Egiptuse jumalanna Isis J. Tulvik 6b Egiptuse jumalanna Isis Kes oli jumalanna Isis? Isis oli vanaegiptuse mütoloogias võimas ning lahke emajumalanna, kes esindas kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Ta oli ka armastuse ja abielu jumalanna ning ideaalse ema ja abikaasa võrdkuju Isis oli maa jumala Gebi ja taevavõlvi jumalanna Nuti esimene tütar Jumalanna Isis oli Osirise (Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumala) naine ning taeva ja päikesejumala Horose ema. Isist kujutati lehmapealise jumalannana, kellel olid ka tiivad.
Egiptuse jumalanna ISIS Isist kujuati naisena, keda kroonib tema nime sümbol ja kes hoiab käes papüürusskeptrit. Tema kroonil kõrgub sarvepaar, mille vahel on ketas. Seda ehib mõnikord Isise hieroglüüf, mis kujutab istet või trooni. Amuletina sümboliseeris "pandla" märk Isise kaitset. Isis oli võimas ning lahke emajumalanna, esindades kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Tema müüt, mis on ehk kauneim ja liigutavaim kõigist rahva teadvuses sündinud lugudest, võib olla alguse saanud lihtsast viljahingest, kellest arenes abikaasalikku ja emalikku kiindumust tundev olend. Isis leinas oma meest ning tegi kõik endast oleneva, et teda taas ellu äratada. Olles egiptuse viljaema, kehastas ta tõenäoliselt ka tuult. Ta moondab end pääsukeseks ning elustab surnud
Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise- ja muusikajumalanna; elab sükomooris (metsviigipuu); Geb -mees; maa; hani Nut - naine; taevalaotus kummuli üle maailma, paljas (ida-lääs=varbad-suu); koos tähtedega; õhtul neelas päikese; Apis - käsitööjumal; härg Month - sõjajumal; pull; elas Buchises; Isis - emajumalanna; armastuse-, ilu-, viljakuse- ja seksijumalanna (laps süles on Horos); tõlkes `troon'; peas on lehmasarved, kuuketas & troon; Horos - päikesejumal Neftis - viljakusejumalanna; kodu kaitsja; Osiris - Jumalate kuningas; hauataguse elu jumal; viljakusejumal; jaanalinnusuled ümber krooni: Osirise väljad (paradiis); tal on 1 jalg; ta on roheline; kevadel elustub koos taimedega; Osirise kohtu (hingede kaalumine; potsikus on hing;
Muusad armusid aeg-ajalt jumalatesse või surelikesse ning sünnitasid lapsi, kes olid kas eriti ilusad või suured kunstnikud. Nii oli Hyakinthos, kellesse Apollon tema erakordse ilu pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda. Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes "muusade juht", ning muusad kolisid Pieriast, kus nende algne kodu oli, ja Helikoni mäelt, mida alati on austatud muusade mäena, Parnassosele mäestikule, mille nõlvadel asub Delfi koht, kus paiknes kuulus oraakel, tähtsaim Apolloni pühamu. Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele
juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa. Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim. Sivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest. SAKTISM Austatakse emajumalanna Saktit kõigis tema vormides. Sakti ise on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Saktismi eripära selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali. Tantristlik saktism müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide. Kastikord Portugalikeelne sõna ,,casta" seisus; ,,vanra" sanskriti keeles. 1. Brahmaanid e. preestrid 2. Ksatrijad e. sõdurid (ülikud) 3. Vaisijad e. talupojad (kaupmehed, käsitöölised)
Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. "Ilias" ja "Odüsseia" kirjutati tõenäoliselt alles 8. sajandi paiku Joonias. Sellele pinnasele, minosemükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud
Tal on mitmeid kehastumusi ehk avataarasid. Visnu naiselikkaasa on Laksmi, kes on ilu ja õnne jumalanna. Austatakse peamiselt Põhja-Indias, märgiks kolm vertikaaljoont laubal. Sivaism- austatakse jumal Sivat, kujutatakse sageli neljakäelisena. On julm jumal, hävitaja ja purustaja. Väga austatakse ka Siva poega- elevandipeaga Ganesa-t. Märgiks kolm horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias. Saktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati. Sakti- ürgjõud. Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama- armastuse jumal. KULTUS Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest
Aadama ja Eeva loost, kuid sumerite tekstides räägitakse sellest veel põhjalikumalt. Esiteks, Aadam tähendab heebrea keeles töötajat (Aadam ei tähenda heebrea keeles mitte töötajat vaid inimest/meest), kes allus jumalatele annunakidele – need, kes tulid taevast maale Nibiru planeedilt (Nibiru planeet on vandenõuteoreetikute teooria). Üks tekstidest räägib annunakist Ninhursag, kes oli kõrgem meditsiiniametnik (ta oli maa-ja emajumalanna) ja tema lõi lõpuks funktsioneeriva Aadama ehk inimese. Sellest on olemas piktogramm (pildil), kus ta on laborit meenutavas ruumis, riiulitel katseklaasid ja nõud, hoides ise väikest inimest käes ja lausudes: “Ma tegin seda!“ Martelli hakkasin uurima, sest tema on artikli sisukohalt väga tähtis ning üldiselt teksti lugedes sain aru et see on seotud mingi kahtlase inimesega. Jason Martelli googeldasin ning lugesin erinevate veebilehtede tutvustust
Jumal Krišna, kõrgema teadmuse kehastus. Krišna austamine tõusis esile 15. sajandil. Šiva, kuninglik tantsija, kes tantsib loomise ja hävitamise tantsu, hävitab ka rumalust ja rahutust ning inimesi kiusavaid deemoneid. Askeetide jumal, laubal olev kolmas silm suletult. Jumal Šiva on inimese selge ja meelepuhtuse sümbol. Mantra vabastab Sansaara ahelaist. HIndu traditsioonis on kõikidel meesjumalate juures ka naisenergia. Šiva naine on emajumalanna. Šaktism - jumalannade austamine, ohverdused. Jumalanna Kali, mustanahaline, raevukas. 3 teed: teadmiste tee, armastuse/pühendumise tee, tegute tee (karma). Esineb teisigi jooga vorme. Vaadates Hindu vaimseid traditsoone, et iga isiksusetüübi jaoks on olemas oma mokša, vabanemistee. Joogid - jooga praktiseerijad. Jätnud maha oma sidemed igapäevaeluga, püüdlevad ränneldes jumala suunas. "Ainult voolav jõgi on puhas". Jooga eesmärk on jõudma oma brahmnani. Jooga 8-astmeline tee
hävitaja (Siva). · Jumalatel erinevad kehastused, nt Krisna on Visnu kaheksas kehastus, Buddha on Visnu üheksas kehastus. · Igasugu jumalatel oma templid, kus kummardatakse konkreetsele jumalale omaseid väärtusi. Nt. Hanuman armastatud ahvjumal, ustavuse sümbol. Ganesha elevandipeaga jõukusejumal, Krisna armastusejumal, Siva hävitaja ja taaslooja, mehelikkuse sümbol. Devi emajumalanna, kelle erinevad avaldumisvormid on naissõdalastest Durga ja eriti hirmuäratav Kali. Elu: · Elukäiku mõjutab lisaks igavesele seadumusel veel sva dharma ehk isiklik seadusmus. Sellele vastab kastisüsteem ja seisused, mille kohaselt ühiskond peaks täiuslikult toimima. · Ühiskond on siis selline: B R A H M IN V A R N A p r e e s tr id , õ p e t la s e d
