohal on täisteratooted ja kohalikud köögiviljad.Vältida tuleks: liha, shokolaad, loomne rasv, mesi, suhkur, troopilised puuviljad, kohv, tee, kartulid, tomat, avokaado, spinat, toiduvärve ja säilitusaineid. Itaalia ehk Vahemere dieet - Värsked puu- ja köögiviljad on Vahemere ääres au sees. Pingevaba söögiaeg, piisavalt päikesepaistet
95 Impulssi ( p = mv ) on võimalik tuletada kineetilise energia avaldisest järgmiselt: Kvandi energia avaldisest: on võimalik avaldada osakese ,,lainepikkus" järgmiselt. Selleks aga asendame impulssi ja kiiruse vastavalt ning saamegi ,,lainepikkuse" Kuna ,,lainepikkus" ( ehk teepikkus ) on seotud ruumi mõõtmetega ( x, y ja z ), siis võtab viimane avaldis kuju: Mida väiksem on kehal mass või enrgia, seda kaugemale ta ajas rändab ( minevikku, tulevikku, olevikus ). Ajas rändamise sooritamiseks on vaja kineetilist energiat potentsiaalne energia võib muunduda kineetiliseks energiaks. Antud seos on ruumiteleportatsiooni jaoks ( ehk liikumised ajas olevikus ), ühikuks on 1 meeter. On olemas siis pidev ja mittepidev teleportatsioon. Mõlemal juhul esineb lainepikkus, mis näitab vahemaa pikkust kui keha teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B A ja B vahelist kaugust
annaabi.ee 
