Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis.
Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. · Joonia On saledam ja kõrgem kui dooria stiilis sammas ning algab ümmarguse baasiga.
Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku. Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust
Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ehk argitraav, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel niinimetatud triglüüfidel on kaks püstvagu, teised metoobid on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud ehk tümpanonid, mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis.
arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil, korintose stiil ja joonia stiil. Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.
See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis.
ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval
See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused
kahhelplaatidest, mida mõni jõukam kattis vaibaga, seinad olid krohvitud, mõnikord kaetud puupaneeli või kangastega, et vähegi isoleerida ülipaksude seinte rõskust. Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud sakraalkunstist: järjestikku korduv teravkaar, ristlillik, krabid, kalapõis, pärgamendirull. Tubades olid talalaed, kus laetalade peal oli vahelaudis. Suuremate ruumide puhul toetati ematala ruumi keskelt kivist või puust sambale, mis võis ollakaunistatud polükroomsete nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal. Tinaraamistuses aknaklaasi hakati kasutama 1400 aasta paiku. Enne seda kasutati kas loomapõit või pärgamenti. Enamik gooti ajast säilinud esemeid on pärit kirikuist. Võrreldes arhitektuuriga oli mööbli muutumine gootika jooksul aeglasem, veel XIII saj esemeteski on
antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament. arhailine - vanaaegne, ka vanamoeline. arhitekt — ehituskunsti eriteadlane, hoonete kavandaja, ehituskunstnik. arhitektuur — ehituskunst. arhitraav- ematala, taladesüsteemi alumine tala, kreeka ehitistel sammaste ja friisi vaheline kaunistusteta osa. arkaad — sammastele või piilaritele toetuv kaarkäik, kaarestik. astmikpüramiid — vanem egiptuse püramiidivorm, astmeliselt tõusvate külgedega. Esines ka Vana-Ameerika kunstis. atlant - mehekujuline tugisammas. Nimetus tuleneb vanakreeka mütoloogilise titaani Atlase nimest, kes olevat taevavõlvi oma õlgadel kandnud. autoportree — kunstniku tehtud portree iseendast.
Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides otseselt sambakapiteelidele toetuva taladesüsteemi alaosa, ülevalt piirneb friisiga, alt abakusega, Kreeka ehitistel on arhitraav kaunistusteta. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) Friis algselt piki antiikse templi talastikku kulgev figuuride või ornamentidega kaetud kaunistusriba. Antiigileksikoni järgi nimetatakse friisiks vaid joonia stiilis templi
Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis.
See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite
Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis.
antiikaja varemete kaardistamine F. Petrarca (1330. a-d): kristluse- ja eelne aeg mõõtmine, ka restaureerimine ehk ,,vana" (antiqua) ja kristlik aeg antiikse müüri- ja võlvitehnika ehk uurimine ,,uus" (nova) olulisimad elemendid antiigist: L. Bruni (1442): kolmikjaotus sammastik koos arhitraavi (keskmine (ematala) või periood Lääne-Rooma riigi langusest ümarkaartega kuni silindervõlv 15. saj-ni) kuppel Renessansi kirjandus: draama Renessansi arhitektid Draama taasavastamine 15.16. Donato saj. Bramante (1444 Püsivate teatrite ehitamine
Keskaegsete elamute vahelaed olid harilikult puidust talalaed, keldri ja kangialuste korral kasutati sageli ka silindervõviga katmist. Samasuguse konstruktsiooniga lagesid kasutati peale elamute veel kõikide muude hoonetüüpidegi juures. Talalagi oli ehitatud väikeste vahedega asetatud neljakandiliseks tahutud palkidest, mis toetusid külgseintel asuvatele müüritaladele, mis omakorda toetusid paest konsoolide ridadele. Suuremate kandeavade korral kasutati ruumi keskel olevat ematala (ematalasid), mida toetati raidkiviposti(de)ga. Keldri ja ülemise korruse talalaed kaeti reeglina paeplaatidega, pööningul (ülemisel lael) lisaks sellele veel paksu mullakihiga. See oli keskajal nii tule- kui ka pommikindel konstruktsioon. Muudes kohtades olid talalae talad kaetud laudisega. Kangialuste pikkade käikude laed olid reeglina kaetud silinder- või servjoonvõlvidega, mis olid tihti varustatud
Hilisemad ümberehitused on muutnud paljude majade välimust, kuid vaatamata sellele on vanalinn säilitanud mitte ainult keskaegse tänavavõrgustiku, vaid ka enamiku kinnistute piirid ja ehitusmahud. Mitmes vanalinna hoones on põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele. Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus paiknesid peamiselt laoruumid. Laiemate ruumide katmisel pandi lae toeks ematala ja selle alla kivipiilar, mis sageli oli dekoreeritud. Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Majad olid praktilised ja asjalikud. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli ka nn etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki vms. dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Raekoda hakati ehitama juba 13. saj lõpus, kuid praeguse kuju sai see 15. saj alguses, siis
annaabi.ee 
