kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik,
aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused Külmalõhed- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Külmalaigud- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja temperatuur, esineb igihaljastel taimedel Kevadine hiliskülm Sügisene varakülm Külmakohrutus Puittaimede külmakindluse klassid Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik
jooksva aasta võrsetel. Aga enelatel, mis õitsevad augustis-septembris, on õisikud koonilised või pöörises ja paiknevad noorte võrsete tippudes, sageli on nad roosad ja mõnikord isegi vaarikpunased (Seemnemaailm 2013). Enelate perekonda kuulub umbes 100 liiki, mis on levinud väga ulatuslikult põhja- parasvöötme kesk- ja lõunapoolsetel aladel nii Aasias, Euroopas, kui ka Põhja- Ameerikas. Iluaianduses on enelad ja eriti nende sordid asendamatud põõsastaimed nii oma mitmekülgsuse kui ka vastupidavuse poolest. Enelad pakuvad lisaks laialdasele kasutusele ka kaunist lehe- ja õieilu kevadest sügiseni. Õitsemise omapärast lähtuvalt jagunevad enelad kahte rühma: ühed õitsevad eelmise aasta võrsetel, teised aga sama aasta võrsetel. Enelad on mullastiku suhtes üldiselt leplikud põõsad. Erandiks on jaapani enelas, mis vajab kindlasti head mulda
põõsad>100 aasta (viirpuud, sabiina kadakas) 2. pikaealised - puud 200...500 aastat (harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn), põõsad 50...100 aastat (harilik sirel, mägimänd) 3. keskmiseealised - puud 100...200 aastat (arukask, sanglepp, harilik saar), põõsad 25...50 aastat (harilik lodjapuu, harilik sarapuu, must leeder) 4. lühiealised - puud <100 aastat (hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas), põõsad<25 aastat(punane leeder, sõstrad, enelad) Valgusnõudlikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmistesse rühmadesse: 1. varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud - väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses, näiteks harilik mänd ,arukask, siberi lehis jne. 2. poolvarjutaluvad -on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses, näiteks harilik pihlakas, harilik pirnipuu, valge mänd, hall lepp 3
hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid, enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3
valmi; c) kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv istutusmaterjal. Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine vajab suurt hoolt (pappel, paju). seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti (kadakas, lodjapuu, kontpuu). seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu). seemned on madala idanevusega (hortensia, deutsia, enelad). Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 27.04.2016 Marje Kask 44 Paljundamine võrsikutega · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. · Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Muld peab olema viljakas, vaja on väetada. · Emataimed istutatakse vahedega 2,5-3 x 2 m,
leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast (Jaapani enelas 2009). Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud: nad pakuvad rohkelt silmarõõmu, aga samas on neid ülimalt lihtne hooldada. Pole vaja väetada ega kasta ning talvel ei pea muretsema, et külm liiga teeb, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. Ka haigused-kahjurid ei tunne nende vastu huvi. Nad on suhteliselt põuakindlad ning mullastiku suhtes vähenõudlikud. On võimelised kasvama ka varjus, kuid sellisel juhul õitsevad nad vähe (kollane lehevärvus varjus küll tuhmub ja muutub rohekaks)
On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud: nad pakuvad rohkelt silmarõõmu, aga samas on neid ülimalt lihtne hooldada. Pole vaja 61 väetada ega kasta ning talvel ei pea muretsema, et külm liiga teeb, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. Ka haigused-kahjurid ei tunne nende vastu huvi. Nad on suhteliselt põuakindlad ning mullastiku suhtes vähenõudlikud. On võimelised kasvama ka
järkjärgult mullatakse ka võraosa 30cm kõrguseks. Aasta kuni kahe pärast kaevatakse istikud lahti ja eraldatakse emataimest. Nii tasub paljundada näiteks pärnaliike ja –sorte. 4) Paljundamine juurevõsudega. Juurevõsuks nimetatakse võrset, mis on tekkinud taimel allpool mullapinda oleval juurel asuvast lisapungast. Juurevõsu annavad näiteks hõbepappel, harilik lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, paljud enelad, äädikapuu jt. Palju juurevõsu tekib pärast juurte vigastamist näiteks mullaharimise käigus. Juurevõsud eraldatakse emataimest terava labidaga lüües – soovitavalt 1 aasta enne lõplikku väljakaevamist. Peab aga silmas pidama, et kuigi paljud liigid on suutelised andma juurevõsu, ei ole juurevõsuga paljundamine üldjuhul siiski otstarbekas. Seda tasub teha vaid juhul, kui teised meetodid ei anna tulemusi või on liiki (sorti) vaja paljundada väga väikeses mahus
· Näit. harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn jt. Keskmise elueaga puud: · 100 200 a. · Näit. siberi nulg, arukask, harilik haab, harilik vaher jt. Lühiealised puud: · kuni 100 a. · Näit. hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas. Põõsaste rühmitamine kõrguse järgi:· Kõrged põõsad · kõrgus 2,5 7 m, · näit. harilik sarapuu, harilik paakspuu, mitmed viirpuud, enamik sireleid. Keskmise kõrgusega põõsad: · kõrgus 1-2,5 m. · Siia kuulub enamik sõstraliike, enelad, kuslapuud, kurdlehine roos jt. Kääbuspõõsad ehk puhmad · kõrgus kuni 0,5 m. · Näiteks kanarbik, sinikas, sookail jt. Põõsaste rühmitamine eluea järgi: · Pikaealised: · 50 aastat ja vanemad, · näit. viirpuud, sabiina kadakas, harilik sirel, mägimänd jt. Keskmise elueaga: · 25 50 a. Näit. must leeder, harilik ja villane lodjapuu, harilik sarapuu, kuldvihm jt. Lühiealised: · kuni 25 a. Näit. punane leeder, enamik enelaliike, lumimari jt.
Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad
kasvuperiood ja neid tuleb paljundada varakult, enne kui võrsed jõuavad puituda. Pikkade üheaastaste võrsetega enelaid on lihtne paljundada ka pistokstega. Tuhkurenelat saab paljundada ka juurevõsudega. Et vältida seenhaigusi, tuleks pärast tõusmete ilmumist töödelda kaaliumpermanganaadi lahusega või fundasooliga (20g /10 l veele) arvestades 10 l lahust 3 ruutmeetrile . Elujõulisuse suurendamine Enelad reageerivad hästi viljakale mullale, pealtväetamisele, neid on vaja väetada peale igasugu lõikusi ja enne õitsemist. Orgaanilise väetisena kasutatakse sõnnikuleotist, veega 5-6 korda lahjendatult, ka linnusõnnikut veega lahjendatult 1:10. Võraalust ringi tuleks igal astal multsida (turvas, lehekõdu, peenestatud põhk) 5-8 cm kihiga. seda tehakse varakevadel. Enelaid haigused ja kahjurid peaaegu ei ohusta. Kuid siiski võib üksikutel aastatel leida noortelt võrsetelt enela-lehetäid
annaabi.ee 
