Araabia Ühendemiraadid Pealinn Abu Dhabi Pindala 82 880 km² Riigikeel(ed) araabia Rahvaarv 4 975 593 (2010)[1] Rahvastiku tihedus 30 in/km² Riigikordkonstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Ülevaade Araabia Ühendemiraadid asub LääneAasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja SaudiAraabia vahel. Geograafia Abu Dhabi emiraat `Ajmni emiraat Dubai emiraat AlFujayrah' emiraat Ra's alKhaymah' emiraat AshShriqah' emiraat Umm alQaywayni emiraat Emiraadid Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam. 2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda puuvillast maani valget särki (thawb,) ja naised musta riietust, mis katab enamuse kehast (abaya). Riideid vahetatakse sageli, sest puhtust peetakse väga oluliseks.
Punane pärineb emiraatide lippudelt ja sümboliseerib verd. Roheline on lootuse värv. Valge tähistab neutraalsust ja puhtust. Must aga viitab emiraatides leiduvale naftale ja sümboliseerib kättemaksu. Araabia Ühendemiraatide vapp Araabia Ühendemiraatide vapp on Araabia Ühendemiraatide ametlik vapp. Vapp on kasutusel alates 2008. aastast. Haldusjaotus Araabia Ühendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks: Abu Dhabi emiraat Ajmni emiraat Dubai emiraat Al-Fujayrah' emiraat Ra's al-Khaymah' emiraat Ash-Shriqah' emiraat Umm al-Qaywayni emiraat Araabia Ühendemiraadid on liitriik, kuhu kuulub seitse emiraati. Kõik nad on kõrberiigid, kus asustus on koondunud peamiselt linnadesse. Pealinn Abu Dhabi on Abu Dhabi emiraadi ja Araabia Ühendemiraatide pealinn. Linn paikneb Abu Dhabi saarel Pärsia lahes veerandi kilomeetri kaugusel
Buhhara on tuntud ka oma tekstiilitööstuse pärast, kus toodetakse karakullnahka, vaipu ja riietusesemeid. Buhhaara ajalugu Buhhaara linn asutati 1. sajandil pKr. Kui araablased vallutasid 8. sajandi alguses Buhhaara, oli linnast saanud tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus. Hiljem vallutati linn karakaniidide ja tatarlaste poolt ja 1555 a. sai Buhhaarast ühe Usbeki emiraadi pealinn. 1866 a. vallutas Venemaa emiraadi ja hoidis seda oma võimu all kuni 1920 aastani. Hiljem emiraat kukutati ja linn ühendati Usbeki Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. 1991 a. Iseseisvus Usbekistan. Vaatamisväärsused Buhhaaras Po-i-Kalan kompleks: Kalyan Minarett (pärineb 12. sajandist) Mir-i Arab Madrassah Kalan Mosee Ismail Samani mausoleum (9-10. sajandist) Chashma-Ayub mausoleum Ark (pärineb 5. sajandist) Lyab-i Hauz kompleks Kukeldash Madrasah Magak-i Attari Mosee Nadir Divan-Beghi khanaka ja madrasah Qazi-e Kalyan Nasreddin madrasah
teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik). Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames (Norra, Rootsi ,Suurbritannia). Vabariik: riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatliku valitsemise põhimõtted :1)kogu valitsemine käib seaduste järgi 2)kõik
Kalifaadi puhul oli tegemist teokraatliku riigiga vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ühtlasi ka riigijuht. Juhtis ka nn peaminister ehk vesiir kaliifi esimene abiline. Maailmariik hõlmas tohutuid alasid Euroopas, Aafrikas, Aasias. Seda polnud võimalik valitseda ainult ühe kaliifi abil, kujunesid välja erinevate piirkondade asevalitsejad emiirid. Äärealade emiirid lõid kaliifist lahti ja rajasid emiraadi, näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat; Põhja-Aafrika emiraat. Laienes kalifaat, sest taheti uusi karjamaid, põllumaad, usku levitada, teiste maade rikkused. Neil rahvail, kes olid raamaturahvad (kristlased ja juudid) lubati oma usku jääda, lubati usukombeid täita, kuid kõik mittemoslemid maksustati, see oli põhjuseks, miks paljud alistatud rahvad vahetasid usku, teiselt poolt vahetatid usku, kui taheti teha karjääri riigiametites. Vallutuste tõttu ühelt poolt levis usk, teiselt poolt araabia keel. Araablased
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER
omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema. Ainult Granada emiraat püsis veel 200 aastat iseseisvana. Selle vallutamisega 1492 lõppes rekonkista. Rekonkista ajal tugevnes oluliselt katoliku vaimulikkonna ja kuninga võim. Poliitiliselt sai domineerivaks Kastiilia, tegelikus võitluses oli tähtis osa vaimulikel rüütliordudel ja väikeaadlikel. Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste ühiskonnakorraldust, vaimulaadi ja kultuuri.
- rootslased- Balti meri, esimesed vene dünastiad - taanlased: asusid Inglismaa idaossa. Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia) Araablased- islam hakkab levima pärast Muhhamedi surma Egiptus, Kürenaika (Liibüa), Põhja-Aafrika (Kartaago 698) 711 Läänegootide kuningriik 732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene. Córdoba emiraat- kestab sajandeid Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) 19. Rahvaste rände keelelised tagajärjed: ladina keele kadumine ja säilimine Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne-
· Meka, Damaskus, Bagdad · Kalifaadi puhul oli tegemist, teokraatliku riigiga ( vaimulik ja ilmalik võim oli lahutamata, usujuht on ühtlasi ka riigijuht ) · vesiir kaliifi abiline, peaminister · kuna Araabia kalifaat oli nii suur, siis kujunesid välja erinevate piirkodade asevalitsejad, kes kandsid nimetust emiir · Loodi emiiride juhtimisel emiraadid. - Näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat - Põhja-Aafrika emiraat ( alad Egiptusest läänepoole ) Miks Araabia kalifaat üldse laienema hakkas? · Soov juurde saada uusi põllumaid ja karjamaid · Usulevitamine · Teiste maade rikkused Kuidas valitsetud rahvastega käituti ? · Raamaturahvastel ( kristlased ja juudid ) lubati oma usk alles jätta. -Raamaturahvad olid need rahvad, kellel oli oma pühakiri : kristlastel Piibel, juutidel ainult Vana Testament · Kõik mittemoslemid maksustati. · Riigiametisse said ainult moslemid.
Põhja-Aafrika Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda araabia riigis juhtpositsioonile. Lisaks sellele, et nende vallutuste kaasabil levis islami usk, levis ka araabia keel. Araabia riik lagunes väiksemateks iseseisvateks üksusteks. Emiirid kuulutasid ennast iseseisvateks ja sellest tuleneb riigi nimetus emiraat. Vallutatud alade kultuur mõjutas kalifaadi kultuuri. Araablased vahendasid ida ja lääst. Astrolaab(tähe kõrguse mõõtja), araabia numbrid, paber, kompass, jne. on Euroopasse toodud araablaste vallutuste kaudu. Araabia kõrgemad koolid olid ka eeskujuks Euroopa ülikoolidele. Kõrg-Keskaeg Rahvastik ja agraarsuhted kõrg-Keskajal Aasta Rahvaarv miljonites 600 26 mln. 1000 36 mln. 1100 44 mln. 1200 58 mln
- rootslased- Balti meri, esimesed vene dünastiad - taanlased: asusid Inglismaa idaossa. Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia) Araablased- islam hakkab levima pärast Muhhamedi surma Egiptus, Kürenaika (Liibüa), Põhja-Aafrika (Kartaago 698) 711 Läänegootide kuningriik 732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene. Córdoba emiraat- kestab sajandeid Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) Ladina keele kadumine-piirkonnad, mis enne olid latinis, kuid rahvaste pealetungiga lad keel kadus 1. Impeeriumi keskmine sektor (Baier, Sveits, Austria) Ladina keele saarekesed Reeti Alpide orgudes (Rhaetia) 2. Illüüria ja Pannoonia slaavlaste tulek (Dalmaatsia keel säilis)
alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle
räägitakse ka inglise keelt. Riigi pindala on 17 820 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on 3,5 miljonit inimest. Kuveit iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1961. aastal. Peale seda algas riigi majanduslik kasv suuresti tänu naftale. 1990. aastal tungis riiki Iraak alustades sõda nafta pärast, mis kestis seitse kuud. Sõda lõppes suuresti tänu Ameerika Ühendriikide vägedele, kes peatasid Iraagi armee. Kuveit on konstitutsionaalne emiraat parlamentaarse riigisüsteemiga. Kuveit on rikkuselt 11. riik maailmas. (State of Kuwait Overwiew 2012) Enamik Kuveidist on kaetud liivaga. Kõrgeim punkt on Salmi, mis on 300 meetrit kõrge. Riigil on pikk rannaäär 290 kilomeetriga. Kuveidile kuulub hulgaliselt saari nagu Bubiyan, Failaka, Warba, Umm Al-Maradem, Auha, Umm Al-Namel, QaruH ja Kubbar. Bubiyan on kõige suurem, kuid Failakal on suurim kultuuripärand. (Ibid.) Kuveit on tuntud oma pika ja kuuma suve tõttu
juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki
Peatselt jagunemine sunniitideks ja shiitideks (mõlemad ususlahud eksisteerivad tänapäevani). Araabiast alguse saanud islam levis vallutuste teel kiiresti kogu Lähis-Idas. 711 tungisid araablased Hispaaniasse – enamus kohalike elanike võttis uue võimu omaks ilma võitluseta, seni olid seal võimul üsna barbaarsed visigoodid. Tekkis Cordoba kalifaat. 732 aastal toimus Poitiers' lahing, kus frangi majordoomus Karl Martell peatas araablaste edasitungi läände. Granada emiraat Hispaanias püsis kuni 1492, mil langes hispaanlaste kätte. Ibn Khaldun – 14 sajandi II pool, sündis Tuneesias, hiljem elas Egiptuses. Uuris poliitilise võimu (daula) tõuse ja langusi, eriti muidugi dar al islami alal. Leidis, et barbarid võtavad tavaliselt üle tsiviliseeritud riike, sest nad elavad lihtsamat ja omastküljest vooruslikumat elu. Selleks vajavad nad aga organiseerivat printsiipi – enamasti religioon, hiljem võtavad üle tsivilisatsiooni. Khaldun leidis, et võim peab
ronitaimi, pergolad olid tuntud nii idamaades kui antiikses Vahemere-ruumis. Hispaaniast, kus isegi suurte paleede aiad olid jaotatud vaiksemateks soppideks, levis nn paradiisiaia traditsioon ka Lõuna-Ameerikasse ning sealt edasi Californiasse, kus ta on tänapäevaks muutunud privaatseks siseaiaks koos peaaegu lahutamatu ujumisbasseiniga. Hispaanias on sellest ajast säilinud Alcázari aiad Sevillas ning Alhambra kompleks Granadas - kuningapalee, Generalife palee ja aiad (Granada Emiraat 1246-1492), mis pärinevad mauride ajastust ehk Granada linna tõelisest õitseajast. Tõelist islami aiakunsti ei ole neis aedades järel just eriti palju, kuna need on renessansist alates saanud kogeda jätkuvaid muudatusi. Mõlema õuelahendus on võluv: sammastikest ümbritsetud purskkaevudega õueaiad, kesksete basseinide ja kanalitega, mis viitavad otsesele traditsioonile tagasi hellenistlikesse ja rooma peristüülaedadesse