Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel. Organismisiseselt ehk rakusiseselt toimuvaid protsesse nimetatakse biokeemilisteks. Organismi aine- ja energiavahetusprotsesse nimetatakse metabolismiks. · Organismi püsiv ehk stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. Püsiv kehatemperatuur, keemiline koostis, happelisus.
nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk-, aktiiv-, reaktiiv- ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv- ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa. Aktiivtakistusega R elektritarviti võimsus P on arvutatav pinge U ja voolu I kaudu järmistelt: P=UI=I^2R=frac{U^2}{R}. Aktiivvõimsuse mõõtühik on vatt (tähis W), reaktiivvõimsuse ühik varr (tähis var) ja näivvõimsuse ühik voltamper (tähis V•A). Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga
Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik 1N . Newtoni 3 seadus : kehad mõjuvad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdsete jõududega. Kehade süsteemiks nimetatakse omavahel mingil viisil seotud (vastastikmõjus olevate) kehade hulka. Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. Kui aga süsteemi mõjutatakse väliste kehade poolt või antakse/saadakse väljast energiat või ainet, on tegemist avatud süsteemiga. Newtoni 1 seadus : kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus : kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: . Gravitatsioonijõud on suurima ulatusega jõud
Rakukest + - + + Taimedel põhiliselt tselluloosist ja seentel kitiinist. Kaitseb rakku. Kõigil rakkudel esinev rakuümbris. Päristuumsetel rakkudel koosneb Rakumembraan + + + + fosfolipiididest ja valkudest. Kaitseb rakku ja vahendab aine ja energiavahetust. Membraaniga piiritletud päristuumse raku Rakutuum + + + + osa, milles asuvad kromosoomid. Reguleerib kõiki raku protsesse. Raku poolvedel sisu, mis liidab kõik raku Tsütoplasma + + + - organellid ühtseks tervikuks. DNA ja valgu molekulide kompleks, milles
3) Kuju muutumine - väände-, murde-, surve-, paindeliikumine ehk keha kuju muutumine ehk deformatsioon 4) Võnkumine - perioodiline liikumine. Keha aine või välja pidev korduv muutumine tasakaalu asendist ühele ja teisele poole. Avatud ja suletud süsteem Kehade süsteemid võivad olla suletud või avatud. Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. Kui aga süsteemi mõjutatakse väliste kehade poolt või antakse/saadakse väljast energiat või ainet, on tegemist avatud süsteemiga. Kiirendus Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Tähis: a ühik: m/s ruudus valem: a=delta v/delta t delta v: kiiruse muut(m/s), delta t: aja muut(s) Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirus kasvab mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju ja trajektooriks on sirgjoon
Auto liigub maja suhtes. Looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivormi: 1) VÄLI 2) AINE Nende erinevused: Väli: pole näha, väljad ei sega üksteist(laserid läbivad üksteist segamatult) Aine: koosneb osakestest, ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse Avatud süsteem: toimub energia- ja ainevahetus (akna lahti tegemine) Suletud süsteem: sellega on tegemist siis kui puuduvad mõjud süteemi mittekuuluvate kehade puhul ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. (kinnine karp) Keha liikumisoleku muutumist iseloomustab KIIRENDUS. Kiirendus- näitab palju kiirus muutub ajaühikus. Newtoni I seadus: liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Nt. Sõidad jalgrattaga ning kui lõpetad väntamise, siis rattas ikka liigub edasi. Newtoni II seadus: liikumisoleku muutumise põhjustab jõud. Nt. Kui lükkad suuremat massi, siis on kiirendus väiksem ja vastupidi.
Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele: · bioorgaaniline keemia uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid
8)Mida iseloomustavad vahelduvvooluahelas aktiiv-,reaktiiv- ja kogutakistus? Aktiivtakistus on üks kolmest vahelduvvooluahelas esinevast takistuse liigist. Füüsikaliselt sisult on see põhijoontes sama mis tavaline elektritakistus alalisvooluahelas. Aktiivtakistuse tõttu muutub osa elektrivoolu energiast eeskätt soojuseks (või mõneks muuks energialiigiks peale elektrienergia). Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. 9)Kuidas tekib vahelduvvooluahelas pingeresonants?Skeem. Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus x L = xC 10)Mida iseloomustavad kontuuri hüvetegur ja ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise
aminohappejääkidest nt. munavalge) ja liitvalgud(koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin.). Valgud on tähtsaim elusaine: valgud annavad energiat, valgud on ehitusmaterjal(juuksed, nahk, küüned, karvad, elundite seinad, kabjad), valgud on kaitsekehad(valged verelibled), valgud kannavad pärilikkust(DNA molekulid), valgud reguleerivad kõiki organismi reaktsioone(biokatalüsaatorid), valgud, mis kontrollivad organismi energiavahetust(RNA molekulid). Organism ei korja aminohappeid tagavaraks. Meie tingimustes on ideaalval piimavalk ja ka sojavalgud.
keemiline termodünaamika – käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilistes protsessides. üldisemas mõttes uurib soojuse ja töö suhet ja vastastikust üleminekut. süsteem – vaadeldav ruumi/universumi osa 1) avatud süsteem – keskkonnaga toimub nii aine- kui energiavahetus 2) suletud süsteem – keskkonnaga toimub energiavahetus 3) isoleeritud süsteem – keskkonnaga ei toimu ei aine- ega energiavahetust või 1) diatermiline süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik 2) adiabaatne süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentaalselt uurida 1) homogeenne süsteem – omadused on samad kõikides ruumiosades või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt
lähteolekust ja lõppolekust ( Hessi seadus). Seega võib vabaneva energia hulga määrata põlemisel eraldunid soojushulga järgi kalorimeetriliselt. 1 grammi glükoosi täielikul oksüdatsioonil vabanev energiahulk on alati 16 kJ: C6H12O6 + 6 O2 6CO2 + 6 H2O Keskmiselt saadav energia on : Rasvadest 38,9 (39,6) kJ/g = 9,3 kcal/g ~9 Süsisesikutest 17,2 (17,5) kJ/g = 4,1 kcal/g ~4 Valkudest 17,2 (18,5) kJ/g = 4,1 kcal/g ~4 Inimese energiavahetust mõõdetakse kaudselt, kulunud hapnikuhulga järgi: mida enam kulub hapnikku, seda enam on vabanenud energiat. Seejuures erinevatel toitainetel on veidi erinev hapnikukulu ühe kcal energia kohta: 1 mool glükoosi annab oksüdatsioonil alati 180 *16 = 2880 kJ (688 kcal) energiat ja selleks kulub 6 mooli hapnikku. Seega võib arvutada ühe liitri O2 kohta eralduva energia, mida nimetatakse soojusväärtuseks e. energiaekvivalendiks: glükoosi soojusväärtus on 2880 kJ/(6*22,4)l = 21,4 kJ/l
Oskuslikud võimed sõltuvad organismi valmisolekust ja inimese eeldustest. Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge. Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus, tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine. Aitab ära hoida lihasvalusid! Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk
teisi kehi, pole mõõtmeid, ei sega üksteist, omavad energiat. - valguskiired, magnetväli. 21.Selgita mõisteid avatud süsteem ja suletud süsteem ja nende olulisi tunnuseid Kehade süsteemiks nim. omavahel mingil viisil seotud kehade hulka. Kehade süsteemis võivad olla avatud ja suletud. * Suletud süsteem- on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning ka aine ning energiavahetust väljapoole. * Avatud süsteem- Kui energiat või ainet antakse / saadakse väljast, väliste kehade poolt siis seda nim. avatud süsteemiks. 22.Selgita Newtoni III seaduse olemust. Kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdse jõuga. Mõjul kaasneb alati sama suur vastumõju. 23.Milles seisneb kehade inertsus? Nähtust, mille kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim. inertsiks. Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine iseenesest ei muutu
· Taimede varustatus vee ja mineraalainetega · Lehtede vanusest · Taime liigist Tähtsus: · Taimedes moodustub glükoos, mis on energeetiliselt kasutatav ja millest sünteesitakse ka teised sahhariidid, näiteks tärklis. · Taimed on orgaanilise aine tootjad, toiduahela esimene lüli. Heterotroofid ei saa elada ilma taimede poolt toodetud orgaanilise aineta. · Hapnik on vajalik kõikidele organismidele hingamiseks. 3) Iseloomustage organismi üldist aine- ja energiavahetust. Metabolism on organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. 4) Nimetage protsessid, millest koosneb metabolism. Selgitage ja tooge kummagi kohta 2 näidet. METABOLISM ehk aine- ja energiavahetus Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesiprotsessid, vajatakse energiat. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagundamisprotsessid, vabaneb energia. 5) Kust saab organism ja milleks kulutab energiat?
konstantseks •1) Isotermiline T = const •2) Isokooriline V = const •3) Isobaariline p = const •Adiabaatiline protsess, MendelejevClapeyron’i seadus (+ joonis) Protsess on adiabaatiline, kui see toimub nii kiiresti või nii hästi isoleeritud süsteemis, et süsteemi ja keskkonna vahel ei toimu energiavahetust soojusena (ΔQ = 0) MendelejevClapeyron’i seadus 14) Molekulaarkineetiline teooria •Ideaalne gaas Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata § Ideaalne gaas on idealisatsioon (mudel) ükski reaalne gaas ei vasta ideaalse gaasi ülaltoodud definitsioonile
Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. 8 Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge. Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus, tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine. Aitab ära hoida lihasvalusid! Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk
Miks? Toiduahelas võib olla kuni 5 troofilist tasandit. 17) Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus? Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritatavad ning seetõttu akumuleeruvad(kontsentreeruvad) organismis. 18) Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt, jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevused. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele alles jäänud vesi kõrge soolusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja
neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Globaalsed ookeanihoovused Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400 m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb.
Suurema osa hõlmab metaan. 33)Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk), kui õli tootmisel (poolkoks, pigi). 34)Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas
farmaatsia, endokrinoloogia jt.) arengus · biokeemia võimaldab uurida sügavuti biomeditsiini põhiprobleeme (rakkude diferentseerumine, kantserogenees, närvitegevus, mälu, immuunsus, apoptoos, biomembraanide funktsioneerimine, pärilikud haigused jne.) Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste funktsioonidega Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele: · bioorgaaniline keemia uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid
(tiheda mulla puhul). 2. Osakestevaheline soojuskiirgus üks osakene annab teisele soojust ning vastupidi. 3. Vee ja õhu liikumine pinnases e konvektsioon osatähtsus sõltub ilmast. Kui on tugev soe vihmasadu, siis sellest ülekantav energia ületab mõlemad eelnevad kaks. Aga kuivas pinnases, kus liikuda saab ainult õhk on protsess väga nõrk. Tegevkihi energiabilanss kiht, mis energiavahetust kannab. Kihi paksus sõltub pinnase iseloomust. Kui on tihe, siis mõni millimeeter või sentimeeter, aga hõredamatel pindadel võib olla ulatuslikum. Selle kihi ulatus võib olla väga suur. See kiht saab ja annab ära energiat kiirguse kaudu (seda näitab meile kiirgusbilanss B palju saab juurde või annab ära). Kui pinnast antakse energiat sügavamale või saadetakse sügavamalt pinnasest energiat juurde seda voogu nimetatakse energiavooks
vaatamata tarbija füüsilisele vormile. Toidu põhiosa peavad moodustama süsivesikud. Spordiharrastaja toidus peaks olema erinevad valgud ja sisaldama piisavalt vett. Päevas võiks olla 5 – 6 toidukorda. (portaal Liigume. Tervisesportlase toitumine) 1.1 Organismi energiavajaduse rahuldamine Keha ja organism vajavad töötamiseks ja kooskõlaks pidevalt energiat; pikema aja jooksul lakkab organism ilma energiata töötamast. Keha energiavahetust mõjutab põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluv ainevahetuse summa. (Toitumisõpetuse õppematerjal) Keha kasutab põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kehatemperatuuri säilitamiseks, südametööks ja hingamiseks ning teisteks eluvajalikeks funktsioonideks. Energiat kulub ka toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on tarvilik kasvamiseks, kudede uuendamiseks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks
Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan - rakku ümbritsev membraan, mis eraldab rakku väliskeskkonnast. Koosneb kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest ehk fosfolipiidsest kaksikkihist. Membraani välispinnal paiknevad ka korrapäratult erinevaid ülesandeid täitavad valgud. Ülesanded: Annab rakule kuju ja kaitseb rakku laialivalgumise eest Kaitseb rakku väliskeskkonna halbade tegurite eest Reguleerib aine-, info- ja energiavahetust (difusioon, osmoos) raku ja väliskeskonnavahel (integraalne valk- membraani läbiv valk, üks ots ühelpool ja teine väljaspoolmembraani nt transpordivalk) 11. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon 12. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon Mitokonder on ümbritsetud kahe