säilimise palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid 1 Tähtsamad jumalad olid: * Amon algselt õhu- ja tuulejumal, hiljem sõjajumal ning seejärel ,,jumalate kuningas". Temaga seostatakse jäära. Alati inimesekujuline. * Anubis surmajumal, surnute teejuht ja kaitsja. Inimese keha ja saakali peaga. Palsameerijate patroon. Neftidi ja Osirise poeg, kuid teda kasvatas Isis. * Isis soositud emajumalanna. Osav ravitseja ja maag ning egiptlased uskusid, et ta võib moonduda kelleks tahes. Osirise õde ja abikaasa * Osiris tema sümboliks on silm. Valitses allilma. Tema vend on Seth, tema poeg on Horos ning õde ja abikaasa Isis. Ta oli samuti viljakus- ja loodusjumal. * Seth mõrvas Osirise ja püüdis tappa Horost. Ta esindas kaost ja vägivalda, ent ka tugevust. Teda kujutati eeslipeaga, millest paistab välja sügavale ulatuv terav nuga. Ta hakkas
võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud Kreeta-Mükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja- ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. "Ilias" ja "Odüsseia" kirjutati tõenäoliselt alles 8. sajandi paiku Joonias. Sellele pinnasele, minose-mükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud uued rahvad ehitama
i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c. Tähtsamad kultuspaigad, sealsed müüdid ja rituaalid: Samos; Plataia Daidala; Argose Heraion. d. Seos Arese ja Hephaistosega; e. Ixion. 15. Herakles. a
· Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra - Pärsias alates 7.sajandist eKr sai riigiusund - 7. saj pKr sai riigiusundiks islam - Pärit paljud juudi ja kristliku mütoloogia elemendid: Inglid Põrgu Hea ja kurja vaheline võitlus · Indoeurooplaste usundid: - Euroopani levinud indoeuroopa traditsioonidel on sarnased jumalate nimed ja atribuudid - Emajumalanna Danu indoeuroopa usundite ühine kuju India tekstis (,,Rigveda") on ta deemonite ema Keltide müütides lahke emajumalanna Nime on tema järgi saanud: o Doni jõgi Venemaal o Doonau jõgi KeskEuroopas o Danu Papsi mäed Iirimaal Danu seos veega ilmneb ka Britannia jumaluse nimes Ana PÕLISRAHVASTE USULISED TRADITSIOONID TÄNAPÄEVAL:
Lood, kuidas inimesed muutuvad lõhedeks ja vastupidi. 20. Iiri tähtsamad jumalad. Dagda ilmselt suurim iiri jumal, kuj kodukootud riites mehena, kes veab vankril suurt nuia. Ühe otsaga võis vaenlasi tappa ja teisega surnuid ellu äratada. Ta oli jumalate isa, Danu rahva isa ja druiidide kaitsja, Danu rahva juht/isa. Talle kuulus ka maagiline katel. Ta oli ka Morrigani, sõjajumalanna armuke. Seostati küllusega. Danu emajumalanna, Danu rahva ema, Dagda ema. Seostatakse tarkusega. Brigid Dagda tütar. Ravitsemis- ja viljakusjumalanna. Seppade-, poeetide- ja ravitsemisjumalanna. Tema sümboliks on valge luik. Ogma Dagda poeg, kangelasjumal. Õpetlaste, loitsimise ja nõidusejumal. Juhatas ka hingi allmaailma. Bres on iiri põllu- ja viljakandvusjumal. Bres ka Brigiti mees. Aonghus on Dagda ja Boanni poeg ja iiri armastusjumal.Ta on Erose iiri vaste.
poste. Hoones eluruumid, ait, laut. Osadel majadel oli ühes otsas tarandik koduloomadele. Ühes külas harilikult 58 maja Külad, kus hooned paiknesid ringikujuliselt. Külade keskel mõnikord kultusehooned (?). Algul majad hajali, siis kompaktselt. Usund austas loodusjõude, mis võisid olla personifitseeritud emajumalannas. Emajumalannadeks peetakse kultuuri alalt leitud arvukaid väikeseid naisekujukesi, kellel sageli rõhutatud suguorganeid. Emajumalanna: üheaegselt nii elu andja kui võtja. Paelkeraamika kultuuris maeti naisi ja lapsi sageli eluhoonete põranda alla. Täiskasvanud mehi niimoodi ei maetud. Põrandate alla maeti kuni u 4000 eKr. Kultuuri läänerühmas tulid aga juba u 5000 eKr kasutusele eraldiseisvad kalmistud. Kalmistud asulakohtade lähedal ent mitte päris juures. Ühte kalmistusse maeti 20200 inimest ning need olid kalmistul rühmitatud ilmselt sugulaste rühmadena. Kalmistustesse maeti igaealisi mehi ja naisi
pühamu. Enki (semiidi Ea) on maajumal (En isand, ki ma), ka magedate, viljastavate vete (Apsu) jumal, ka viljakuse jumal (kui Apsu isand). Ka ehitaja (kanalite), seega tsivilisatsiooni tooja, ning sageli omistatakse talle legendides ka inimese loomist. Müütides annab ta inimestele head nõu. Peakolmiku taga on järgmine plejaad. Ninhursag (nin ema/ emand, hursag kivirinnatis, mäed, mis piiravad Mesopotaamiat põhja poolt, tsivilisatsiooni piir) oli emajumalanna, ka metsiku looduse kaitsja. Sünnituse kaitsja. Ninhursagi ja Enlili poeg oli Ninurta. Ninurta oli hursagi (mägede, kaitsva mäepiirde) looja. Ta purustas ähvardava kivisõjaväe ning lõi rusudest mäed ja annetas selle oma emale. Ninurta taltsutas erinevaid loomi. Seejärel on taevane kolmik. Utu (semiidi Samas) on päikesejumal, kes sõidab päikesekaarikus üle taeva ja näeb kõike ning on seetõttu ka jumalik kohtunik ja maapealse seaduse kaitsja. Loojunud päikesena on ta allilma
Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel. Naised koos kaslastega ja naised koos härgadega. Osadel on ka mehed peal, aga üldjuhul nad ei ole tähelepanu keskpunktis ja on väikesed. Võimusau kujutamine naise ja harvem mehe käes. Kuidas kokkuvõtvalt tõlgedada: kui palju neid jumalusi oli? Evans autoriteedina arvas, et kõik väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal palju ilminguid. Praegu ei arvata, et see oli monoteism, kuna sel ajal seda lihtsalt ei olnud ja oli ikka erinevaid jumalaid- jumalannasid. Kirjalikes tekstides jumalused Lineaarkirja A-d on leitud kultuslikelt esemetelt, aga ei ole loetav. Jumalanna Assasara, vb seotud Asheratiga (kõlal põhinev). Lineaarkirja B tahvlid, mis tulevad Kreeka vallutustega ei anna infot minoilisest kultuurist eriti
paaris tihti, toob temale tasakaalu, ei pruugi olla vaenalne, vahel ka harmooniline partner. Üks kujutas tihti ülem, teine alam-egiptust. Nettid- naiselikult kujutatud jumal Horos- Osirise ja Isise poeg. Samas võis olla ka Ra poeg (sellega seoses ka Sethi vend "suur Horos", või oli ta Ra ise. "Ra-Harathe"). Anubis- šaakalikujuline, mumifitseerimisjumal. Mingi ägeda müüdi rääkis ka vahepeal, aga ei jöundud konspekteerida Hath-Hor- Horose abikaasa, võis olla ka ra tütar. Oli emajumalanna, sarvedega naine või siis lehm. Ta toitis kuningaid oma piimaga, samas oli ka lusti ja lõbu jumalanna. Oli ka vööraste maade emand ja läänekaare(surmakaare) emand- ühesönaga väga laiade funktsioonidega. Lisaks vüis veel olla lõvi ja jõehobu :D Surnutue kultus Egiptuse religioonis: Egiptlaste arust elu jätkus pärast surma nagu enne, kuid ilma halbade asjadeta. Püramiidides kirjutatud sarkofaagidele jumala teed teistpoolsusele. Samuti olid papüüruserullidel kaasa pandud
Tema kultusega seoses olevad rituaalsed tantsud, milles tsentraalne koht kuulub alasti naisele, on suurel hulgal esindatud nõude maalinguil, aga samuti statuettide näol naistest, kes on iseloomulikes rituaalsetes poosides. On huvitav märkida, et mõnikord on tegevuskohaks kultuslodi (kultuslodjast hiljem). Jumalanna kultus on põhiliselt seotud põllundusega ja on oma iseloomult nähtavasti orgiastlik. Sellele osutavad fallosefiguurid, mis sageli piiravad nende keskel tantsivad naist. Emajumalanna kultus arvatavasti seguneb juba sureva ja taaselustuva looduse jumalanna kultusega. Hiljem etendas surev ja taaselustuv loodus jumal Osirisena, karjapidajate jumalusena, väga tähtsat osa Egiptuse surnukultuses ja kujutlustes hauatagusest maailmast. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik nii fetisismi ilmsete jälgede säilimine, kui ka loomadekultus, mis eriti lopsakalt õitses Egiptuses. Loomade austamine kasvas pidevalt kuni Pärsia valitsemisajani. Nagu jutustab
annaabi.ee 
