Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Paulus tänab alati jumalat tema armu pärast, mis avaldus Jeesuses ning loodab, et inimesed oleks alati viksid ja viisakad. Indiviidide võrdsustumine, tekib vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik armastus inimlik armastus on puudulik: lihahimu, enesekesksus, sõprused üksikisikutega, maises riigis kuningavõim, mis vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks. Jumalik armastus jumalik armastus on ülim ning täiuslik. Püüdlemine jumala poole, põlates iseennast. Armastus kõigi vastu, ei kellegi üksiku vastu. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. Neil põhineb kaks linna: maine ja taevane. 4 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest
omakasupüüdmatu tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi jumala armu vendlus Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) inimelus on kaht sorti armastus: inimlik ja jumalik Paulusneil põhineb kaks linna: maine ja taevane patune inimene armastab end, mitte jumalat maine armastus Lihahimu Enesekesksus, omakasu poole püüdlemine Sõprussidemed üksikisikutega, kiindumus kaduvasse Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks taevane armastus Puhas armastus Püüdlemine jumala poole, iseenda põlgamiseni Üldine armastus kõigi vastu Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest valgustatud enesearmastus ehk omahuvi seisneb selles, et parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid
Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Augustinus väitis, et sõdimine seniste motivatsioonide enesekaitse, maapealse riigi kuulsuse jms pärast ei ole kristlasele kohane
teisele suunatud, omakasupüüdmatu. Indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu (vendlus), see eeldab aga vastuastumist eksisteerivatele suhetele armastus Jumala vastu peab olema suurem kui teise inimese vastu. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Maine (enese)armastus: lihahimu; enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine; sõprus üksikisikutega: kiindumine kaduvasse; maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks langenud inimene on konfliktne inimene. Taevane (jumalaarmastus ja ligimese armastus jumalas): puhas armastus; püüdlemine Jumala poole kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, mitte kellegi vastu üksikult; taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest "Valgustatud enesearmastus" ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke
Neil põhinevad kaks linna: maine ja taevalik. Inimene on pattu langenud ja seetõttu armastab iseennast, mitte Jumalat. See väljendub lihahimus ja uhkuses. Päästa võib vaid Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus. Ilmalik armastus: lihahimu köidikud, enesekesksus (oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni), sõprused üksikisikutega (kiindumus kaduvasse, loodusse Looja arvel), maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks. 5 Jumalik armastus (ja ligimese armastus Jumalas): puhas armastus, püüdlemine Jumala poole (iseenda põlgamiseni), üldine armastus kõigi vastu (ei kellegi vastu üksikult), taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest
3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Kahte sorti armastus inimelus: inimlik ja jumalik. Neil kahel armastusel põhinevad kaks erinevat "linna" (kogukonda) maine ja taevane. Maine armastus, enese-armastus: lihahimu (sugutungi) köidikud; enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, kuni Looja põlgamiseni; sõprused üksikisikutega - kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt). Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks langenud inimene on konfliktne inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus; püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (jansenistlik mõtleja) 'valgustatud enesearmastusest' kui ühiskonna ja majanduse alusest.
Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Pierre Nicole: ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust ,,valgustatud
· Kahte sorti armastus inimelus: inimlik ja jumalik Neil põhinevad kaks erinevat "linna": maine ja taevane Maine ja taevane armastus: Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond · Augustinuse pärand Diskussioon, kas inimene ise saab oma armastuse suunda määrata: o kas Jumala arm on üldine? Igaüks saab proovida oma armastust
3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik ja jumalik armastus. Patune inimene armastab ainult iseennast mitte jumalat. Päästa võib ainult Jumala arm, mille omaksvtmine väljendub kristlikus usus. Lihahimu (libido) köidikud vs puhas armastus (delectio). Enesekesksus Looja põlgamiseni vs püüdlemine Jumala poole iseenda põlgamiseni. Sõprused üksikisikutesse ehk kiindumus kaduvasse vs üldine armastus kõigi vastu. Maine riik, mis on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks ja taevane riik, mis on täiuslik harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest ,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma (maiseid) eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia, mille aluseks on armastus
Lihahimu (libido) köidikud iganes ta vajab, või lihtsalt soovib, tuuakse talle kohale Hiinast, Peruust, Enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni Egiptusest või mõnest muust maailmajaost.” Sõprused üksikisikutega: kiindumus kaduvasse Nicole, Pascal, Rousseau Maine riik: vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Moraali ja kommete päritolu? Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) Inimene vajab tunnustust -> selle kindlustamiseks osutab seda teistele Puhas armastus (delectio) Matkib kristlikku ligimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks
,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei teki küsimust, kas ta tööl on mõtet. Langenud ingel Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab Fausti hinge hukutada. Ka Mefistoteles ise on Fausti vastand. Koos Mefistotelesega võtab Faust suuna elu praktikasse, et kõike tunnetada ja läbi elada. Faust veendub, et elu mõte ei seisne enesekesksete kirgede rahuldamises. PILET NR.5 1.EDUARD VILDE LOOMINGU ÜLEVAADE. NÄIDEND ,,PISUHÄND" Vilde oli esimene Eesti kirjanik, kes tundis Lääne-Euroopa elu ja kultuuri isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed",
see on igavene karistus. · Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus, enda paremaks pidamine. · Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega: kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik: vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks (see on vajalik) Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni (madalate tungidepõlgamine) · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult · Taevane riik: täiuslikult harmooniline kogukond tõelise armastuse leidnud Augustinusel oli need tungid õige tugevad (ise ka tunnistas sead), oli aafriklasega abielus, sai lapse
annaabi.ee 
