Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe. Mis on ikkagi need rõngad? Alguses arvat, et nad on tahked Pierre Laplace tõestas, et see pole nii. Sofia Kovalenskaja tõestas, et rõngad ei aa olla tahked ega vedelad. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust tekkida suuri kaaslasi. Rõngad on just selles vahemikus, seega rõngad on arvatavasti kuude matejal. Satuni kaaslased. Saturni kaaslasi oli 1997 aasta seisuga 18. Kaaslased on saanud oma nimed Kreeka mütoloogiast, v.a. Janus. Titanus.
Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002- 2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas "negatiiviks" -- heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühikutes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Suuri kaaslasi on Saturnil
Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tiirlemisperiood võib hiidplaneetide (Jupiteri ja Saturni) külgetõmbe mõjul muutuda. Tuntumaid komeete Encke komeet kõige lühem periood (3,3 a) Halley komeet periood 76 aastat. Viimati nähti 1986.a. Lühiperioodilised komeedid periood lühem kui 200 a. (194 komeeti) Pikaperioodilised komeedid pöörduvad tagasi tuhandete aastate pärast. 17P/Holmes plahvatas 2007.a. sügisel. (komeet, mis oli nähtav vaid teleskoobiga, muutus üleöö palja silmaga nähtavaks.)
Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002-2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas "negatiiviks" -- heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühikutes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas.
Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt. Tema puhul on huvitav see, et ta tiirutab Encke lõhes. Ta toimib seejuures karjusena, hoides Encke lõhet lahti. Neptuun Neptuuni ümber tiirlemast on avastatud 13 kuud. Planeedi tähelepanuväärseim kaaslane on Triton, mis kuulub Päikesesüsteemi suurimate kuude hulka. Triton liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tema täpsustatud diameeter on 2760 km. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Temperatuur -236°C
Tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel saba. Komeetidel on sageli kaks või rohkem saba. § Pea ja saba on moodustatud gaasist ja tolmust. § Tolmusaba on kollakasvalge, gaasisaba sinakas. § Komeete jaotatakse perioodide järgi: Lühiperioodilised komeedid ja pikaperioodilised komeedid. § Lühiperioodiline komeet pöördub tagasi lühema perioodi jooksul. (Lühima perioodiga komeet on Encke 3,3 aastat) § Pikaperioodiline komeet pöördub tagasi tuhandete aastate pärast. § Komeetide ilmumist taevasse on läbi aegade peetud kurjakuulutavaks endeks, sõja, valitseja surma, õnnetuse või mõne muu halva sündmuse märgina. § Halley komeedi lähenedes 1910. aastal oli Euroopa ilmastik tugevasti häiritud. 1911. aastal oli ränk põud. Põud lõppes paduvihmaga, mis tekitas suurt üleujutust. § 1984
koosneb heeliumist ja muudest keemilistest ühenditest (ammoniaak ja metaan). 15. Kirjelda Saturni välisilmet? Sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Saturn on kõige lapikum planeet. 16. Kirjelda Saturni rõngast. Rõnga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja tuhm C-rõngas). A ja B rõnga vahel on tume vööt- Cassini pilu, ka A rõnga välisseinas on tühimik- Encke pilu. Rõngas ei ole radiaalselt ühtlane ja koosnab sadatest kitsatest rõngastest. 17. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv
kui on universumi vanus. · · Perioodilised komeedid ja nähtavus · Kui komeet on Päikesele lähedal ja tal on pea ning saba, siis saab teda Maa taevas näha. · Vaadeldud komeete on umbes 1000, silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul kümmekond, binokliga jälgitavaid 50 ringis. · Mõned komeedid pöörduvad regulaarselt meie taevasse tagasi. Aeg tagasipöördumiste vahel on komeedi periood. Encke komeedil on kõige lühem periood ainult 3,3 aastat. Halley komeet pöördub tagasi iga 76 aasta tagant. Need on ainult kaks umbes 135 komeedist, mille periood on 200 aastat väikse. Need on tuntud kui lühiperioodilised komeedid. Teisi, mis pöörduvad tagasi tuhandete aastate pärast, nimetatakse pikaperioodilisteks komeetideks. · Halley komeet · Tuntuimaks komeediks on Halley komeet, mille ilmumisest on teateid aastast 239 eKr. ·
(1000 km) (ööp.) (km) D-rõngas G. Fournier, 1907 67,0 -- 7 500 C-rõngas J. Galle, 1838 74,5 -- 17 500 B-rõngas C. Huygens, 1655 92,0 -- 25 500 Cassini lõhe G. Cassini, 1675 117,5 -- 4 700 A-rõngas C. Huygens, 1655 122,2 -- 14 600 Encke lõhe J. Encke, 1837 134,6 -- 500 Pan M. Showalter, 1990 134,6 ? 20 Atlas “Voyager 1”, 1980 137,7 0,6 28 Prometheus “Voyager 1”, 1980 139,4 0,6 92 F-rõngas “Pioneer”, 1979 140,2 -- 500 Pandora “Voyager 1”, 1980 141,7 0,6 92 G-rõngas “Pioneer”, 1979 165,8 -- 8 8000
samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt. Tema puhul on huvitav see, et ta tiirutab Encke lõhes. Ta toimib seejuures karjusena, hoides Encke lõhet lahti. 2. Jupiteri kaaslased. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja sellepärast räägime neist lähemalt natuke hiljem. Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuukestega. Kõik kuud
(1000 km) (ööp.) (km) D-rõngas G. Fournier, 1907 67,0 -- 7 500 C-rõngas J. Galle, 1838 74,5 -- 17 500 B-rõngas C. Huygens, 1655 92,0 -- 25 500 Cassini lõhe G. Cassini, 1675 117,5 -- 4 700 A-rõngas C. Huygens, 1655 122,2 -- 14 600 Encke lõhe J. Encke, 1837 134,6 -- 500 Pan M. Showalter, 1990 134,6 ? 20 Atlas "Voyager 1", 1980 137,7 0,6 28 Prometheus "Voyager 1", 1980 139,4 0,6 92 F-rõngas "Pioneer", 1979 140,2 -- 500 Pandora "Voyager 1", 1980 141,7 0,6 92 G-rõngas "Pioneer", 1979 165,8 -- 8 8000
86% moodust.vesinik, ülejäänud helium ja natuke ka ammoniaaki ja metaani 39. Kirjeldage Saturni välisilmet. Sarnane jupiteriga, kuid väiksem. Orbiit keskmiselt ümmargune. Saturni eripära on hele, kolmest osast koosnev rõngas, päikesesüsteemist kõige lapikum planeet. 40. Kirjeldage Saturni rõngast. laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast. kahe välimise rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt- Cassini pilu, välisrõnga välisservas on tühemik (Encke pilu).rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest väiksematest rõngastest. tegelikult ulatub rõngas planeedi pinnani, sealt on see väga tuhm ja nähtamatu. kõige välimisem nähtamatu rõnga kiht aga ulatub tegelikult lausa poole miljoni km kaugusele 41. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga 42. Kirjeldage Uraani pöörlemist.
discovered near the planet Jupiter. In 1655, a Dutch astronomer named Christiaan Huygens was able to discern what Galileo had thought to be moons as rings. Huygens benefited from a much improved telescope than that used by Galileo. A second moon of Saturn called Iapetus was found by the Italian astronomer Cassini in 1671. He also discovered, in 1675, that Saturn had more than one ring, i.e. a concentric pair of rings. A third ring was discovered by Johann Franz Encke in 1837 using a telescope at the Berlin observatory. Until Pioneer II approached Saturn in September of 1979, the planet was thought to have but three rings (Yenne 125). Saturn is the sixth planet in the solar system, located between Jupiter and Uranus. Its average distance from the Sun is over 850 million miles, compared to Earth's which is 93 million miles. Saturn's orbit, the path it follows around the Sun, is nearly a circle.
mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 2. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A- rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest. 3
Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Mõnede Saturni kuude ja rõngasüsteemi vahel on keerukas loodete resonants: mõned kuudest, Atlas, Prometheus ja Pandora on arusaadavalt tähtsad rõngaste kohal hoidmises; Mimas paistab olevat vastutav materjali puuduse eest Cassini joones, mis näib olevat sarnane Kirkwoodi tühimikele asteroidide vööndis; Pan on paigutatud Encke joonde. Kogu süsteem on väga keeruline ja on praegu raskesti mõistetav. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab
lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 2. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest. 3
Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. 22. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. 23. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. 24. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi.
Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990 aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994 aastal märgati teist väiksemat tormi.Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6). Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid.
uuritavad. Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990 aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994 aastal märgati teist väiksemat tormi. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6). Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid.
Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990 aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994 aastal märgati teist väiksemat tormi. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6). Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid.
tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 43. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaksheledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu
1990. aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994. aastal märgati teist väiksemat tormi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid