Oma mugavuse, fantaasia rohkuse ning kindla eesmärgiga loovad inimesed eristuvad ning paistavad silma sellest hallist massist mille moodustavad tavakodanikud. Kui poeet on väga tundeline ning andekas siis milline on tavakodanik? Kodanik kui täiesti keskmine inimene vastandub loomeinimesele. Kui poeet on tundeline ning tasakaalutu siis kodanik on realistlikku ellusuhtumisega ja vaoshoitud. Ta on töökas, seaduse kuulekas ning normidest juhinduv. Samuti on ta ka viisakas, enesedistsipliiniga, hakkama saav inimene. Andekate ja mitte nii andekate inimestel on palju erinevusi kuid võib leida ka ühiseid jooni. Kindlasti märkatavad erinevused on nende iseloomus ja käituis viisis. Erinevusi välja tuues võib märgata kodaniku ja poeedi omavahelist seost, mida iseloomustab hästi toiduahela mudel, kus poeet on kui tootja ning tavakodanik tarbija. Selle seose abil saab välja tuua selle
kohustustest täielikult vaba. Oluline on ka, et psühhoterapeut meeldiks nii lapsele kui ka emale-isale, sest muidu võib ravi mitte toimida. Samuti ütleb Mehilane, et “depressiivset noorukit efektiivselt ravida vanemaid kaasamata ei õnnestu” (1997: 113). Barnard´il on üsna sarnane suhtumine lapsevanemate rolli olulisusele. Barnard soovib, et vanemad jätaksid meelde järgmise:”Korraharjumusi kujundades ja sõnakuulmist harjutades aitate lapsel saada tugeva enesedistsipliiniga ning ühiskonnas hästi toimetulevaks indiviidiks” (2003: 123). Depressiivse noorukiga suheldes peab arvestama ka tema soove, tingimusi ja arvamusi, kuna sellises seisundis olev noor on kergesti haavuv ja kiiresti solvuv. Kindlasti ei tohi hakata etteheiteid tegema, arvustama, naeruvääristama ega parastama, vaid tuleb aksepteerida probleeme ja muresid. Kui nooruk ei ole agressiivne ega pauguta uksi, siis võib proovida rahulikult rääkida ja püüda ise lahendus leida
Autoriõigus 2006 Inscape Baltic Kohusetundlik ja korrektne C Kuidas Sa kaldud käituma? Sinu käitumisstiilile on omane korrektsus ja täpsus kõiges, mida teed. Sulle meeldib põhjalikult mõtelda ja Sa tahad arvestada kõikide olemasolevate faktidega. Õigesti tegutsemine on Sinu jaoks väga oluline, seetõttu mõtled hoolikalt kõikvõimalikele tagajärgedele enne kui midagi otsustad. Kõige paremini tunned ennast keskkonnas , kus on välja töötatud kindlad reeglid. Oled tugeva enesedistsipliiniga ja sead endale kõrgeid nõudmisi. Sulle meeldib põhjalikult kavandada oma samme kindlaid eesmärke silmas pidades. Soovides jätta endast asjalikku muljet, kaldud Sa iga tegevust põhjalikult ette valmistama. Oled ettevaatlik ja põhjalik. Töö kvaliteet on sinu jaoks väga tähtis. Üks sinu käitumise võimalikke tugevusi on loomulik kalduvus olla analüütiline. Ka teisi inimesi kaldud Sa hindama nende mõtlemisvõimete põhjal. Tõenäoliselt pead lugu inimestest,
õppekava edasiandmine, vaid ka suhtlemine õpilaste, lastevanemate, kolleegide ja kooli juhtkonnaga. 7 4. ENESEDISTSIPLIIN Väga oluline on märgata vahet ,,pealesunnitud" ja ,,enesekehtestatud" distsipliini vahel. Üks on väljaspoolt tulev, teine seestpoolt. Enesedistsipliini puhul on inimese sees kontrollkese, suudetakse ennast kontrollida, korrale kutsuda ja distsiplineerida. Enesedistsipliiniga noored on need, kellele on lapsepõlves võimaldatud palju isiklikku vabadust. Neile on antud valikuid ja otsuseid ise teha. Kahjuks aga on enamus lapsevanemaid ja õpetajaid seisukohal, et täiskasvanute poolt rakendatud väline kontroll arendab lõpuks ka lastele sisemise kontrolli. Praeguseks on küllalt tõendeid lastevanemate arusaamade tagasilükkamiseks (Gordon 2003). 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE Eesmärk määrab arengu. Selleks tuleks ennast ise häälestada. Eesmärkide
või ebaõige suhtumise puhul teatavaid haigusi põdevatesse inimestesse. Distsipliin Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb töötajate suunamises kehtivaid norme järgima. Põhieesmärk on arendada töötajate enesedistsipliini. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad töötajad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Töötajad peavad enam kinni normidest, mille koostamisest nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt. Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et töötaja käituks tulevikus reeglite järgi
21. Distsipliin. Liigid. Rakendamine. Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad enam lugu nende oma distsipliinist kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks hoiatus või töölt eemaldamine. Rakendamine: Paljud juhid kasutavad progresseeruvat distsipliinipoliitikat, mille põhjal korduvale õiguserikkumisele järgneb karmim karistus. Eesmärk on anda alluvale võimalus parandada oma
Liigid. Rakendamine. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Liigid Takistav, ärahoidev distsipliin (Preventive discipline) seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad enam lugu nende oma distsipliinist kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad alluvad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Alluvad peavad enam kinni standarditest, mille koostamisest on nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt ("Ettevaatust!" või "Ära ole hooletu!"). Nad tahavad teada standardi kehtestamise põhjusi, siis on sellel nende jaoks mõte.
21.Distsipliin. Liigid. Rakendamine. Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiksid kehtivaid norme ega rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad enam lugu nende oma distsipliinist kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Juhtkond vastutab selle eest, et organisatsioonis oleks igasuguseid rikkumisi ärahoidev ehk preventiivse distsipliini õhkkond. Selleks peavad alluvad teadma ja mõistma organisatsiooni norme. Alluvad peavad enam kinni standarditest, mille koostamisest on nad ise osa võtnud või mis on sõnastatud positiivselt ("Ettevaatust!" või "Ära ole hooletu Parandav, korrektiivne distsipliin reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus
Need on aga tihti ennasthävitavad nii enda, teiste kui ka keskkonna suhtes. Reaalsuses tähendab aga vaba olemine kontrolli enda üle, võimet võtta vastu otsuseid mitte tunnete ja emotsioonide ajel vaid vaba valiku põhimõttel. Selleks, et lapsed ehitaks sellise enesedistsipliini, peavad täiskasvanud olema oma ootustes ning nõudmistes kindlad, õiglased ja järjekindlad, seda lapse sündimisest alates. Arutledes vabaduse teemadel, mainis Maria eranditult selle suhet vastutusega ja enesedistsipliiniga. Me vajame vabadust, et harjutada vastutust, me vajame oskust olla vastutustundlik enne, kui me saame olla tõeliselt vaba. Seda suudavad meile õpetada vaid meie vanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud ja seda ainult läbi eeskuju. (Polk Lillard 1996). Nii jõuame Montessori kui õpetaja juurde, kes ei "õpeta" last tavalises mõttes. Ta jälgib last, et avastada tema vajadused ja huvid, tuginedes arengufaasile, milles laps hetkel viibib. Ta on
21. Distsipliin. Liigid. Rakendamine. Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav ja olukorda parandav. Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiks kehtivaid norme ega rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad enam lugu nende oma distsipliinist kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni uhkuseks. Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, nt hoiatus või töölt eemaldamine. Distsiplinaarkaristuse eesmärgid on: parandada normide rikkujat, hoiatada teisi analoogse käitumise eest, soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist
nad jätavad käsile võetud töö sageli lõpetamata, sest soovivad pigem millegi uue kallale asuda; nad on iseenda suhtes väga ebakindlad, mistõttu vajavad teiste poolt tunnustamist ja heakskiitu; nad ei oska oma asjade eest hoolitseda, sest neile on vana asemele antud uus ja parem; nad kipuvad petma ja valetama, sest pole õppinud oma tegude eest vastutama. Ärahellitatud lapsed ei saa hakkama enesedistsipliiniga, sest neil ei ole olnud võimalust ise vigu teha ja tagajärgedest õppida. Lapsed, kelle vanemad on neid "õnnelikuks teinud", muutuvad aasta-aastalt järjest pahuramaks ja nõudlikumaks. Täiskasvanutena on nad sageli vihased kogu maailma peale, sest see ei anna neile kõike, mida nad seni on saanud, mistõttu nad ei oska olla õnnelikud. 12 ----------------------------------
(tees?) Vana-Kreeka vaba mõtlemine. Polise elustiil. ,,Õnnelik", loomupärane ja spontaanne noorus. 2. (antitees?) Sokrates ja kristlus moraal, müstitsism ja religioon tõid kaasa pettumise, pessimismi, ,,vaimu pöördumise sissepoole", kadus spontaanne loovus ja kodanikuvabadus. Autoritaarne (organiseeritud-kiriklik) vs eetiline (individuaalne) religioon. 3. (süntees?) Vaim pöördub tagasi enda juurde kõrgemal tasemel. Vabadus koos autoriteedi ja enesedistsipliiniga. Protestantism ja saksa rahvuslus. Rahvustest koosnev universaalne inimkond. Ajalugu on progressiivne maailmavaimu realiseerumine ja materialiseerumine. Iga rahvust tuleb hinnata vastavalt tema panusele inimkonna progressi. Kõik rahvused pole welthistorische Volksgeister. Inimesed peaksid olema pühendunud suuremale asjale kui nad ise on. On asju, mis elustki tähtsamad... Rahvuslik solidaarsus (rahvusliikumiste käigus allutati etnilis-usulisd vähemusgrupid
annaabi.ee 
