Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Eduelamus Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. Enesetõhusus Usk oma võimetesse suureneb kui: eesmärgid on konkreetsed mõõduka raskusega saavutatavad lähitulevikus soorituse edukus Motivatsiooni Vajaduste teooria teooriad McClelland inimestel esineb kolm vajaduste kategooriat Saavutusvajadus Kuulumisvajadus Võimuvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Ootuste teooria
• Saavutamisvajadus • Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus • Võimuvajadus • Kompetentsusvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Päris hea mõte oleks töötajat otsides lasta tal teha testi, mis määraks ta domineeriva vajaduse kindlaks et tema potensiaali kasutada maksimeeritult. Usk oma võimetesse suureneb kui eesmärgid on konkreetsed, mõõduka raskuseda, saavutatavad lähitulevikus, soorituse edukus. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. F.Herzbergi kahe-faktori teooria Hügieeni faktorid Motivatsiooni faktorid Palk Saavutusvajaduste rahuldamine Kindlustunne Vastutuse usaldamine Töötingimused Enesearendust pakkuv töö Kontrolli ulatus Huvipalluv töö Inimestevahelised suhted tunnustus Töökultuur Juhtimise kvaliteet
vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismikäitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA. Vastavalt tema teooriale mõjutab eesmärgipärast käitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 18. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena
funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismikäitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA. Vastavalt tema teooriale mõjutab eesmärgipärast käitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 4. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. Motivatsiooni kujunemine nii väliste kui ka sisemiste stiimulite mõjul ja nende üheaegse toime vastuolulisus põhjustas palju vaidlusi ja jaotamise toimiva liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks
soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). · jälgimine · kujundi talletumine (üldine olukord, käitumisviis, käituja emotsionaalne seisund) · eneseefektiivsus sooritusvõime tajumine; hiljutine edu · jäljendamine · enda tasustamine ja karistamine Õppimise kognitiivsed ja konsntruktiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. Uue materjali seostamine olemasolevaga
soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. ARENG Areng organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Ontogenees organismi individuaalne arenemine Fülogenees organismide ajalooline areng Genotüüp geenide kogum
Inimene satub vastuollu oma sisemiste normidega, inimene on kasvatusega omandanud järgmise skeemi: teguviis sisemine diskomfort-karistamine kergendus, enesekaristamise kaudu on harjutud leevendama hingevalu, omandades toimimistava, mis küll tagab sisemise tasakaalu, kuid kaldub korduma, kujundades karakteri, enesesuhtlemine, leevendab ümbritsevate taunivat käitumist või tagab nende lohutava reaktsiooni. Eneseefektiivsus Bandura on teinud endale nime eneseefektiivsuse ehk enesetõhususe olemuse lahtimõtestajana.Eneseefektiivsus põhineb eneseusul, et suudetakse midagi selgeks õppida, sooritada või teatud raskes olukorras toime tulla. Selle olemasolu määrab: valmisoleku olukorras hakkama saada, stressikindluse, visaduse eesmärgi saavutamiseks, tunnete tekke, motivatsiooni tegutseda, alateadliku soovi harjutada eduka käitumise võitteid, käitumise tegeliku sooritamise. Eneseefektiivsus põhineb edu ootusel, tõstab ensehinnangut
järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. 10. Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S
Töötades kindla eesmärgi nimel, kujutavad inimesed ette hüvesid, mis selle saavutamine kaasa toob, samuti seda, mis kaasneb ebaõnnestumisega Kui eesmärk tundub meile jõukohane, oleme valmis pingutama, kuni see on saavutatud. Valmisolek loobuda väikesest tasustusest hiljem saadava suurema nimel on üheks sotsiaalse küpsuse indikaatoriks. Bandura teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja selle poole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus ehk usk oma võimesse saavutada eesmärk, mis kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise või mittesaavutamise kogemuste mõjul. Konkreetsed ja mõõduka raskusega eesmärgid stimuleerivad suuremaks jõupingutuseks ja toovad saavutamisel kaasa eneseefektiivsuse ootuse tugevnemise. Õpilastega töötades tuleb arvestada, et algklasside õpilased on impulsiivsemad kui nende vanemad õpingukaaslased. Olukordades, kus neil on
7. Millised kaks mõõdet on E. Deci (1975) järgi eristavad inimeste (sealhulgas õpilaste) tajus tagasisides tegevuse tagajärgedest? E. Deci järgi on tegevuse tagajärgedel, sh tagasisidel ja tasustamisel kaks mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. 8. Millal tekib sisemise ja välimise motivatsiooni konflikt Deci teooria järgi? Siis kui üheaegselt toimub väliste ja sisemiste tegurite motiveerimine. 9. Mis on teiste sõnadega eneseefektiivsuse ootus? See on usk oma võimetesse. Uks oma võimetesse suureneb kui 1) eesmärgid on konkreetsed, 2) mõõduka raskusega, 3) saavutatavad lähitulevikus, 4) sooritus on edukas. 10. Millised kaks põhitegurit mõjutavad õpimotivatsiooni A. Bandura eduootuse kontseptsioonist lähtudes eesmärgipärasel käitumisel? Võime prognoosida oma käitumise tagajärgi ja tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. 11
Eduelamuse rolli ja mehhanismi käitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA. Vastavalt tema teooriale mõjutab eesmärgipärast käitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. Konkreetses situatsioonis sõltub motivatsioon inimese võimes prognoosida oma tegevuse tagajärg ja püstitada aktiivselt mõõdukaid tegevuseesmärke. Algklassiõpilased on impulsiivsemad, suudavad vähem ette näha
Võimalused enese- eneseparandamine (võtan rohkem kaitse stressi ja ähvarduse vastu hinnangu paranda- kursusi; eneseväärtustamine (tekib (sõbrunen nendega, kel madalamad miseks hea tunne, kui saan hakkama. Hinded); kompenseerimine. Parandamine: parandused, emotsionaalsed väärtused, kaitseb stressi ja ähvarduse vastu ehk kompenseerimine????! Enesehinnangu tõstmise võimalused (näited): 1. Eneseparandamine läbi oskuste, võimete, eneseregulatsiooni, eneseefektiivsuse 2. Eneseväärtustamine- positiivse seose märkamine oma enesehinnangu ja positiivsete emotsioonide vahel. 3. Kompenseeerimine- tähelepanu teistele valdkondadele või oskustele, kus tegevus on olnud edukas ja seotud positiivsete emotsioonidega. (Nt enda hinde võrdluseks võetakse need, kes said halvema hinde). W. B. Swann jt (1997) enesetõstmise teooria (self verification theory).
annaabi.ee 
