Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. 147. Emotivism Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. (4) Moraaliotsustused on universaliseeritavad
samu hoiakuid. („Mõrv pole hea“ - „mõrv on moraalselt väär“- „mõrv on halb, on ju?“) Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. • Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: • eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne • lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes • ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1
hoiakuid. (,,Mõrv pole hea" - ,,mõrv on moraalselt väär"- ,,mõrv on halb, on ju?") Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. · Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Faktil puudub väärtus. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: · eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne · lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes · ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1
lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus. -) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt. -) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid standardeid ning me ei saa öelda, et ükski neist oleks universaalne. * Emotivism: -) Tuleneb sõnast emovere, mis tähendab emotsionaalsust. -) Emotivismi areng jääb peamiselt 20. sajandi algusesse, sest sel ajal levis filosoofias selline suund nagu loogiline- või uus-positivism, mis ütles, et saab olla ainult kahte suguseid viise, kuidas tõestada, et miski on tõde. Üks on see, et me kontrollime mõisteid, mida millegi tõlgendamiseks kasutatakse ja analüüsime neid. Teine viis on see, et lisaks mõistele on meil ka kogemus ehk me kontrollime katsete teel. Sellest tulenevalt me ei saagi öelda, et miski oleks õige või vale.
väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid); 2. tüütu ja väsitav (Võimalike tegude hulk on suur – kogu aeg peaksin endalt küsima, kas peaksin tegema seda või hoopis toda. muu poolest. Tuleks aina arvutada ning selline elu võtaks võhmale); 3. Tagajärjed (Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? Tunnetuslikud 25. Iseloomustage emotivismi põhisisu. Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?); 4. moraaliprintsiipide avalikkus, õigustub ebamoraalseid tegusid (Utilitarism läheb vastuollu ideega, et tõene ega väär
Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 9. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist.
Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. Emotivism Tähtis! Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. (4) Moraaliotsustused on universaliseeritavad
väideteks. Ayeri emotivism: kuna eetikaväited pole verifitseeritavad ega tautoloogiad, on nad tähenduseta. Neil pole tõeväärtust, kuid nad POLE KASUTUD. Väljendavad emotsioone ja veenavad teisi pooldama meie hoiakuid. Eetikaväidete 2 funktsiooni: 1)väljendada emotsioone ja hoiakuid, 2)veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Stevensoni emotivism: eetikaväidetel on küll tähendus, aga see pole kirjeldav, vaid emotiivne. Mõistuspäraselt saab tegelda vaid metaeetikaga, eetikat ennast ei saa ratsionaalselt arendada. Emotivismi kriitika: emotivismi aluseks on tähenduse verifikatsiooniteooria Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele.
5. Väide 3 pole tautoloogia, kuid väide 4 on, järelikult pole need samaväärsed. 6. Järelikult väide 1 on väär ning me ei saa määratleda head naturaalsete omaduste kaudu. 57. Kas G.E. Moore'i arvates osutavad moraalisõnad millelegi või on pelgalt emotsiooniväljendused? G.E. Moore'i arvates osutavad moraalisõnad lihtsatele ideedele/atomaarsetele faktidele, mida ei saa analüüsida. Neid saab kasutada keerukamate ideede moodustamiseks. 58. Mida väitsid emotivistid? Kes on emotivismi peamised esindajad? Esindajad: C.L Stevenson, A.J Ayer Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole
5. Väide 3 pole tautoloogia, kuid väide 4 on, järelikult pole need samaväärsed. 6. Järelikult väide 1 on väär ning me ei saa määratleda head naturaalsete omaduste kaudu. 57. Kas G.E. Moore’i arvates osutavad moraalisõnad millelegi või on pelgalt emotsiooniväljendused? G.E. Moore'i arvates osutavad moraalisõnad lihtsatele ideedele/atomaarsetele faktidele, mida ei saa analüüsida. Neid saab kasutada keerukamate ideede moodustamiseks. 58. Mida väitsid emotivistid? Kes on emotivismi peamised esindajad? Esindajad: C.L Stevenson, A.J Ayer Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole
· `Hea' ja `soovitav' võivad küll tähendada erinevaid asju, mistõttu küsimus ei muutu loogiliseks tautoloogiaks, kuid tähistavad siiski sedasama omadust. `Hea' = `soovitav' võib olla sünteetiline tõde. Emotivism · Esindajad: Stevenson, Ayer. · Väärtuslaused ei ole tõesed ega väärad. Nad väljendavad emotsioone ja on võrdväärsed selliste hüüatustega nagu ,,Fui"! Või ,,Hurraa!" · Ingl. k kutsutaksegi emotivismi ka: boo-hurrah theory Preskriptivism · Objektiivne preskriptivism: R. M. Hare · On vaieldav, kas see teooria on kognitivistlik või mittekognitivistlik. · Kognitivism seisukoht, mille järgi moraaliväidete tõesust ja väärust on võimalik teada. · Hare: "Moraaliväited saavad olla tõesed ja väärad ning meil on nende tõesust ja väärust võimalik teada". ("Objektiivsed ettekirjutused", 1993, eesti k. Akadeemia 1/2003, lk 30) Objektiivne preskriptivism
· Intuitsiooni tees moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt, nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. A.J. Ayer silmapaistev emotivist; oli seisukohal, et moraaliotustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele "mõrv päh" Emotivism nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka"
11 ühikud), mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus. Eetika 3 võimalikku tasandit. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Moraaliabsolutism, objektivism, relativism, subjektivism ja nihilism. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia - teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav): metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, teadusfilosoofia, loogika. Praktiline filosoofia - üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, mille järgi saab toimida (nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle.
4. Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism - nonkognitivismi Versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. A.J.Ayer, silmapaistev emotivist, oli seisukohal, et moraaliotsustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotsiooni-väljendusele ,,Mõrv päh!" Emotivismi mõttekäik 1. Lause on kognitiivselt mõttekas siis ja ainult siis, kui seda lauset saab verifitseerida. 2. Moraalilauseid ei saa verifitseerida. 3. Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad (on seega nonsenss, pseudoväited). Emotivism moraalikeele kohta: 1. Moraalikeel on subjektiivne väljendab emotsioone ja tundeid. Võimaldab väljendada oma tundeid, kuid millel pole seost hea ja halvaga, õigega ja vääraga. 2
annaabi.ee 