4. Mida nimetatakse takistuseks? -Takistuseks nimetatakse on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. 5. Näivtakistus on elektriahela kahepunkti vahel mõjuv takistus vahelduvvoolule. 6. Aktiivtakistus - ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent. 7. Reaktiivtakistus - ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel. 8. Eritakistus - ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust 9. Mis on elektrivälja tugevus ja pinge? -on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega - (tähis U) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist
võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk, aktiiv, reaktiiv ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa. Aktiivtakistusega R elektritarviti võimsus P on arvutatav pinge U ja voolu I kaudu järmistelt: Aktiivvõimsuse mõõtühik on vatt (tähis W), reaktiivvõimsuse ühik varr (tähis var) ja näivvõimsuse ühik voltamper (tähis V·A). Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust
17) Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus? Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis. 18) Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb
5.1. Termodünaamilised protsessid termodünaamilises süsteemis. Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse keha, kehade kogumit või materiaalse keskkonna osa, mis on uurimiseks eraldatud termodünaamiliste meetoditega. Kõik ülejäänud kehad või keskkonna osad moodustavad "ümbritseva keskkonna". Näiteks balloonis olev gaas on uurimisobjektina termodünaamiline süsteem ja balloon ning teda ümbritsev õhk moodustavad "ümbritseva keskkonna". Isoleeritud süsteem on selline, millel pole energiavahetust keskkonnaga. Isoleeritud süsteemi uurides jätame arvestamata muutusi keskkonnas. Isoleeritud süsteem püsib muutumatuna teatud olekus seni, kuni ei mõju talle keskkond. Kui süsteem ei ole isoleeritud, siis toimub energiavahetus keskkonnaga ning süsteemi olek muutub. Tasakaalu olek on selline, kui temperatuur ja rõhk on termodünaamilise süsteemi mistahes punktis samasugused. Siinjuures ei toimu süsteemi osakeste vahel mingit energiavahetust, parameetrid püsivad kindlatel väärtustel
seadusest , Mayeri valemist ja CM võrrandist ja on laialt kasutuses temperatuuriprofiilide arvutamisel. Õhu- või veemassis toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks, kui need toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. Õhumassi tõustes tõustes tema ruumala suureneb , rõhk ja temperatuur tema sees seetõttu ka langevad. Molekulid oma suure kiirusetõttu täidavad suurenenud ruumala tühikud ja seetõttu toimub temperatuuri muutus väga kiirelt ja energiavahetust ümbritseva keskonnaga ei jõua toimuda. Termodünaaika seaduste kohaselt võib väljaspoolt saadava energiahulga lugeda nulliks. Vastavalt lihtsustuvad ka adiabaatilise protsessi korral Termodünaamika 1. seaduse valemid.Mis on : Temperatuuri kuivadiabaatiline gradient Sõna kuiv tähendab et temperatuuri langedes ei toimu õhus oleva niiskuse väljakondenseerumist , õhu absoluutne niiskus jääb samaks
Normaalses perepiir läbipaistev, info sisse ja välja. Tekib sünergia nii, et toodetakse energiat juurde, kuna piir läbipaistev. Probleemsete laste peredes tekib atroopia (sünergia vastane), süsteem töötab sisemise energia arvelt, lõppkokkuvõttes tekib seisund, mida nim atroopiaks- korrastamatuseks. Energiat ei toodeta juurde. Probleemselt käituvate laste pered seetõttu raskem konsulteerida, nende koju keeruline sisse pääseda - energiavahetust ei toimu. Mida arenum ühiskond, seda rohkem tehakse selle punnistusi, et aidata neid inimesi. Nad ise võivad atroopia kätte ära surra. 28 Sisend Hierarhia- ka võim, peegeldab indiviidi domineerimist süsteemis. Kuivõrd pereliikmed arvestavad teiste otsuseid. Normaalses peres vanematel hierarhiliselt kõrgem koht võrreldes lastega. Probleemne pere hierarhiliselt lapsed kõrgemal staatusel, kui seda on vanemad.
Sagedane alalisvoolupidurdus võib põhjustada mootori liigkuumenemist ning seetõttu on soovitav kasutada kaitseseadmeid. Alalisvoolupidurduse kombineerimisel minimaalse energiatagastusega rekuperatiivpidurdusega on üheaegselt vajalikud sageduse vähendamine ja alaliskomponendi lülitamine mootori mähistesse. Sellist pidurdusviisi nimetatakse kompaundpidurduseks. Kokkuvõtteks. Pidurdusseadmed võimaldavad mootori ja toitevõrgu vahelist energiavahetust. Selleks on mitmeid võimalusi. Tõhus pidurdusviis on rekuperatiivpidurdus, mille puhul pidurdusenergia tagastatakse toitevõrku. Antud pidurdusviisi puuduseks on aga pidurdusseadmete kõrge hind. Populaarseim pidurdusviis on dünaamiline pidurdus, mille korral pidurdusenergia muundatakse soojuseks pidurdustakistis. Kuigi dünaamiline pidurdus pole kõige tõhusam pidurdusviis, kasutatakse tänapäeval pidurdustakisteid kõige sagedamini.
annaabi.ee 
